lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-7853/7

Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 22.10.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-7853/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
22.10.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1692
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KRS § 34 lg 1, 21KRS § 341 lg 1, 2, 8KRS § 621 lg 1, 2TsMS § 600 lg 1, 2Ebaõige kande parandamineTsMS § 664 lg 1Määruskaebuse kontrollimine ringkonnakohtusKRS § 631 lg 2KRS § 651 lg 2KRS § 652KRS § 9 lg 4TsMS § 172 lg 2Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 599Kandemääruse peale määruskaebuse esitamine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ Raatuse Maja11775129(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-7853

Tsiviilasi

OÜ Raatuse Maja kinnistamisavaldus kinnistamisasjas nr 33432202150

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 4. mai 2021. a määrus nr 472382021

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Raatuse Maja määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindaja

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): OÜ Raatuse Maja (registrikood 11775129), esindaja vandeadvokaat Rene Varul

RESOLUTSIOON

Jätta OÜ Raatuse Maja poolt Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 4. mai 2021. a määruse nr 472382021 peale esitatud määruskaebus läbi vaatamata.

Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta OÜ Raatuse Maja kanda.

Edasikaebamise kord Avaldajal on õigus esitada määruse peale määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MAAKOHTU MÄÄRUS

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
TsMS § 76 lg 1Asja üleandmine kohtualluvuse järgi
1.
OÜ Raatuse Maja (avaldaja) esitas 21. aprillil Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale avalduse, milles palus kontrollida kinnistusraamatu registriosa nr 18751501 (registriosa) kannet kohtuliku hüpoteegi kohta ja kui selgub, et kanne on jäänud ekslikult kustutamata, siis kanne kustutada. Avalduse kohaselt on avaldajale kuuluv hoonestusõigus koormatud kohtuliku hüpoteegiga Laevastiku OÜ kasuks. Tallinna Ringkonnakohtu 19. aprilli 2021. a otsuse põhjenduste p 14.2 kohaselt tsiviilasjas nr 2-18-19381 võib hüpoteek olla jäänud enampakkumise järel ekslikult kustutamata, sest asja materjalidest ei nähtu Aktsiaseltsi TREF Nord (TN) notariaalselt tõestatud avaldust hüpoteegi püsima jäämiseks. Kinnistusosakonnal tuleb ametiülesande korras kontrollida, kas neile on esitatud TN-i notariaalselt tõestatud avaldus hüpoteegi püsima jäämiseks. Avaldajale teadaolevalt ei ole sellist notariaalset avaldust esitatud. Kui selgub, et kinnistusosakonnale vastavat notariaalset avaldust esitatud ei ole, tuleb ekslikult kustutamata jäänud kohtulik hüpoteek kinnistusraamatust kustutada (kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 621 lg 2).

Tartu Maakohtu kohtunikuabi jättis 4. mai 2021. a määrusega avalduse rahuldamata.

Määruse kohaselt on avaldusele lisatud ringkonnakohtu 19. aprilli 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-19381 jõustumata. Kande tegemiseks kinnistusraamatusse on vajalik kohtuotsuse jõustumine. KRS § 341 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 2 p-st 2 tuleneb, et kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on puudutatud isikuks eelkõige asjaõiguse kustutamisel kustutatava asjaõiguse omaja (hüpoteegipidaja). Puudutatud isiku nõusolekut võib asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus (KRS § 341 lg 8). Kinnistamisavalduse esitamise õigus on isikul, kelle õigusi kanne puudutab või kelle kasuks kanne tehakse (KRS § 34 lg 1). Kinnistamisavaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud (KRS § 34 lg 21). Eelmärgitu alusel jättis kohtunikuabi avalduse rahuldamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

Avaldaja palub 12. mail 2021 esitatud määruskaebuses kohtunikuabi määruse tühistada.

Määruskaebuse kohaselt ei ole kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks vaja Laevastiku OÜ nõusolekut. Kinnistamisavalduse juurde lisatud ringkonnakohtu 19. aprilli 2021. a otsuse p-s 14.2 on juhitud osapoolte tähelepanu sellele, et hüpoteek võib olla jäänud enampakkumise

järel ekslikult kustutamata, sest asja materjalidest ei nähtu TN-i notariaalselt tõestatud avaldust hüpoteegi püsima jäämiseks. Avaldaja soovis, et kinnistusosakond kõnealust viidet kontrolliks. Kinnistusosakonnal oli võimalik tuvastada, kas kinnistuosakonnale (või kohtutäiturile) on esitatud TN-i notariaalselt tõestatud avaldus hüpoteegi püsima jäämiseks või mitte. Kohtutäitur oleks pidanud lisama täitemenetluse seadustiku § 159 lg 1 kohase notariaalse kokkuleppe

22.oktoobri 2013. a kinnistamisavaldusele. Kui kinnistusosakonnale ei ole vastavat TN-i notariaalselt tõestatud avaldust esitatud, on kohtuliku hüpoteegi kanne jäänud 2013. a enampakkumise järgselt ekslikult kustutamata. Kui selgub, et kinnistusosakond on jätnud kohtuliku hüpoteegi ekslikult kustutamata, on kinnistusosakonnal endal võimalik see viga parandada ja kohtulik hüpoteek kustutada. Kinnistusosakond peaks seda tegema ka ilma avaldaja avalduseta (ametiülesannete korras). Vaidlustatud kandemääruse kohaselt ei ole avaldaja seisukohti arvestatud ega märgitud midagi selle kohta, et kohtulik hüpoteek võib olla ekslikult jäänud kustutamata. Kandemääruses on käsitletud puudutatud isiku nõusoleku vajadust, kuid see ei ole praegu asjakohane.
4.Kohtunikuabi jättis 17. mai 2021. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja andis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 6 alusel lahendamiseks maakohtu Harju Maakohtu kohtunikule.
5.Maakohtu kohtunik jättis avaldaja määruskaebuse rahuldamata ning edastas kaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
6.Tallinna Ringkonnakohus andis 11. juuni 2021. a määrusega avaldaja määruskaebuse kohtualluvuse järgi üle Tartu Ringkonnakohtule (TsMS § 76 lg 1).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus tuleb jätta kooskõlas TsMS § 664 lg-ga 2 läbi vaatamata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu kohtunikuabi määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud.
8.TsMS § 664 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. TsMS § 664 lg-st 2 tuleneb, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata, sest maakohus võttis ekslikult menetlusse määruskaebuse määruse peale, mida avaldaja ei saanud vaidlustada.
9.Kinnistusosakond parandab kande KRS § 621 lg 2 järgi kinnistamisavalduse ja kandenõusoleku alusel või omal algatusel (ametiülesande korras). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa avaldaja 21. aprilli 2021. a avaldust käsitleda kinnistamisavaldusena KRS § 34 mõttes. Kinnistamisavaldus on menetluslik taotlus mingi kande tegemiseks. Praegusel juhul on avaldaja palunud kinnistusosakonnal ametiülesande korras üksnes kontrollida, kas registriossa kantud kohtulik hüpoteek on jäänud ekslikult kustutamata, kuna ringkonnakohtu 19. aprilli 2021. a otsuse p-s 14.2 (tsiviilasjas nr 2-18-19381) on sellele tähelepanu juhitud.

Samuti ei ole avaldaja 21. aprilli 2021. a avaldusele lisanud kande kustutamiseks KRS § 341 lg 2 p-s 2 nõutud Laevastiku OÜ kui hüpoteegipidaja nõusolekut. KRS § 341 lg 8 järgi võib puudutatud isiku nõusolekut asendada ka jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, kuid avaldusele lisatud ringkonnakohtu 19. aprilli 2021. a otsus, millest nähtuvalt on avaldaja esitanud Laevastiku OÜ vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks, ei ole jõustunud ega viivitamata täitmisele kuuluv lahend. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Laevastiku OÜ esitanud 19. mail 2021 ringkonnakohtu

19.aprilli 2021. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-18-19381 kassatsioonkaebuse Riigikohtusse ning see on menetlusse võtmise otsustamisel. Seega ei ole avaldaja ringkonnakohtu arvates esitanud kinnistamisavaldust KRS § 34 tähenduses. Tegemist on üksnes avaldaja ettepanekuga (nn märgukirjaga) ebaõigeks peetava kinnistusraamatu kande parandamise menetluse algatamiseks. Eelmärgitut arvestades leiab ringkonnakohus, et 4. mai 2021. a määruses on ekslikult märgitud, et selle peale saab TsMS § 599 alusel esitada määruskaebuse. Selline viide määruses kaebeõigust menetlusosalisele siiski ei loo. Ringkonnakohtu hinnangul saab TsMS § 599 esimese lause kohaselt kaevata mh sellise määruse peale, millega jäeti esitatud kandeavaldus rahuldamata või rahuldati osaliselt. See säte ei reguleeri olukorda, kus avaldaja taotleb kinnistusosakonnalt ametiülesande korras ebaõige kande parandamist ja sellega seonduva menetluse algatamist. Samuti ei kohaldu TsMS § 599 teine lause, kuna kinnistusosakond ei ole praeguses asjas omal algatusel kannet teinud. Seega ei tulene avaldajale TsMS §-st 599 kaebeõigust 4. mai 2021. a määruse peale.
10.Ringkonnakohtu arvates ei tulene avaldajale kaebeõigust 4. mai 2021. a määruse peale ka TsMS §-st 600. TsMS § 600 lg 1 järgi ei saa kande peale kaevata, kuid registrit pidavalt kohtult võib taotleda ebaõige kande parandamist seaduses sätestatud korras. Kui kande parandamise õigus on kinnistusosakonnale seaduse järgi ette nähtud, tähendab see ühtlasi ka ametikohustust ebaõige kanne parandada. Samas ei saa kandest puudutatud ega muu isik (sh avaldaja) kinnistusosakonnalt nõuda kande parandamist omal algatusel, kui kinnistusosakond ei asu kande parandamist KRS § 621 lg 2 alusel omal algatusel menetlema. Kandest puudutatud isik saab pöörduda kinnistusosakonna poole üksnes märgukirjaga (nagu avaldaja on ka teinud), kuid ei saa esitada määruskaebust, kui kinnistusosakond kande parandamise menetlust ei alusta. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda esitada määruskaebust juhul, kui kinnistusosakond ei alusta ametiülesande korras ebaõigeks peetava kande parandamise menetlust (vt ka Riigikohtu 21. detsembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-10, p 11). Samuti ei ole tegemist TsMS § 600 lg 2 esimeses lauses kirjeldatud juhtumiga ehk olukorraga, kus registrit pidav kohus muudab registrisse kantud andmeid omal algatusel. Kinnistusosakond ei ole praeguses asjas omal algatusel kannet teinud. Seega ei saanud avaldaja esitada määruskaebust 4. mai 2021. a määruse peale olukorras, kus kinnistusosakond ei alustanud ametiülesande korras ebaõigeks peetava kohtuliku hüpoteegikande parandamise menetlust.
11.Ringkonnakohus lisab, et kinnistusosakonnal ei olnud praegusel juhul ka seadusest tulenevat õigust ega kohustust ebaõigeks peetava hüpoteegikande parandamise menetluse

algatamiseks. Kinnistusosakonnale ei ole seadusega pandud kohustust ega antud õigust teostada üldist järelevalvet kinnistusraamatu kannete õigsuse kohta. Kinnistusosakond saab ise TsMS § 600 lg 2 esimest lausest tulenevalt kandeid muuta või parandada üksnes seaduses sätestatud juhul. Seega on kinnistusraamatu pidamisel kinnistusosakonna võimalus teha kandeid omal algatusel ametiülesande korras piiratud. Seda ei muuda ka KRS § 621 lg 2 esimene lause, mille järgi võib kinnistusosakond parandada kande nii kinnistamisavalduse alusel kui omal algatusel ametiülesande korras. Seda lauset tuleb mõista viitelisena, mitte normiloovana. KRS § 621 lg-s 1 loetletud juhtude jaoks on parandamiseks sätestatud erikord. Kinnistusosakond saab seadusest tulenevalt kinnistusraamatus omal algatusel parandada õiguslikku tähendust mitteomavad kirjavead ja muud ilmselt eksimused (KRS § 631 lg 2 ja kohtu kinnistusosakonna kodukorra (kodukord) § 175); isikuandmed nende muutumise korral andmekogude andmete või muude tõendite alusel (KRS § 652 ja kodukorra § 158 lg 1); asjaõiguse üleminekul juriidiliste isikute ühinemise tõttu kande vastava registri andmete alusel (KRS § 651 lg 2) ja kinnistu koosseisu kantud märke kinnistuga seotud asjaõiguse kohta teisele kinnistule, kui see asjaõigus muudetakse või lõpetatakse (KRS § 9 lg 4). Samuti on kinnistusosakonnal õigus kustutada oma algatusel n-ö lubamatud kanded. Järelikult saab kinnisosakond omal algatusel üldjuhul muuta üksnes kinnistu koosseisu puudutavaid andmeid ning täpsustada või parandada kandeid, mis eelduslikult ei riiva kellegi õigusi. Seega puudub ringkonnakohtu hinnangul praegusel juhul seadusest tulenev alus, mis võimaldaks kinnistusosakonnal omal algatusel ebaõigeks peetava hüpoteegikande kustutada. Kande kustutamine riivaks eelduslikult hüpoteegipidaja õigusi. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja saab tsiviilasjas nr 2-18-19381 Laevastiku OÜ vastu esitatud hagi rahuldamise ja otsuse jõustumise korral esitada kinnistusosakonnale KRS §-s 34 sätestatud nõuetele vastava kinnistamisavalduse ja Laevastiku OÜ nõusolekut asendava jõustunud kohtulahendi (KRS § 341 lg 8) ebaõigeks peetava hüpoteegikande parandamiseks.

12.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 2 ja § 168 lg 2 alusel avaldaja kanda. Teiste menetlusosaliste puudumise tõttu puudub vajadus kulusid rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja