Võlaõigus › Töövõtulepingud

2-20-139588

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 ASis LHV Pank. TsMS § 142 lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

2-20-139588 menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. ELPE osaühing (edaspidi ELPE OÜ) esitas 28.10.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2 352.00 euro saamiseks. Kohus tegi 02.11.2020 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik Osaühing SAMARA GROUP (edaspidi OÜ SAMARA GROUP) esitas 09.12.2020 nõudele e-kirjaga vastuväite, millel puudub digitaalallkiri. Digitaalselt allkirjastatud vastuväite esitas OÜ SAMARA GROUP kohtule 20.12.2020. Pärnu Maakohtu 23.12.2020 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 13.01.2021 kohtumäärusega jättis kohus hageja hagi käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 27.01.2021 esitas ELPE OÜ kohtule hagiavalduse OÜ SAMARA GROUP vastu, milles palub kostjalt välja mõista põhinõue 2 352 eurot, põhinõudelt sissenõutavaks muutunud viivis perioodil 26.02.2020-27.01.2021 173.29 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ning viivise põhinõudelt ja sissenõudmiskulult võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.01.2021 kuni tasumiseni. 02.03.2021 kohtumäärusega jättis kohus esitatud hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejat kõrvaldama puudused. 05.03.2021 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse. 15.03.2021 kohtumäärusega jättis kohus hagi veel kord käiguta ja kohustas hagejat kõrvaldama puudused. 16.03.2021 on hageja esitanud vastuse kohtumäärusele, mille kohaselt on hagiavaldus menetlusse võtmiseks piisavalt selge. 25.03.2021 määrusega keeldus kohus hageja hagi menetlusse võtmisest. 06.04.2021 esitas hageja kohtu 25.03.2021 määruse peale, millega kohus keeldus hageja hagi menetlemisest, määruskaebuse. Kohus küsis 12.04.2021 kirjas kostja vastust hageja määruskaebusele. Kostja oma vastust ei esitanud. 28.04.2021 edastas kohus määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohus rahuldas 04.05.2021 määrusega hageja määruskaebuse ning tühistas Harju Maakohtu 25. märtsi 2021.a

2-20-139588 määruse ja saatis tsiviilasja maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks, kuivõrd kohtu hinnangul on hageja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud piisava põhjalikkusega esile toonud. 10.06.2021 küsis kohus kostja seisukohta hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamise osas. Kostja oma seisukohta ei esitanud. Kohus võttis 08.07.2021 määrusega hagi menetlusse. Kohus edastas kostjale menetlusdokumendid avaliku e-toimiku vahendusel 08.07.2021. Kostja seaduslik esindaja on dokumendid kätte saanud 31.08.2021. Kostja pole nõuetekohaselt vormistatud ja tähtaegset hagivastust kohtule esitanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Hagi asjaolude kohaselt tegi hageja kostjale kui tellijale suulise kokkuleppe alusel ehitustöid Xxxx asuval ehitusobjektil ja esitas 6. veebruaril 2020 tööde teostamise akti summas 2352 eurot. Hageja saatis 11. veebruaril 2020. a kostjale arve 2352 euro tasumiseks (sh käibemaks). Arve tasumise tähtpäev saabus 25. veebruaril 2020. Samuti tõi hageja välja, et kostja nõustus tunnitasuga 14 eurot ning töid teostati 140 tunni ulatuses. Kostja jättis arve tasumata. Kohus rahuldab hagi poolte vahel sõlmitud suulise töövõtulepingu alusel tekkinud võlgnevuse, s.o põhivõlgnevuse summas 2352 eurot, perioodi 26.02.2020-27.01.2021 eest sissenõutavaks muutunud viivise summas 173.29 eurot ja sissenõudmiskulu summas 40 eurot väljamõistmiseks, kuna nimetatud nõuded on õiguslikult põhjendatud. Põhjendatud on ka hageja viivsenõue TsMS § 367 alusel ning kohus mõistab kostjalt välja viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.01.2021 kuni sissenõudmiskulu ja põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas sissenõutavaks muutunud nõude 2 352 eurot, perioodi 26.02.202027.01.2021 eest sissenõutavaks muutunud viivise summas 173.29 eurot ja sissenõudmiskulu summas 40 eurot väljamõistmiseks ning täiendava viivise nõude TsMS § 367 alusel, mille kohus rahuldas täies ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu võtab kohus kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 1 hageja menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks käesoleva tsiviilasja materjalid. Tsiviilasja materjalide pinnalt nähtub, et hageja on tasunud käesolevas asjas riigilõivu kokku 325 eurot, s.o hagiavalduselt 275 eurot ning määruskaebuselt 50 eurot. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulu põhjendatud.

2-20-139588 Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 275 eurot ning määruskaebuselt 50 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuludega, mis tuleb kostjalt välja mõista, kuivõrd Tallinna Ringkonnakohus rahuldas hageja määruskaebuse ning käesolevaga rahuldab kohus tagaseljaotsusega hageja hagi kostja vastu. Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab TsMS § 163 lg 1 alusel kostjalt välja hageja menetluskulud 325 eurot (275+ 50). TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.