Eesistuja Urmas Volens, liikmed Peeter Jerofejev ja Kalev Saare
Kohtuasi
Andres Kesküla hagi aktsiaseltsi Pärnu REV vastu aktsionäride 30. oktoobri 2020. a üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks ning võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 11. aprilli 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi Pärnu REV kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
13 927 eurot 64 senti
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
nende Hageja Andres Kesküla, lepinguline esindaja vandeadvokaat Margo Põbo Kostja Aktsiaselts Pärnu vandeadvokaat Tanel Kalaus
Asja läbivaatamine
REV,
lepinguline
esindaja
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 11. aprilli 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-1504. Saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
1.Andres Kesküla (hageja) esitas 29. jaanuaril 2021 aktsiaseltsi Pärnu REV (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada kostja aktsionäride 30. oktoobri 2020. a üldkoosolekul (30. oktoobri 2020. a üldkoosolek) vastu võetud otsuse tühisus. Sellel üldkoosolekul tehti otsus, millega tühistati aktsionäride 23. mai 2018. a üldkoosoleku otsus dividendi maksmiseks (vaidlustatud otsus). Alternatiivselt palus hageja tunnistada vaidlustatud otsus kehtetuks. Lisaks palus hageja mõista
2-21-1504 kostjalt välja dividendivõla 8233 eurot, viivise 1536 eurot alates 1. oktoobrist 2018 kuni hagi esitamiseni ning edasiulatuva viivise kuni põhivõla tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja aktsionär. Kostja põhikirja p 5.2 kohaselt on aktsionäridel õigus saada osa puhaskasumist dividendina, mille suuruse määrab kostja üldkoosolek. 23. mail 2018 toimus kostja aktsionäride korraline üldkoosolek, kus otsustati maksta aktsionäridele 40 000 eurot (ilma maksudeta) dividendi hiljemalt 30. septembriks 2018 (dividendi maksmise otsus). Kuivõrd hagejale kuulub 438 kostja aktsiat, on hagejal õigus saada dividendi 8233 eurot. Kostja ei ole hagejale dividendi maksnud.
30.oktoobri 2020. a üldkoosolekul otsustati dividendi maksmise otsus tühistada. Hageja hääletas otsusele vastu ning esitas otsusele vastuväite, paludes selle lisada üldkoosoleku protokollile. Kostja aktsionärid ei saa muuta kostja ja aktsionäri vahel tekkinud võlasuhet, mistõttu peab kostja dividendi hagejale välja maksma. Vaidlustatud otsus on tühine äriseadustiku (ÄS) § 3011 lg 1 p 1 alusel, kuna rikub aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks kehtestatud seaduse sätet. Hageja on kostja võlausaldaja, kellel on õigus dividendi väljamaksele ÄS § 279 lg 1 alusel. Aktsiaseltsil on kohustus maksta aktsionärile dividend siis, kui üldkoosolek on sellise otsuse vastu võtnud. Seda otsust ei saa kostja ühepoolselt muuta. Vaidlustatud otsus on tühine ka seetõttu, et see ei vasta headele kommetele. Alternatiivselt leidis hageja, et vaidlustatud otsus tuleb tunnistada kehtetuks, sest 30. oktoobri 2020. a üldkoosolek väljus oma pädevuse piiridest.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt on vaidlustatud otsus, millega tühistati dividendi maksmise otsus, õiguspärane. Vaidlustatud otsus ei riku aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks kehtestatud seaduse sätet ega ole vastuolus heade kommetega. Samuti ei ole see vastuolus seaduse ega kostja põhikirjaga. Dividendi maksmise otsuse aluseks oli 2017. a majandusaasta aruanne. Kostja majanduslik olukord oli 2017. a hea, kuid see halvenes ootamatult pärast dividendi maksmise otsuse tegemist. Kostja 2018. a ja 2019. a majandusaasta aruandest nähtuvalt on kostja tegevus kahjumis. Dividendi maksmine võib viia kostja maksejõuetuse tekkimiseni, mis omakorda kahjustaks kõikide aktsionäride huve. Hageja on rikkunud kostja ja kostja tütarühingute juhatuse liikmena lojaalsuskohustust ja raamatupidamise korraldamise kohustust, sealjuures tegutsenud kostja ja kostja tütarühingute huvide vastaselt ning viinud kostja kontsernist välja suures ulatuses raha endaga seotud äriühingusse. Hageja huvide konfliktis tehtud tehingu tõttu mõisteti tsiviilasjas nr 2-19-150 kostja tütarühingult välja põhivõlgnevus 33 102 eurot, viivis ja menetluskulud 5397 eurot 80 senti. Hageja tegevuse kohta on algatatud ka kriminaalasi. Kostjalt dividendi maksmist nõudes kuritarvitab hageja oma õigusi.
3.Pärnu Maakohus jättis 21. oktoobri 2021. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei võimaldanud kostja majanduslik olukord aastatel 2018-2020 dividendi välja maksta, mistõttu oli dividendi väljamaksmise nõude lõpetamine vajalik nii aktsiaseltsi enda kui ka ülejäänud aktsionäride ja aktsiaseltsi võlausaldajate huvides. Otsus tühistati kõikide aktsionäride suhtes. Olukorras, kus hageja esitab kostjale dividendi väljamaksmise nõude, teades, et äriühingu majanduslik olukord ei ole hageja enda tegevuse tulemusena hea, ei saa kostja aktsionäride 2(9)
2-21-1504 otsus, mis oma olemuselt tagab kostja majandustegevuse jätkusuutlikkuse ning kaitseb võlausaldajate ja aktsionäride huve, olla heade kommete vastane. Hea usu põhimõtet ei ole hageja dividendi väljamaksmise nõude esitamisel ise järginud. Maakohus leidis, et vaidlustatud otsus ei ole tühine. Üldkoosolek oli pädev otsust vastu võtma. Asjaolu, et kostja põhikirjas ei ole selge sõnaga sätestatud üldkoosoleku pädevusena enda varasemate otsuste tühistamist või muutmist, ei ole aluseks otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kui seaduse kohaselt on sellise otsuse vastuvõtmine võimalik. Hageja kahju hüvitamise nõue jääb rahuldamata, sest kostja ei ole oma kohustust hageja vastu rikkunud. Kostja ei olnud 23. maist 2018 kuni 30. oktoobrini 2020 dividendi väljamaksmiseks võimeline ning pärast 2018. a majandusaasta aruande kinnitamist oli dividendi väljamakse ka lubamatu.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus asunud valele seisukohale, et aktsionärid saavad tühistada varasema otsuse dividendi maksmise kohta. Üksnes juhul, kui kõik aktsionärid konsensuslikult otsustavad, et varem vastu võetud otsuse alusel dividendi ei maksta, on varasemat otsust võimalik muuta. Kuivõrd hageja ei nõustunud aktsionäride 30. oktoobri 2020. a üldkoosoleku otsusega, ei saa otsus hageja suhtes ka kehtida või hagejal on õigus taotleda selle tühisuse tuvastamist või selle kehtetuks tunnistamist. Kostja majanduslik olukord võimaldas hagejale dividendi välja maksta.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 11. aprilli 2022. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis läbi vaatamata hageja üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks esitatud nõuded ning rahuldas hageja dividendi ja viivise nõuded. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on pooled ekslikult lähtunud eeldusest, et vaidlustatud otsus on vastu võetud. Kuna hageja ei hääletanud vaidlustatud otsuse poolt, siis ei ole seda otsust hageja suhtes vastu võetud. Dividendi maksmise otsuse tegemisel tekkis kostjal iga aktsionäriga (sh hagejaga) eraldiseisev dividendi maksmise võlasuhe, millest on hagejale ja kostjale tekkinud õigused ja kohustused (s.o õigus nõuda ja kohustus maksta dividendi) ning millest kostjale tuleneva kohustuse täitmist võib hageja nõuda. Seda võlasuhet ja sellest tekkinud kohustusi ei saa kostja aktsionäride üldkoosolek aktsionäride enamuse häältega ühepoolselt lõpetada. See ei ole aktsionäride üldkoosoleku pädevuses. Dividendi maksmise otsuse alusel tekkinud võlasuhet saavad lõpetada hageja ja kostja kokkuleppel ja seda ei saa teha kostja ühepoolselt. Dividendi maksmisele suunatud võlasuhte lõpetamine võib aktsiaseltsi majandusliku olukorra ootamatu halvenemise tõttu olla võimalik, kuid selleks tuleb aktsiaseltsil saada enne aktsionäri nõusolek või siis tuleb aktsiaseltsil pöörduda nõudega kohtu poole, et aktsionäri kohustataks hea usu põhimõttele tuginedes võlasuhte lõpetamiseks vajalikku tahteavaldust andma. Võlasuhte lõpetamine vajab ka selle aktsionäri tahteavaldust, kes on pooleks võlasuhtes, mida aktsiaselts lõpetada soovib. Selliselt on dividendi maksmisele suunatud võlasuhte lõpetamisel tagatud ka aktsionäri kaitse.
3(9)
2-21-1504 Kuna hageja pole teinud tahteavaldust dividendi maksmise otsuse tühistamiseks, ei ole hageja seisukohalt vaidlustatud otsust, s.o otsust, millega dividendi maksmise otsus tühistati, vastu võetud. Olukord võib olla erinev nende aktsionäride jaoks, kes hääletasid vaidlustatud otsuse poolt. Kuna vaidlustatud otsust ei ole hageja suhtes vastu võetud, siis tuleb selle otsuse vaidlustamiseks esitatud nõue jätta läbi vaatamata. ÄS § 279 lg 1 järgi on aktsionäril õigus nõuda üldkoosoleku otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist. Kostja ei ole hagejale dividendi maksnud ja hageja dividendinõue muutus sissenõutavaks 1. oktoobril 2018. Kostja aktsionäride üldkoosolek ei saanud seda kohustust ühepoolselt lõpetada. Hageja dividendinõue ei ole hea usu põhimõtte vastane pelgalt seetõttu, et kostja väitel on kostjal ja tema tütarühingutel hageja vastu nõuded. Seega tuleb hageja dividendinõue rahuldada. Alates nõude sissenõutavaks muutumisest on hagejal õigus nõuda ka viivist, mistõttu tuleb viivisenõue rahuldada. Kostja ei saa keelduda dividendinõude täitmisest nende nõuete tõttu, mis kostja tütarühingul (Pärnu REV Ehitus OÜ) hageja vastu potentsiaalselt olla võivad. Kinnipidamisõiguse sisustamisel ei ole võimalik lähtuda kontsernisuhtest. Samuti ei saa lähtuda kostja viidatust, et vajaduse korral saab Pärnu REV Ehitus OÜ loovutada oma nõuded kostjale. Seega ei ole kostjal hageja vastu sissenõutavat nõuet. Samal põhjusel jääb rahuldamata kostja taotlus määrata kindlaks otsuse täitmise viis selliselt, et kostjalt välja mõistetud rahasummad on seotud hagejal Pärnu REV Ehitus OÜ vastu olevate kohustuste täitmisega.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsus tühistada ning jätta jõusse maakohtu otsus. Alternatiivselt palub kostja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus valesti leidnud, et aktsiaselts ei saa dividendide maksmise otsusest vabaneda. Kui asjaolud on võrreldes otsuse tegemise ajaga oluliselt muutunud, nt majanduslik olukord halveneb ootamatult, ei saa hea usu põhimõttest tulenevalt eeldada, et aktsiaselts täidab siiski oma kohustuse ja muutub seetõttu maksejõuetuks. See kahjustaks kõigi aktsionäride huve, mistõttu peab aktsiaselts saama sellisest kohustusest ühepoolselt vabaneda. Ekslik on ringkonnakohtu põhjendus, et aktsionäride üldkoosoleku otsus saab olla teatud aktsionäride suhtes vastu võetud, kuid teiste aktsionäride suhtes mitte. Otsus kas on vastu võetud või ei ole. Seega on vaidlustatud otsus sõltuvalt selle tegemiseks vajalikust häälteenamusest kas kehtiv või mitte, kuid see ei saa olla vastu võetud üksnes nende aktsionäride suhtes, kes hääletasid selle poolt. Võimalik on rääkida sellest, kas vaidlustatud otsusel on erinevate aktsionäride suhtes toime.
8.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 2 ja § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldatakse.
4(9)
2-21-1504
10.Käesoleva vaidluse peamine õiguslik küsimus on selles, kas olukorras, kus aktsionäride üldkoosolek on otsustanud maksta aktsionäridele dividendi, saab aktsiaselts dividendi väljamaksmise kohustusest vabaneda põhjusel, et aktsiaseltsi majanduslik olukord ei võimalda dividendi maksta.
11.Kolleegium on varem selgitanud, et kui majandusaasta aruandes esinevad sellised vastuolud raamatupidamisseaduse sätetega, mille tulemusel kajastab majandusaasta aruanne äriühingu majandusseisu olulisel määral valesti, siis on rikutud võlausaldajate ning avalikkuse kaitseks kehtestatud seaduse sätteid ja aktsionäride üldkoosoleku otsus, millega selline majandusaasta aruanne kinnitatakse, on ÄS § 3011 lg 1 p 1 alusel tühine (Riigikohtu 30. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-15, p 12). Kui niisuguse majandusaasta aruande kinnitamise otsuse alusel on aktsionäride üldkoosolekul otsustatud kasumi jaotamine ja dividendi maksmine, on selline üldkoosoleku otsus vastuolus ÄS § 277 lg-ga 1 ja § 335 lg-ga 1 ning on ÄS § 3011 lg 1 p 1 kohaselt tühine. Riigikohus on selgitanud ka, et aktsionäril on eelduslikult õigus esitada tuvastushagi TsMS § 368 lg 1 järgi ja nõuda otsuse tühisuse tuvastamist ka juhul, kui tegu on võlausaldajate kaitseks või avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätte rikkumisega, sest võlausaldajate või avalike huvide kahjustamine on üldjuhul seotud aktsiaseltsi kui terviku kahjustamise võimalusega, mistõttu on aktsionäri investeeringuga seotud huvi ühingu normaalse toimimise vastu üldjuhul eeltoodud olukorras piisav tema tuvastushuvi jaatamiseks (Riigikohtu 30. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-15, p 13). Seega olukorras, kus ilmneb, et majandusaasta aruanne, mis on aktsionäride üldkoosolekul kinnitatud ning mille alusel on tehtud kasumi jaotamise otsus, on olulisel määral ebaõige, on huvitatud isikul õigus nõuda kasumi jaotamise otsuse tühisuse tuvastamist. Samuti on aktsiaseltsil võimalik tugineda kasumi jaotamise otsuse tühisusele vastuväite esitamisega kohtumenetluses, milles aktsionär nõuab sellise üldkoosoleku otsuse alusel dividendi väljamaksmist.
12.Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et kui aktsionärid on võtnud vastu otsuse maksta dividendi, siis tekib selle otsusega iga dividendi saama õigustatud aktsionäri ja aktsiaseltsi vahel võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 6 mõttes võlasuhe, mille ühepoolse ümberkujundamise võimalused on piiratud. ÄS § 279 lg 1 järgi on aktsionäril õigus nõuda üldkoosoleku otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist (Riigikohtu 22. mai 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-8142/38, p 15; 10. veebruari 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-04, p 15). Kolleegium nõustub ka ringkonnakohtu seisukohaga, et uue aktsionäride üldkoosoleku otsusega ei saa muuta olematuks aktsionäri nõudeõigust, mis on varasema dividendi maksmise otsusega juba tekkinud. Aktsionäride üldkoosolek ei saa oma otsusega lõpetada iga dividendi saama õigustatud aktsionäri ja aktsiaseltsi vahel tekkinud võlasuhet. See aga ei tähenda, et sellist võlasuhet ei oleks võimalik lõpetada muul viisil või et aktsionäri dividendi väljamaksmise nõudele ei saaks esitada vastuväiteid, mis välistavad nõude maksmapaneku. VÕS § 186 p 4 kohaselt lõpeb võlasuhe ka võlasuhte lõpetamise kokkuleppega.
13.Ringkonnakohus on leidnud, et 30. oktoobri 2020. a üldkoosolekul vastu võetud otsust ei ole hageja suhtes vastu võetud, sest hageja ei hääletanud selle poolt (ringkonnakohtu otsuse p 37). Selline seisukoht on ekslik, kuivõrd üldkoosoleku otsus ei saa kehtida osa aktsionäride suhtes ja teiste suhtes mitte. On võimalik, et iseenesest kehtival otsusel ei ole osa aktsionäride suhtes toimet (vt Riigikohtu
10.veebruari 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-04, p 16). Selline üldkoosoleku otsus, millega otsustatakse tühistada varasem otsus dividendi maksmiseks, võib õiguslikult endast kujutada iga otsuse poolt hääletanud aktsionäri tahteavaldust selle võlasuhte kokkuleppel lõpetamiseks, mis tekkis konkreetse aktsionäri ja aktsiaseltsi vahel dividendi maksmise otsuse tegemisega (dividendinõudest loobumine). Küll aga ei pruugi see olla igal juhul nii. Sellise otsuse poolt hääletamine võib endast kujutada ka tingimuslikku dividendinõudest loobumist 5(9)
2-21-1504 (võlasuhte lõpetamist), mille tingimuseks on, et aktsiaselts ei maksa dividendi ühelegi aktsionärile. See tähendab, et aktsionäri poolthääl otsusele, millega otsustatakse tühistada varasem otsus dividendi maksmiseks, on eelduslikult käsitatav tahteavaldusena lõpetada võlasuhe aktsiaseltsiga juhul, kui otsuse poolt hääletavad kõik dividendi saama õigustatud aktsionärid. Otsuse poolt hääletamist saab tingimusteta võlasuhtest loobumiseks lugeda üksnes juhul, kui selle poolt hääletanud aktsionär väljendab selgelt ja ühemõtteliselt oma tahet loobuda dividendinõudest sõltumata teiste aktsionäride häältest.
14.Riigikohus on varem leidnud, et kui aktsionärid on kord otsustanud, et teatud ulatuses dividendi maksmine ei kahjusta aktsiaseltsi tegevust, ei ole see otsus lõplikult siduv. Selline siduvus võiks panna aktsiaseltsi põhjendamatult ebasoodsasse olukorda ning viia maksejõuetuse tekkimiseni, mis omakorda kahjustaks kõikide aktsionäride huve (Riigikohtu 10. veebruari 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-04, p 16). Samuti on Riigikohus varem aktsionäride ja aktsiaseltsi ning aktsionäride omavahelist suhet määratledes leidnud, et nende suhe äriühinguga ja omavahel ei piirdu üksnes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 järgse üldise hea usu põhimõtte järgimise kohustusega ja deliktiõigusest tuleneva teisele isikule kahju tekitamise keeluga, vaid et aktsionäridevahelise suhte määrab eelkõige TsÜS § 32, millest tulenevalt peavad aktsionärid omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve (vt Riigikohtu 7. novembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-9986/48, p 18; 8. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 26;
31.märtsi 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-10, p 31; 29. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-14, p 21). Kolleegium jääb nende seisukohtade juurde ning selgitab, et aktsiaseltsil on õigus üldkoosoleku otsusega ette nähtud dividendi maksmise nõude täitmisest keelduda või sellest nõudest vabaneda, kui üldkoosoleku otsusega ettenähtud dividendi maksmine tooks kaasa aktsiaseltsi maksejõuetuks muutumise või maksejõuetuse tekkimise ohu (vt ka Riigikohtu 10. veebruari 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-04, p 16).
15.ÄS § 278 kolmanda lause kohaselt ei või aktsionäridele teha väljamakseid, kui aktsiaseltsi viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmnev aktsiaseltsi netovara on väiksem või jääks väiksemaks aktsiakapitali ja reservide kogusummast, mille väljamaksmine aktsionäridele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt. ÄS § 306 lg 31 sätestab, et kui aktsiaseltsi majandusolukord on halvenenud ja maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, peab juhatus astuma samme aktsiaseltsi majanduslike raskuste ületamiseks, likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks, sealhulgas kaaluma saneerimisavalduse esitamist. Kui aktsiaselts on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha aktsiaseltsi eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama aktsiaseltsile pärast maksejõuetuse ilmnemist aktsiaseltsi tehtud maksed, mille tegemine selles olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 316 lg 2 kohaselt kohaldatakse olukorras, kui aktsiaseltsil puuduvad juhatuse liikmed, ÄS § 306 lg-s 31 sätestatut ka nõukogu liikmele, välja arvatud juhul, kui nõukogu liige tõendab, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma püsivast maksejõuetusest. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. 6(9)
2-21-1504 ÄS § 292 lg 1 p-de 1 ja 4 kohaselt peab aktsiaseltsi juhatus kutsuma kokku aktsiaseltsi erakorralise üldkoosoleku, kui aktsiaseltsil on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist, samuti kui see on aktsiaseltsi huvides ilmselt vajalik. Olukorraks, kus aktsiaseltsi üldkoosoleku kokkukutsumine on aktsiaseltsi huvides ilmselt vajalik, on eelkõige aktsiaseltsi maksejõuetus või maksejõuetuks muutumise oht. ÄS § 292 lg 1 p-s 1 nimetatud olukorras on aktsiaseltsi üldkoosolek kohustatud olukorra lahendama, võttes vastu ühe ÄS §-s 301 nimetatud otsustest. Sisuliselt samad kohustused on aktsiaseltsi üldkoosolekul ka siis, kui aktsiaselts on maksejõuetu või aktsiaseltsi ähvardab maksejõuetuks muutumise oht. ÄS § 306 lg 3 kohaselt peab juhatus esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate aktsiaseltsi majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama kohe aktsiaseltsi majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest aktsiaseltsi majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. Juhatus peab teatama ka aktsiaseltsiga seotud äriühinguid puudutavatest asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada aktsiaseltsi tegevust. Juhatus esitab nõukogule aruanded ja teated ülevaatlikult ja selgelt, võimalikult varakult ning kirjalikult taasesitatavas vormis. Nõukogu liikmed võivad nõuda aruannete ja dokumentide ärakirju, kui nõukogu ei otsusta teisiti. ÄS § 317 lg 10 kohaselt peab nõukogu taotlema juhatuselt aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumist, kui see on ilmselt vajalik aktsiaseltsi huvides. PankrS § 82 lg 8 näeb ette, et kui võlausaldaja on juriidilisest isikust võlgniku osanik või aktsionär, osaniku või aktsionäri tütarettevõtja või on võlausaldaja saanud nõude loovutamise teel võlgniku osanikult või aktsionärilt või osaniku või aktsionäri tütarettevõtjalt kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda, ei ole tal hääleõigust. Nendest sätetest järeldub, et aktsiaseltsi juhatusel on katkematu kohustus hinnata aktsiaseltsi maksejõulisust ning olukorras, kus aktsiaselts püsivalt ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet või aktsiaseltsi vara ei kata tema kohustusi (PankrS § 1 lg-d 2 ja 3), kohustus teavitada sellest aktsiaseltsi nõukogu (ÄS § 306 lg 3) ning kutsuda kokku aktsiaseltsi üldkoosolek (ÄS § 292 lg 1 p 4). Samuti järeldub nendest sätetest aktsionäride kohustus võtta tarvitusele meetmed aktsiaseltsi maksejõuetuse ületamiseks. Selline kohustus tuleneb ka TsÜS §-ist 32 ja aktsionäri ning aktsiaseltsi vahelisest lojaalsuskohustusest. Nimetatud kohustustel on tähtsus ka selle hindamisel, kas aktsiaseltsil on õigus keelduda üldkoosoleku otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmisest või dividendi väljamaksmise nõudest vabaneda.
16.Kui aktsiaseltsi üldkoosoleku otsusega on ette nähtud dividendi maksmine ning peale sellise üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist ilmnevad asjaolud, millest järeldub, et üldkoosoleku otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmise tulemusena muutuks aktsiaselts maksejõuetuks või tekiks maksejõuetuks muutumise oht, on aktsionäri poolt dividendi väljamaksmise nõudmine vastuolus tema lojaalsuskohustusega aktsiaseltsi suhtes (vt ka Riigikohtu 10. veebruari 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-04, p 16). Sellisel juhul võivad dividendi maksmist nõudva aktsionäri huvid vastanduda teiste aktsionäride ja aktsiaseltsi huvidele, mis juhul tuleb eelistada ühingu üldisi huve, s.o ühe aktsionäri huvile tuleb eelistada aktsiaseltsi tegutsema jäämist (vt Riigikohtu 7. novembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-9986/48, p 20; vt ka käesoleva otsuse p 14).
16.1.Kui aktsionär sellises olukorras siiski nõuab dividendi väljamaksmist, võib aktsiaselts panna oma dividendi väljamaksmisest keeldumise õiguse kohtumenetluses maksma vastuväitena. Selleks peab aktsiaselts tõendama, et aktsiaseltsi majanduslik seis on oluliselt halvenenud võrreldes selle üldkoosoleku toimumise ajaga, kus otsustati dividendi maksmine. Samuti peab aktsiaselts tõendama, et aktsiaseltsi majandusliku seisu halvenemise tõttu kahjustaks dividendi väljamaksmine 7(9)
2-21-1504 põhjendamatult aktsiaseltsi majandustegevust. Selline kahjustamine ei saa väljenduda üksnes aktsiaseltsi vara vähenemises, mis paratamatult kaasneb ükskõik millise väljamakse tegemisega, vaid kahjulik tagajärg peab olema selline, mis tõenäoliselt pöördumatult kahjustaks aktsiaseltsi edasist tegevust või viiks maksejõuetuse tekkimiseni. Sellises olukorras kahjustaks dividendinõude maksmapanek nii aktsiaseltsi kui ka teiste aktsionäride huve, mistõttu oleks vastuolus hea usu põhimõttega see, kui aktsionär nõuab endale dividendi maksmist, hoolimata aktsiaseltsi ja teiste aktsionäride huvist aktsiaseltsi tegutsema jäämise vastu (vt ka Riigikohtu 7. novembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-9986/48, p 20).
16.2.Kui aktsiaseltsi majanduslik seis on halvenenud sellisel määral, mis võimaldaks ilma eelmainitud negatiivsete tagajärgedeta rahuldada aktsionäri dividendinõude üksnes osaliselt, on aktsiaseltsil võimalik keelduda dividendi väljamaksmisest osaliselt või osade kaupa pikema aja jooksul. Sellisel juhul tuleb arvestada ÄS §-st 272 tuleneva aktsionäride võrdse kohtlemise nõudega. See tähendab, et aktsiaselts ei saa keelduda dividendi maksmisest üksnes ühe või mõne aktsionäri suhtes, kuid samas maksta dividendi täies ulatuses teistele aktsionäridele.
16.3.Erinevalt dividendi maksmisele suunatud võlasuhte kokkuleppel lõpetamisest ei lõpeta nõude maksmapanekut välistav vastuväide aktsionäri nõuet aktsiaseltsi vastu lõplikult. See tähendab, et vastuväite mõju on üksnes ajutine ning kui asjaolud muutuvad, saab aktsionär uuesti oma dividendinõude maksma panna. Seega ka juhul, kui aktsionär esitab dividendi väljamõistmiseks hagi ning kostjaks oleva aktsiaseltsi põhjendatud vastuväite tõttu jääb see hagi rahuldamata, saab aktsionär juhul, kui aktsiaseltsi majanduslik seis paraneb, nõuda uuesti dividendi väljamaksmist ning kohus ei saa tulenevalt TsMS § 371 lg 1 p-st 4 keelduda hagi menetlusse võtmisest, kuna asjaolude (aktsiaseltsi majandusliku seisundi) muutumise tõttu ei ole hagi aluseks olevad asjaolud samad.
17.Aktsiaseltsi teiseks võimaluseks dividendi maksmise nõudest vabanemiseks on nõuda, et üldkoosoleku otsuse kohaselt dividendi saama õigustatud aktsionär annaks tahteavalduse selle võlasuhte lõpetamiseks, mis tal aktsiaseltsiga dividendi maksmise otsuse tegemise järel tekkis (vt käesoleva otsuse p 12).
17.1.TsÜS § 68 lg 5 näeb ette, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma (vt ka Riigikohtu 2. detsembri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-9475/52, p 13.3). Kui aktsiaselts esitab hagi, milles palub kohustada aktsionäri andma tahteavaldus dividendi maksmisele suunatud võlasuhte lõpetamiseks, asendab kohtulahend hagi rahuldamise korral aktsionäri tahteavaldust TsÜS § 68 lg 5 alusel ning võlasuhte saab lugeda VÕS § 186 p 4 järgi kokkuleppel lõppenuks.
17.2.Nimetatud nõude rahuldamise esmase eeldusena peavad olema täidetud samad eeldused, mis aktsiaseltsi poolt dividendi väljamaksmisest keeldumise õiguse maksmapanekul (vt käesoleva otsuse p-d 16–16.3).
18.Kui on toimunud aktsionäride üldkoosolek, millel on hääletatud dividendi maksmise otsuse tühistamise üle, võib see hääletamine endast kujutada iga otsuse poolt hääletanud aktsionäri tahteavaldust dividendinõudest loobumiseks (vt otsuse p 13). See tähendab, et kui kõik aktsionärid hääletavad dividendi maksmise otsuse tühistamise poolt, siis saab lugeda nad kõik nõudest loobunuks. Sellises olukorras on niisuguse otsuse poolt hääletanud aktsionäridel võimalik esitada aktsiaseltsi vastu positiivne tuvastushagi, milles palutakse tuvastada, et dividendi maksmise otsuse tühistamise poolt hääletama (ehk dividendinõudest loobuma) on kohustatud ka aktsionär, kes selle otsuse vastu hääletas (vt positiivse tuvastushagi kohta Riigikohtu 12. oktoobri 2022. a otsus tsiviilasjas 8(9)
2-21-1504 nr 2-20-8655/32, p 14). Sellise hagi rahuldamise eeldused on samad, mis aktsiaseltsi poolt dividendi väljamaksmisest keeldumise õiguse maksmapanekul (vt otsuse p-d 16–16.3) või aktsionäri kohustamisel oma dividendinõudest loobumiseks tahteavaldust tegema (vt otsuse p-d 17–17.2).
19.Ringkonnakohus on tuvastanud, et praegu ei ole kostja esitanud hageja vastu nõuet, milles palub kohustada hagejat nõudest loobuma (ringkonnakohtu otsuse p-d 37 ja 40). Seetõttu ei ole vaja praeguses asjas kontrollida, kas sellise nõude eeldused on täidetud.
20.Ringkonnakohus on leidnud, et hageja nõuet ei muuda hea usu põhimõtte vastaseks see, et kostjal endal või tema tütarühingutel on hageja vastu nõuded. Küll aga ei ole ringkonnakohus analüüsinud, kas dividendinõude maksmapaneku muudab hea usu põhimõtte vastaseks see, et kostja ei suuda majanduslikust olukorrast tulenevalt dividendi maksta. Kostja on oma majandusliku olukorra halvenemisele ja asjaolule, et selle tõi kaasa hageja käitumine juhatuse liikmena, tuginenud ringkonnakohtu 22. märtsi 2022. a istungil (00.33.52), 7. aprilli 2021. a menetlusdokumendis (p-d 3.18–3.20) ning 29. mai 2021. a menetlusdokumendis p 2.3). Hea usu põhimõtte kohaldamine on õiguse kohaldamine, mida kõigi astmete kohtud saavad teha TsMS § 436 lg 7, § 652 lg 8 ja § 688 lg 2 kohaselt sõltumata poolte õiguslikest väidetest (vt nt Riigikohtu 30. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-13, p 14; 5. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39). See toob kaasa ringkonnakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks läbivaatamiseks saatmise. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus hindama, kas asjaoludel, mille kostja on esile toonud, võib kostjal olla õigus keelduda hageja dividendi väljamaksmise nõude täitmisest, ja andma vajaduse korral kostjale võimaluse seda tõendada.
21.Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel madalama astme kohtu otsustada sõltuvalt asja sisulise lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.