2.Poolte menetluskulud jätta M. K. kanda. 2.1 Välja mõista M. K.lt MTÜ Voka Jahtkond kasuks kostja menetluskulude katteks 1294 (üks tuhat kakssada üheksakümmend neli) eurot 56 senti. 2.2 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJA NÕUE
1.M. K. on MTÜ Voka Jahtkond liige. MTÜ Voka Jahtkonna üldkoosoleku 21.03.2020.a. otsuse p 9 kohaselt tegi juhatuse liige R. U. ülevaate 2020.a küttimislimiitide osas ja esitati ettepanek väljastada soovijatele 1 metssea luba liikme kohta. Jahihooaja keskel vaatab juhatus otsuse ole. Jahihooaeg kestab tavapäraselt märtsist veebruarini. MTÜ Voka Jahtkonna juhatus arutas 31.12.2020.a. koosolekul üldkoosoleku 21.03.2020.a. otsuse p 9 järgselt, et paljud liikmed soovivad metssea lube juurde saada. Kostja juhatus otsustas 31.12.2020.a. (otsuse p 3) väljastada aktiivsetele jahtkonna liikmetele, kes on panustanud jahtkonna ühistegevusse ja osalenud aktiivselt ühisjahtides, metssea lube küttimise eesmärgil juurde. Hageja esitas jahilubade infosüsteemi JAHIS kaudu taotlused metssea küttimise loa saamiseks: 03.11.2020 (loa nr E042964), 02.01.2021.a (loa nr E046950), 09.01.2021 kolme metssea küttimiseks (load nr E047499, E0474500, E047501). Infosüsteemi JAHIS kaudu saavad metssea küttimise lubasid väljastada vaid vastavat õigust omavad isikud, kostja puhul juhatuse liikmed M. V.inni ja R. U. . Kostja jättis hageja JAHIS-e kaudu esitatud taotlused lahendamata (hagi esitamise seisuga), jättes küttimise loa taotlused ootele. Hageja on seisukohal, et kostja tegevusetust saab käsitleda kui keeldumist hagejale metssea küttimislubade väljastamiseks. Hageja on seisukohal, et kostja juhatuse otsus, millega on kehtestatud lubade väljastamise kriteeriumid, on ebaselge ja sellisena õigusvastane. Hageja soovib kohtult kohustada kostjat lahendama tema küttimislubade taotlused ja tunnistada kehtetuks juhatuse 31.12.2020 otsus selle vaidlustatud osas. Hageja on seisukohal, et kosta juhatuse 31.12.2020 otsuse p 3 rikub MTÜ liikmete võrdse kohtlemise põhimõtet ning on selles osas kehtetuks tunnistatav (TsÜS § 32 , § 36 komment. lk 154). Hageja ei eita ega vaidlusta juhatuse õigust ja pädevust küttimise lubade väljastamiseks, kuid leiab, et juhatuse otsuses sätestatud kriteeriumid loa saamiseks – liikme aktiivsus, ühistegevusse panustamine ja aktiivselt ühisjahtides osalemine – on õigusvastased võrdse kohtlemise põhimõtte eiramise tõttu. Hageja on seisukohal, et juhatus ei saa eelnimetatud kriteeriume seada eelduseks loa saamiseks, see on ka hea usu põhimõtte vastane (TsÜS § 32). Sellises olukorras on juhatusel suvaõigus otsustada, kellele liikmetest lubasid väljastada ja kellele mitte. Juhatus saab alati öelda,
et liige ei ole piisavalt aktiivne ega ole piisavalt ühistegevusse panustanud- sisulisi hindamistegureid selleks kehtestatud ei ole ega saagi olla. Kütitavad ulukid on MTÜ Voka jahtkond ühine ressurss ja juhatusel ei saa olla otsustamisvabadust, millisele liikmele küttimisluba väljastada ja millisele mitte, vaadates nn „näo järgi“. MTÜ üldkoosolek ei volitanud juhatust sõnastama lubade väljastamise otsust nii ebamääraselt ja liimete võrdse kohtlemise reeglit eirates. Hageja peab end aktiivseks jahimeheks. Ühisjahti pidama ei ole hagejat võimaldatud ja sealt on hageja kostja juhatuse esimehe poolt ära aetud kuna hagejat ei soovita juhatuse esimehe poolt MTÜ liikmena näha. Kostja juhatus ei võimalda hagejal juhatuse otsuse kriteeriumidele vastata, mis on kostja juhatuse poolt ilmselgelt pahatahtlik tegevus. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamiseks – kohustada MTÜ Voka jahtkond väljastama hagejale metssea küttimise load vastavalt JAHIS-es esitatud taotlustele.
2.Vastuseks kostja vastuväidetele selgitab hageja, et võib öelda, et hagi esitati eesmärgiga, MTÜ juhatuse 31.12.2020 otsuse kehtima jäämiseks ilma liikmeid diskrimineerida võimaldavate tingimusteta ja et kostja lahendaks hageja poolt JAHIS-e kaudu esitatud küttimistaotlused. Hoolimata hagi tagamise määrusest on kostja jätnud taotlused lahendamata, märkides nende juurde arusaamatu „tühistatud“. Jahihooaeg 2020/2021 on lõppenud seisuga 28.02.2021.a. ja alanud uus hooaeg. On kujunenud olukord, kus kostja juhatus on hagi tagamise määruse täitmata jätmisega saavutanud seisu, kus juhatus ei saagi enam JAHIS-e kaudu väljastada hagejale küttimisubasid eelmisse jahohooaega. Kostja püstitus, kas hagi laiemat eesmärki on võimalik enam saavutada, on pahatahtlik ja menetluslikult vastuvõetamatu. Kohus saab lahendada nõuet, kas juhatuse otsus on vaidlustatud osas kehtetuks tunnistatav, selles osas ei ole midagi muutunud. Samas on hageja laiem eesmärk olnud see, et juhatusel ei oleks võimalik jahihooajal 2020/2021 otsustada küttimislubade väljastamist oma suva järgi, sest vaidlustatud otsuses nimetatud kriteeriumid seda võimaldasid. Kostja väidab vastuses, et 08.02.2021 juhatuse otsusega on tunnistatud sisuliselt kehtetuks 31.12.2020 otsus, mis reguleeris täiendavate jahilubade väljastamist. Hagejale jääb kostja väide mõistetamatuks. Juhatus otsus on kas kehtiv või kehtetu. Kui kohus leiab, et kostja juhatuse 08.02.2021. otsusega on tunnistanud kehtetuks 31.12.2020 otsuse p 3, siis hageja hinnangul tähendab see seda, et kostja on hagi õigeks võtnud.
3.Kuna kostja ei täitnud sisuliselt kohtu hagi tagamise määrust, siis ei väljastatud kostjale taotletud küttimise lubasid. See ei tähenda hageja hinnangul seda, et kohus ei saaks hagi sisuliselt läbi vaadata ja anda hinnangut, kas juhatuse otsus oli õiguspärane või mitte. Hagejal on põhjendatud huvi juhatus otsuse osaliseks kehtetuks tunnistamiseks kasvõi seetõttu, et sellele saaks järgneda hageja kahju hüvitamise nõue kostja ja kostja juhatuse vastu, kuivõrd hagejale on piiratud küttimise võimalusi olukorras, kus hageja on teinud küttimiseks olulisi kulutusi. Juhul kui kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata, palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 4 järgi, kuivõrd muu tulemus oleks hageja suhtes ebaõiglane. Kostja juhatus on pannud küttimislubade väljastamise eeltingimuseks kriteeriumid (jahtkonna liikme aktiivsus“, „ühistegevusse panustamine“ ja „aktiivselt ühisjahis osalemine“), mis võimaldab juhatusel otsustada suvaliselt ja kohelda liikmeid ebavõrdselt, mis ongi hagejale osaks saanud. Otsuse õigusvastasust on ilmselt mõistnud ka kostja ise, sest hagile esitatud vastuses märgib kostja sõnaselgelt, et „seega on juhatus 08.02.2021 otsusega tunnistanud kehtetuks 31.12.2020 otsuse p 3, mille osalist kehtetuks tunnistamist hageja sisuliselt taotleb“.
KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et see tuleks jätta läbivatamata.
21.03.2020.a Voka Jahkonna üldkoosolekul otsustati, et 2020. jahiaastal väljastatakse soovijatele 1 metssea luba liikme kohta. 2019. a lõpu seisuga oli Voka Jahtkonnal 29 liiget. Üldkoosoleku 21.03.2020 otsusega täitis jahtkond jahindusnõukogu poolt määratud küttimismahtu (minimaalselt 20 isendit). Voka jahtkonna üldkooslek otsustas täita küttimismahtu selliselt, et esialgu väljastatakse igale soovijale 1 metssea luba. Sealjuures jahihooaja jooksul kohustus juhatus otsuse üle vaatama. Üldkoosllek ei kirjutanud juhatusele ette, millises vormis või millisel viisil pidi juhatus küttimismahu täitmist korrigeerima. 31.12.2020 seisuga kestis jahiaasta veel 2 kuud so kuni 28.02.2021.a. 31.12.2020 seisuga oli Voka Jahtkonna liikmete poolt kütitud 10 metssiga. Kuna minimaalne küttimismaht ei olnud veel täidetud ning selleks oli võimalus, otsustas Voka Jahtkonna juhatus premeerida Voka aktiivseid liikmeid. Jaanuaris 2021 osutus Voka jahipiirkonnas jaht väga aktiivseks. 08.02.2021 kuupäevaks oli Voka Jahtkonna liikmed küttinud 34 metssiga. Samal ajal oli aktiivseid lube veel 16, mistõttu otsustas Voka Jahtkonna juhatus täiendavaid lube üksikjahtideks juurde mitte väljastada. Nimetatud otsusega siuliselt tunnistas Voka Jahtkonna juhatus kehtetuks 31.12.2020 otsuse, mis reguleeris täiendavate jahlubade väljastamist. 26.02.2021 Voka jahtkonna üldkoosolekul otsustati väljastada 01.03.2021-28.02.2022 jahihooajal kõigile jahtkonna liikmetele üks metssealuba ja ülejäänud metsseaload jäävad ühisjahiks. Kostja leiab, et hagi eset lahendades tuleb arvestada asjaoluga, et hagi aluseks olev juhatuse otsus on käesolevaks ajaks kehtetu. Sõltumata otsuse kehtivusest ei täida hageja kostja ees põhikirjast tulenevaid kohustusi, mistõttu oli kostjal igal juhul alus metssea lubade väljastamisest keeldumiseks. Kostja on seisukohal, et hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada, mistõttu tuleks kohtul jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 tulenevalt läbivaatamata. Vaidlustatud otsus on kehtetuks tunnistatud 08.02.2021.a otsustas jahkonna juhatus, et uusi täiendavaid metssea jahilube enam ei väljastata. Nimetatud otsusega jahtkonna juhatus sisuliselt tunnistas kehtetuks 31.12.2020 otsuse, mis reguleeris täiendavate lubade väljastamist. Hagejal ei ole võimalik taoleda kehtetu otsuse uuesti kehtetuks tunnistamist. Jahtkonna juhatusel puudub alus hagejale täiendavate metssea lubade väljastamiseks. 08.02.2021. otsuse vastuvõtmise hetkest kehtis kostja üldkoosleku poolt 21.03.2020 vastu võetud otsus väljastada igale liikmele üks metssea küttimisluba. Nimetatud otsuse alusel oli hagejale küttimisluba väljastatud 04.09.2020.a, mille alusel küttis hageja metssea 28.10.2020.a. Voka Jahtkonna juhatusel puudus pärast 08.02.2021 otsust igal juhul mistahes alus väljastada hagejale täiendavaid metssealube. 26.02.2021 üldkoosolekul otsustasid jahtkonna liimed, et perioodiks 01.03.2021-28.02.2022 väljastatakse kõigile jahtkonna liikmele üks metssealuba ning ülejäänud metsseaload jäävad ühisjahiks. Sellest tulenevalt ei ole Voka jahtkonna juhatusel pädevust väljastada hagejale hegi täiendavat metssealuba. Juhatuse 31.12.2020 otsus ei ole käesoleval ajal enam kehtiv ning kostja juhatusel puudub õiguslik alus väljastada hagejale täiendavaid metssealube. Sellest tulenevalt ei ole kostja hinnnagul hagejal võimalik esitatud hagiga oma eesmärki saavutada. 31.12.2020 juhatuse eeltingimuse kehtetuks tunnistamisel muutub kehtetuks kogu juhatuse otsus lisalubade väljastamiseks Vaidlusalune kostja juhatuse otsus oli vastu võetud üksnes eesmärgiga premeerida Voka jahtkonna aktiivseid liikmeid. Kostja leiab, et kui kohus peaks tuvastama, et hagi tuleb rahuldada ja vaidlustatud kostja juhatuse otsus kehtetuks tunnistada osas, mis seab jahtkonna liikmetele metssea küttimise lubade väljastamise eelduseks jahtkonna liikme aktiivsuse, ühitegevusse panustamise ja aktiivselt ühisjahis osalemise, muutub hagi rahuldamisel kehtetuks ka juhatuse otsus osas, millega juhatus otsustas väljastada täiendavaid metssea jahilube. Sellisel juhul jääks hagejal õigus ainult ühele metssea jahiloale, mis oli talle tagatud 21.03.2020 üldkoosoleku otsusega mille hageja oli
realiseerinud ja vastava metsssea juba küttinud 28.10.2020. hagi rahuldamise korral ei saaks kostja juhatus väljastada hagejale ühtegi täiendavat metssea jahiluba. Täiendava jahiloa saamise eeltingimus oli õiguspärane Selleks, et selgitada välja, kas konkreetne jahtkonna liige on olnud jahiaasta jooksul aktiivne, oli juhatusel välja töötatud läbipaistev hindamismetoodika. Vastava metoodika puhul võetakse arvesse jahtkonna liikmete panus Voka jahtkonna üldistesse hüvedesse, jahtkonna kohustuste ja eesmärkide täitmisse ning ühistegevusse. Metoodika kohaselt hinnatakse aktiivseteks need liikmed, kes koguvad tulemuseks 1-3. Kirjeldatud metoodika kohaselt oli 31.12.2020 otsuse alusel õigus saada täiendavaid metssea jahilube 26-l jahimehel 32-st Kostja hinnangul ei ole aktiivsuse hindamine poolte võrdse kohtlemise põhimõtet rikkuv. Tegemist on selgelt dokumenteeritava ning tagantjärele kontrollitava jahtkonna liikmete panuste mõõtmisega liikmete kohustuste täitmisel ja jahtkonna tegevuse arendamisel. Hageja jätab tähelepanuta, et kehtiva põhikirja p 5.3 tuleneb hagejale (ja teistele liikmetele) mitmeid kohustusi, mis sisuliselt ongi aktiivsuse mõõtmise aluseks. Kostja leiab, et hageja nõuab endale erikohtlemist, olles samal ajal teiste jahtkonna liikmete vastu lugupidamatu, unustades täielikult et jahtkonna liikmetel on lisaks õigustele ka hulk kohustusi jahtkonna ees, mida hageja täitnud ei ole. Hageja ei ole aktiivne jahtkonna liige Hageja ei ole jahtkonna ühistegevusse ja jahtkonna põhikirjaliste eesmärkide saavutamisse eriliselt panustanud. Hagejal ei olnud õigust taotleda täiendavat metssea jahiluba, kuna hageja ei osalenud jahtkonna ühistegevuses, ei panustanud jahtkonna tegevuse arenguks tööga, ei osalenud huvitegevustes, ei panustanud ulukihooldesse ega osalenud isegi ühisjahtides. Hageja väidab, et ühisjahtides mitteosalemine on väidetavalt tingitud Voka jahtkonna juhatuse esimehe ja hageja vastusseisust. Selline väide on paljasõnaline ja tõendamata. Hageja ei ole millegagi tõendanud, et ta on aktiivne jahtkonna liige. Voka Jahtkonnal on õigus keelduda kohustuse täitmisest. Kostja leiab, et isegi juhul, kui kohus leiab, et hagi ei saa jätta läbi vaatamata, täiendava jahiloa saamise eeltingimus ei olnud õiguspärane või et hagejat tuleks lugeda aktiivseks jahtkonna liikmeks, oli Voka jahtkonna juhatusel alus VÕS § 110 lg 1 alusel keelduda jahiloa väljastamise kohustuse täitmisest. Hageja ei ole täitnud oma põhikirjalisi kohustusi, ei ole osa võtnud kostja tegevusest, ei ole osalenud kostja liikmete hüvanguks ühistalgutel, rajanud söödapõlde, vedanud välja, teostanud söödaringe jms. Tulenevalt asjaolust, et hageja käitub kostja ja kostja liikmete suhtes lugupidamatult ning ei täida oma põhikirjast tulenevaid kohustusi, on kostjal igal juhul õigus keelduda VÕS § 110 lg 1 alusel oma kohustuse täitmisest ning mitte väljastada hagejale täiendavat metssea jahiluba.
5.Kostja ei nõustu hageja väitega nagu oleks kostja hagi õigeks võtnud või rahuldanud haginõude pärast hagi esitamist. Hageja on esitanud hagi eesmärgiga saada kostja juhatuselt piiramatul arvul jahilube. Kostja on seisukohal, et 31.12.2020 juhatuse otsuse alusel on käesolevaks ajaks mistahes jahilubade väljastamine välistatud. 2021.a jahihooajal toimub metssea küttimise lubade väljastamine ainult 26.02.2021 üldkoosoleku otsuse alusel. 31.12.2020 otsus puudutas metssea lubade väljastamist (otsuses toodud tingimustel) ainult 2020. jahihooajal. Hageja on 27.04.2021 menetlusdokumendis ühemõtteliselt avaldanud, et hagi esitamise eesmärgiks oli saavutada olukord, kus 31.12.2020 otsus jääks kehtima viisil, et juhatus ei saaks väljastada jahiluba ilma täiendavate kriteeriumideta ja kostja lahendaks hageja JAHISE kaudu esitatud taotlused. Kostja on seisukohal, et hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Kohtul ei ole võimalik 31.12.2020 juhatuse otsust osaliselt kehtetuks tunnistada jättes jõusse juhatuse otsuse 2020.a. jahihooajaks täiendavate lubade väljastamiseks. Samuti ei ole kohtul võimalik väljastada ega kohustada kostjat väljastama hagejale viit taotletud jahiluba.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus on seisukohal et hageja nõue on põhjendamatu ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
7.M. K. on MTÜ Voka jahtkonna liige. MTÜ Voka jahtkonna üldkoosoleku 21.03.2020.a. otsuse p 9 kohaselt otsustas üldkoosolek väljastada igale liikmele (kes soovib) ühe metssea küttimisluba. Küttida võib kuni kaheaastaseid kesikuid (I kd tl 11-15, lk14). Viidatud koosolekul tehti ettepanek, et jahihooaja keskel vaatab juhatus otsuse üle. MTÜ Voka Jahtkonna juhatuse 31.12.2020.a otususe p 3 kohaselt otsustati väljastada aktiivsetele jahtkonna liikmetele, kes on panustanud jahtkonna ühistegevusse ja osalenud aktiivselt ühisjahtides, metssea lube küttimise eesmärgil juurde (I kd tl 16-17). Juhatuse otsuse aluseks on 21.03.2020.a. üldkoosoleku otsus (p 9).
8.Hageja on seisukohal, et Voka Jahtkonna 31.12.2020.a. otsuse p 3 on kehtetu osas, millega on kehtestatud küttimisloa saavatele liikmetele kriteeriumid (aktiivsus, ühisjahis osalemine, ühistegevusse panustamine), kuna rikub MTÜ liikmete võrdse kohtlemise põhimõtet ning juhatuse poolne kriteeriumide seadmine on vastuolus hea usu põhimõttega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS § 32) sätestab, et juriidilise isiku liikmed ja juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Riigikohus on märkinud, et ühingu ja liikme suhetes tuleb arvestada hea usu põhimõttega. Ühingu liikmete võrdse kohtlemise põhimõte on olemuselt ühinguõigusliku hea usu põhimõtte konkretiseering, mis kohaldub ka mittetulundusühingu liikmetele. Mittetulundusühingu liikmed vajavad samasugust kaitset nende põhjendamatult ebavõrdse kohtlemise eest nagu äriühingute osanikud, aktsionärid ja liikmed. Kohus on MTÜS § 24 alusel esitatud hagi lahendades õigustatud hindama seda, kas mittetulundusühingu organi otsuse tegemisel on arvestatud hea usu põhimõttega, sh kas ühingu liikmeid on koheldud võrdselt (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-16-9905/34 p 14).
9.Hageja esitas jahilubade infosüsteemi JAHIS kaudu taotlused metssea küttimise loa saamiseks: 03.11.2020, 02.01.2021.a., 9.01.2021 (3 loa saamiseks) (I d tl 18-22) Hagi esitamise hetkel (08.02.2021) olid taotlused JAHIS-es staatuses „ootel“. 10.02.2021.a hagi tagamise määrusega (I kd tl 29-30) kohustas kohus jahtkonna juhatust lahendama M. K. JAHIS-e kaudu esitatud metssea küttimise taotlused. Kohus leidis, et hageja taotletud meede (kohustada jahtkonna juhatust väljastama hagejale metssea küttimise load vastavalt esitatud taotlustele) ei ole põhjendatud ja hageja õigustatud huvi on saada esmalt vastus oma taotlustele, mistõttu kohustas kohus hagi tagamisena lahendama esitatud taotlused. Kohtu hinnangul ei saa kohus jahtkonna juhatusele ette kirjutada, kuidas taotlus lahendada (rahuldada või rahuldamata jätta). Kohus möönis, et ükski ühingu juhtorgani otsus ei anna aga juhatusele volitust jätta liikme taotlusele reageerimata.
10.MTÜ Voka Jahtkond M. K. esitatud hagi ei tunnista ja tugineb oma vastuväidetes alljärgnevale: hageja nõue tuleb jätta läbi vaatamata kuivõrd esitatud hagiga ei ole võimalik taotletud eesmärki saavutada; hageja vaidlustatud otsus on Voka jahtkonna juhatuse 08.02.2021.a. otsusega kehtetuks tunnistatud; jahtkonna juhatusel puudub alus hagejale täiendavate metssea küttimise lubade väljastamiseks;
täiendava jahiloa saamise eeltingimus oli õiguspärane (vaidlustatud juhatuse 31.12.2020 otsus p 3); hageja ei ole aktiivne jahkonna liige 31.12.2020 juhatuse otsuse alusel on käesolevaks ajaks mistahes jahilubade väljastamine välistatud; 2021.a jahihooajal toimub metssea küttimise lubade väljastamine ainult 26.02.2021 üldkoosoleku otsuse alusel. 31.12.2020 otsus puudutas metssea lubade väljastamist (otsuses toodud tingimustel) ainult 2020. jahihooajal.
11.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga selles, et hagi tuleb jätta läbivaamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbivaatamata muuhulgas kui hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. 11.1 Kohus nõustub, et kuivõrd 01.03.2021.a. algas uus jahihooaeg, ei ole võimalik hagejal saada metssea küttimise lube jahkonna üldkoosoleku 21.03.2020.a otsuse p 9 ega jahtkonna juhatuse 31.12.2020.a. otsuse p 3 alusel, vaid jahtkonna üldkoosoleku 26.02.2021.a. otsuse alusel. Kohus juhib aga tähelepanu, et hagiavalduses on hageja vaidlustanud vaid juhatuse 31.12.2020.a. otsuse p 3 kriteeriumide osas. Hagi tagamise taotluses taotles hageja kohustada jahtkonna juhatust rahuldama tema JAHIS-es esitatud metssea küttimise taotlused. Kuigi lubade väljastamine jahtkonna 21.03.2020.a üldkoosoleku otsuse p 9 ja/või juhatuse 31.12.2020.a. otsuse alusel ei ole võimalik, ei tähenda see, et läbivaatamata tuleks jätta hageja nõue juhatuse 31.12.2020.a. otsuse p 3 kehtetuks tunnistamiseks (vaidlustatud osas). Hageja hagi esitamise üks eesmärk (laiem eesmärk) võis olla saavutada olukord, kus 31.12.2020 otsus jääks kehtima viisil, et juhatus ei saaks väljastada jahiluba ilma täiendavate kriteeriumideta ja kostja lahendaks hageja JAHIS-e kaudu esitatud taotlused, kuid eeltoodu ei tähenda seda, et kohus ei saa hagi sisuliselt läbi vaadata ning anda hinnangut juhatuse otsuse õiguspärasusele. Hageja on märkinud, et tal on põhjendatud huvi juhatus otsuse osaliseks kehtetuks tunnistamiseks ka seetõttu, et sellele võiks järgneda hageja kahju hüvitamise nõue kostja ja kostja juhatuse vastu, kuivõrd hagejale on piiratud küttimise võimalusi olukorras, kus hageja on teinud küttimiseks olulisi kulutusi. 11.2 Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et vaidlustatud otsuse kehtivust/kehtetust ei ole enam võimalik hinnata kuna kostja juhatus on 08.02.2021.a. otsusega selle kehtetuks tunnistanud. Esiteks märgib kohus, et Voka Jahtkonna juhatuse 08.02.2021.a protokollist ei nähtu otsust selle kohta, et mettsea küttimise lubade andmine üksikjahtideks tuleb lõpetada (I kd tl 52-54, lk 53) Küsimust küll arutati ja leiti, et teema tuleb arutamisele panna MTÜ Voka jahtkonna üldkoosolekule. Isegi kui otsus vastu võeti ja ekslikult on jäänud protokolli trükkimata, ei muudaks see kehtetuks juhatuse 31.12.2020.a. otsuse p 3. 31.12.2020.a juhatuse otsuse (p 3) kehtivust ei muuda ka Voka jahtkonna 26.02.2021.a. üldkoosoleku otsus p 6 väljastada 01.03.2021-20.02.2022 jahihooajal kõigile jahtkonna liikmetele metssealuba ja ülejäänud metsseaload jäävad ühisjahiks (I kd tl 146-152, lk 150) Eeltoodu kinnitab vaid metssealubade väljastamise korda /tingimusi 2021/2022 jahiaastal.
12.Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Sama paragrahvi 7. lõike järgi võib sarnaselt lg-s 1 sätestatud korras nõuda mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist.
Kohtu hinnangul ei ole hageja vaidlustatud Voka Jahtkonna juhatuse 31.12.2020 otsuse p 3 kehtetu ega vastuolus TsÜS §-ga 32 osas, mis puudutab kriteeriume (liikme aktiivsus, ühistegevusse panustamine ühisjahtides osalemine).
13.Kohus on seisukohal, et jahtkonna liikmete võrdne kohtlemine, mille eiramist hageja kostjale ette heidab, oli metssea küttimise lubade väljastamisel tagatud jahtkonna 21.03.2020 üldkoosoleku otsuse p 9, millega otsustati väljastada igale soovijale 1 metssea luba liikme kohta. Hageja selle võimaluse ka kasutas, talle anti 04.09.2020 luba (loa nr E031921) metssea küttimiseks ja hageja realiseeris selle 28.10.2020. (I kd tl 163-165) Hagi tagamise määruse lahendamisel ei olnud kohtule teada asjaolu, et hagejale 1 küttimisluba väljastati ja see ka hageja poolt kasutati, mistõttu leidis kohus ekslikult, et 03.11.2020 esitatud taotluse (jahiluba nr E042964) lahendamist ei peaks mõjutama hilisem 31.12.2020 juhatuse otsus (vaidlustatud otsus) ja taotlus tulnuks rahuldada. Kuivõrd hageja realiseeris oma küttimisloa 28.10.2020, ei olnudki tal alust esitada 03.11.2020 taotlust uue loa saamiseks, kui vastavalt 21.03.2020 üldkoosoleku otsusele väljastati liikme kohta vaid 1 luba. Põhjendamatu oli kostja juhatuse poolne taotluste tähelepanuta jätmine, taotlused tulnuks lahendada. Meelevaldsed on hageja väited jahtkonna juhatuse suvaõigusest. Olukorras, kus kõigile soovijatele oli jahiaasta lõpuks (lõpuni oli jäänud 2 kuud) 1 luba antud, võis juhatus määratleda, kellele (millistel tingimustel) väljastada nn täiendavad load. Põhjendamatu on seisukoht, justkui olnuks juhatuse otsuse eesmärk mingil viisil piirata hageja liikmeõigusi. Kostja väitel oli otsuse eesmärk täiendavate lubade võimaldamisega premeerida jahtkonna aktiivsemaid liikmeid. Asjaolu, et hageja aktiivsemate (kohus peab silmas jahtkonna tegevuses osalemise aktiivsust) hulka ei kuulu, ei muuda otsust hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Kostja esitatud Voka jahimeeste tegevustest (I kd tl 154-158) ei nähtu küll hindamismetoodikat, millele viitab kostja (I kd tl 68), kuid esitatud tõendilt on nähtav jahtkonna liikmete (sh M. K.) osalus jahtkonna tegevustes. Esitatud tõendi põhjal ei ole M. K. osalus märkimisväärne. Voka jahtkonna põhikirja p 5 sätestab liikmete õigused ja kohustused (I kd tl 117-123). Liikme kohustuste hulka kuulub muuhulgas ühingu tegevusest osavõtt, söödapõldude, söödakohtade ja rajatiste rajamine (p 5.3.3, 5.3.4). Kui juhatus pidas põhjendatuks ja vajalikuks võimaldada aktiivsematele ühingu tegevuses osalevatele liikmetele küttimislubasid peale selle, mis oli võimaldatud soovi korral igale liikmele, ei saa seda käsitleda võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisena.
14.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus M. K. hagi rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
15.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks lahend tehakse. Kohus jätab hagi rahuldamata, seega jäävad poolte menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulu õigusabikulu 1294,56 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab kulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja esindaja on kulutanud õigusabi toimingutele kokku 6,96 tundi x tunnihind 155 eurot. Kohtu hinnangul on kostja õigusabikulud menetlustoimingute mahtu, vajalikkust ning asja sisu arvestades mõistlikud ja põhjendatud. Kohus mõistab hagejalt välja kostja menetluskulude katteks 1294,56 eurot.
16.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse esitanud.
/ allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.