4.Määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. kindlaks
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Meelis Kallavus (hageja) esitas 8. veebruaril 2021 Viru Maakohtule hagi MTÜ Voka Jahtkond (kostja, MTÜ) vastu kostja juhatuse 31. detsembri 2020. a otsuse kehtetuks tunnistamiseks osas, milles sätestatati jahtkonna liikmetele metssea küttimise lubade (edaspidi ka luba) väljastamise eelduseks jahtkonna liikme aktiivsus, ühistegevusse panustamine ja aktiivselt ühisjahis osalemine. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja on MTÜ liige. MTÜ juhatus otsustas 31. detsembri 2020. a otsuse p-s 3 väljastada metssea küttimise lube aktiivsetele jahtkonna liikmetele, kes on panustanud jahtkonna ühistegevusse ja osalenud aktiivselt ühisjahtides. Hageja on seisukohal, et MTÜ 31. detsembri 2020. a otsuse p 3 on kehtetu osas, millega on kehtestatud küttimisloa saavatele liikmetele kriteeriumid, kuna rikub MTÜ liikmete võrdse kohtlemise põhimõtet ning juhatuse poolne kriteeriumide seadmine on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja esitas koos hagiavaldusega taotluse hagi tagamiseks – kohustada MTÜ-d väljastama hagejale metssea küttimise load vastavalt JAHIS-es esitatud taotlustele.
2.Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja leidis, et hageja nõue tuleb jätta läbi vaatamata, kuna esitatud hagiga ei ole võimalik taotletud eesmärki saavutada. MTÜ täitis üldkoosoleku 21. märtsi 2020. a otsusega jahindusnõukogu poolt määratud küttimismahtu (minimaalselt 20 isendit). MTÜ üldkooslek otsustas täita küttimismahtu selliselt, et esialgu väljastatakse igale soovijale 1 metssea küttimise luba. Jahihooaja jooksul pidi juhatus otsuse üle vaatama. Üldkoosolek ei kirjutanud juhatusele ette, millises vormis või millisel viisil pidi juhatus küttimismahu täitmist korrigeerima.
31.detsembril 2020. a oli MTÜ liikmed küttinud 10 metssiga. Kuna minimaalne küttimismaht ei olnud veel täidetud ja jahiaasta kestis veel 2 kuud, otsustas MTÜ juhatus premeerida aktiivseid liikmeid.
8.veebruariks 2021.a olid MTÜ liikmed küttinud 34 metssiga. Kuna aktiivseid lube oli veel 16, otsustas MTÜ juhatus täiendavaid lube üksikjahtideks juurde mitte väljastada. Nimetatud otsusega tunnistas MTÜ juhatus sisuliselt kehtetuks 31. detsembri 2020. a otsuse, mis reguleeris täiendavate jahilubade väljastamist. Eelnevast tulenevalt on hagi aluseks olev MTÜ juhatuse otsus käesolevaks ajaks kehtetu. MTÜ juhatusel puudub alus hagejale täiendavate metssea küttimise lubade väljastamiseks. Kostja märkis, et täiendava jahiloa saamise eeltingimus oli 31. detsembri 2020. a otsuses õiguspärane, MTÜ-l oli välja töötatud läbipaistev hindamismetoodika. Kostja arvates ei ole hageja aktiivne MTÜ liige. Kuigi hageja väitel on ühisjahtides mitteosalemine tingitud MTÜ juhatuse esimehe ja hageja vastusseisust, on selline väide paljasõnaline ja tõendamata. Tulenevalt asjaolust, et hageja käitub MTÜ ja MTÜ liikmete suhtes lugupidamatult ega täida oma põhikirjast tulenevaid kohustusi, on kostjal igal juhul õigus keelduda VÕS § 110 lg 1 alusel oma kohustuse täitmisest ning mitte väljastada hagejale täiendavat metssea küttimise luba.
3.Maakohus rahuldas 10. veebruari 2021. a määrusega hagi tagamise taotluse osaliselt. Maakohus kohustas hagi tagamisena MTÜ juhatust lahendama 5 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest arvates hageja JAHIS-e kaudu esitatud metssea küttimise lubade taotlused.
MAAKOHTU OTSUS
4.Tartu Maakohus jättis 20. oktoobri 2021 otsusega hagi rahuldamata ja poolte menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt välja kostja menetluskulude katteks 1294 eurot 56 senti koos viivisega hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt maakohtu otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus märkis, et kuigi lubade väljastamine MTÜ 21. märtsi 2020. a üldkoosoleku otsuse p 9 ja/või juhatuse 31. detsembri 2020. a otsuse alusel ei ole võimalik, ei tähenda see, et hageja nõue juhatuse 31. detsembri 2020. a otsuse p 3 kehtetuks tunnistamiseks (vaidlustatud osas) tuleks jätta läbi vaatamata.
5.Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Sama paragrahvi 7. lõike järgi võib sarnaselt lg-s 1 sätestatud korras nõuda mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist. Maakohtu hinnangul ei ole MTÜ juhatuse 31. detsembri 2020. a otsuse p 3 kehtetu ega vastuolus TsÜS §-ga 32 osas, mis puudutab kriteeriume (liikme aktiivsus, ühistegevusse panustamine ühisjahtides osalemine). Maakohus leidis, et MTÜ liikmete võrdne kohtlemine, oli metssea küttimise lubade väljastamisel tagatud MTÜ 21. märtsi 2020. a üldkoosoleku otsuse p-ga 9, millega otsustati väljastada igale soovijale 1 metssea luba liikme kohta. Hageja seda võimalust ka kasutas, talle anti 4. septembril 2020 luba (loa nr XXXXXXX) metssea küttimiseks ja hageja realiseeris selle 28. oktooberil 2020. Maakohtu hinnangul on hageja väited jahtkonna juhatuse suvaõigusest meelevaldsed. Olukorras, kus kõigile soovijatele oli jahiaasta lõpuks (lõpuni oli jäänud 2 kuud) 1 luba antud, võis juhatus määratleda, kellele (millistel tingimustel) väljastada nn täiendavad load. Põhjendamatu on seisukoht, justkui olnuks juhatuse otsuse eesmärk mingil viisil piirata hageja liikmeõigusi. Kostja väitel oli otsuse eesmärk täiendavate lubade võimaldamisega premeerida jahtkonna aktiivsemaid liikmeid. Asjaolu, et hageja aktiivsemate hulka ei kuulu, ei muuda otsust hea usu põhimõttega vastuolus olevaks.
Kostja esitatud Voka jahimeeste tegevustest (I kd tl-d 154-158) ei nähtu küll kostja viidatud hindamismetoodikat (I kd tl 68), kuid esitatud tõendilt on nähtav jahtkonna liikmete (sh hageja) osalus jahtkonna tegevustes. Esitatud tõendi põhjal ei ole hageja osalus märkimisväärne. Voka jahtkonna põhikirja p 5 sätestab liikmete õigused ja kohustused (I kd tl 117-123). Liikme kohustuste hulka kuulub muuhulgas ühingu tegevusest osavõtt, söödapõldude, söödakohtade ja rajatiste rajamine (p 5.3.3, 5.3.4). Kui juhatus pidas põhjendatuks ja vajalikuks võimaldada aktiivsematele ühingu tegevuses osalevatele liikmetele küttimislubasid peale selle, mis oli võimaldatud soovi korral igale liikmele, ei saa seda käsitleda võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisena. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja TsMS § 162 lg 1 alusel poolte menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Hageja esitas 22. novembril 2021 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja leiab, et MTÜ juhatuse otsus võimaldab ebavõrdset kohtlemist, kuna selle kriteeriumid on sõnastatud ebamääraselt. Hageja hinnangul on kostja käitumine vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja jättis hagi tagamise määruse täitmata ja kohtumenetluse käigus saabus juba 2020/2021 jahihooaeg (28.02.2021.a seisuga), mis tähendab seda, et kostja venitamise tõttu ei saanud JAHIS-e kaudu väljastada hagejale lubasid eelmisesse jahihooaega. Kostja väitis hagi vastuses, et 8. veebruari 2021. a juhatuse otsusega on tunnistatud kehtetuks
31.detsembri 2020. a. otsus, mis reguleeris täiendavate lubade väljastamist. Samas on kohus võtnud otsuses seisukoha, et juhatuse 31. detsembri 2020. a otsuse p 3 ei ole siiski kehtetuks tunnistatud. Hagejale jääb arusaamatuks, mille alusel kohus tuvastas, et hageja ei kuulu MTÜ aktiivsemate liikmete hulka. Maakohtu viidatud kostja tabelit, ei ole liikmetele enne kohtumenetlust näidatud. Kostja on tabeli loonud vaid kohtule esitamiseks ja tabelis toodud andmed ei ole kontrollitavad.
7.Kostja palub jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata, ning hagi läbi vaatamata või maakohtu otsus muutmata. Menetluskulud jätta hageja kanda. Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et hagi läbi vaatamata jätmiseks siiski alust ei ole, on kostja seisukohal, et hageja esitatud apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kostja juhatuse otsus ei võimalda ebavõrdset kohtlemist. Kostja juhib tähelepanu, et hageja esitab kostja esitatud tõendile vastuväiteid esmakordselt alles apellatsioonimenetluses. Kostja märgib, et hageja ei ole enda väiteid väidetavast aktiivsest panusest (lisaks väikeuluki jahile) tõendanud. Kostja ei ole hagi õigeks võtnud. Hageja on esitanud nõude tunnistada kehtetuks
31.detsembri 2020. a otsus p 3 osas, milles sätestatakse, et jahtkonna liikmetele metssea küttimise lubade väljastamise eelduseks on jahtkonna liikme aktiivsus, ühistegevusse panustamine ja aktiivselt ühisjahis osalemine. Hageja eesmärk oli, et juhatus väljastaks jahilube ilma juhatuse seatud eeltingimusteta.
8.veebruaril 2021 lõpetati juhatuse otsusega igasugune metssea jahilubade väljastamine, millest johtuvalt ei muutunud kehtetuks mitte üksnes hageja poolt vaidlustatavad lubade saamise eelduseks olevad lisatingimused, vaid liikmete üleüldine õigus saada 2020. jahiaastasse täiendavaid metssea jahilube.
8.Ringkonnakohus palus 13. juuni 2022.a selgituskirjas hagejal esile tuua, millist apellandi subjektiivset õigust vaidlustatud otsuse punkt käesoleval ajal rikub; milline on hageja õigustatud huvi; kas hageja taotleb otsuse punkti kehtetuks tunnistamist; kui hageja leiab, et otsuse punkt on tühine, siis millistele toimikus olevatele tõenditele hageja tugineb. Vastuseks ringkonnakohtu küsimustele teatas hageja, et ta soovib kohtu hinnangut MTÜ juhatuse otsuse õiguspärasusele. Hageja on märkinud oma põhjendatud huviks, et otsuse kehtetuks tunnistamisele võiks järgneda hageja kahju hüvitamise nõue kostja ja kostja juhatuse vastu, kuivõrd hageja on teinud küttimiseks olulisi kulutusi, kuid tema küttimise võimalusi piirati. Hageja on seisukohal, et MTÜS § 24 lg 2 ei kohaldu, kuna asja juurde ei ole esitatud MTÜ juhatuse otsust, mis tunnistaks kehtetuks juhatuse 31.12.2020.a. otsuse. Hageja kinnitas, et ta ei tugine MTÜ üldkoosoleku otsuse tühisusele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid muuta tuleb otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse esitamisega kaasnenud menetluskulud hageja kanda.
10.Ringkonnakohus leiab, et käesoleva vaidluse raames puudub alus hinnata hageja aktiivsust kostja liikmena ning tuvastada kostja eesmärk tabeli koostamisel ning selle kasutatavus liikme aktiivsuse hindamisel. Eeltoodu tõttu jätab ringkonnakohus maakohtu otsusest välja järgmised põhjendused: “Asjaolu, et hageja aktiivsemate (kohus peab silmas jahtkonna tegevuses osalemise aktiivsust) hulka ei kuulu, ei muuda otsust hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Kostja esitatud Voka jahimeeste tegevustest (I kd tl 154-158) ei nähtu küll hindamismetoodikat, millele viitab kostja (I kd tl 68), kuid esitatud tõendilt on nähtav jahtkonna liikmete (sh M. Kallavuse) osalus jahtkonna tegevustes. Esitatud tõendi põhjal ei ole M. Kallavuse osalus märkimisväärne”. Ülejäänud osas ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid käesolevas otsuses kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6.
11.Juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamise nõude aluseks saab olla TsÜS § 38 lg 1, mille kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Hageja väitel MTÜ juhatuse 31. detsembri 2020. a otsuse p-s 3 sätestatud kriteeriumid „väljastada metssea küttimise lube aktiivsetele jahtkonna liikmetele, kes on panustanud jahtkonna ühistegevusse ja osalenud aktiivselt ühisjahtides“ võimaldavad ebavõrdset kohtlemist, kuna kriteeriumid on sõnastatud ebamääraselt. Samuti leidis hageja, et maakohtu viidatud kostja tabel ei ole lubade andmise aluseks ja tabelis toodud andmed ei ole kontrollitavad. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud hagi rahuldamata. Hageja ei ole tuginenud ühelegi seadusest tulenevale keelule või kostja põhikirja sättele, mida hageja poolt vaidlustatud kostja juhatuse otsuse punkt 3 rikuks.
12.Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole veenvalt esile toonud, millist hageja subjektiivset õigust kostja juhatuse vaidlustatud otsuse p 3 rikub. Pooled ei vaidle selle üle, et 31.detsembril 2020. a otsustas kostja juhatus metsasea jahilube täiendavalt väljastada piiranguga – üksnes
aktiivsematele liikmetele. 8. veebruaril 2021. a lõpetati kostja juhatuse otsusega igasugune metssea jahilubade väljastamine selleks hooajaks. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja juhatuse
31.detsembri 2020. a otsus kehtis konkreetsel jahihooajal. Jahikalendri kohaselt lõppeb jahihooaeg 1. märtsil. Hageja väitel on tema õigusi võrdse kohtlemise põhimõtte eiramisega rikutud ja ta vajab õiguskaitset, kuna tal võib olla kahju hüvitamise nõue kostja juhatuse vastu. Ringkonnakohus leiab, et kahju sai hagejal tekkida ca kahe kuu jooksul. Hageja väide, et ta tegi kasutuks osutunud kulutusi, kuna jahiluba ei väljastatud, ei ole usutav ning on tõendamata. Väidetav kahju tekkis hagejal enam kui poolteist aastat tagasi, hagejal oli võimalus tekkinud kahju tõendada, samuti esitada nõue kahju tekitajate vastu.
13.Hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajal apellatsioonkaebusega tutvumisele ja sellele vastamisele 8 tundi ja 27 minutit ning ringkonnakohtu istungiga seoses lisandus ajakulu 1 tund 36 minutit. Hageja esitas vastuväite kostja menetluskuludele ja leiab, et apellatsioonkaebusega seotud ajakulu (enam kui 6 tundi) on ülepaisutatud. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostja menetluskulu ei ole täies mahus vajalik ja põhjendatud. Kostja kordas ringkonnakohtus maakohtule esitatud õiguslikku positsiooni, vaidlus ei olnud õiguslikult keerukas ega faktimahukas, kostja osales ringkonnakohtu istungil veebi teel. Ringkonnakohus märgib, et vaidluse aluseks on liikme rahulolematus kostja juhatuse otsusega, millel oli lühiajaline mõju. Ebakõlad liikmetega oleks otstarbekas lahendada läbirääkimiste teel, millesse kostja oleks saanud enam panustada. Ringkonnakohus peab vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks ringkonnakohtus 6 tundi. Kostja esindaja tunnitasumäär on 155 eurot ilma käibemaksuta. Kostja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane TsMS § 174 lg 10 mõttes. Seega on kostja hüvitatavad menetluskulud apellatsiooniastmes 1116 eurot, mis sisaldab käibemaksu 186 eurot. Lisaks tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel hagejatelt kostja taotlusel tema kasuks välja mõista hüvitatavatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.