Flagito OÜ hagi LOT Polish Airlines vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
219,60 eurot Hageja: Flagito OÜ (registrikood 14275048, asukoht Tähe tn 34, Tallinn 11619), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kristjan Tuul
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: LOT Polish Airlines (registrikood KRS 0000056844; asukoht 43,17 Stycznia ST, Varssavi, Poola) Menetlustoimingu tegemise viis
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista LOT Polish Airlinesilt Flagito OÜ kasuks põhivõla katteks 163,35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 13.08.2020 kuni 04.01.2021 eest 4,93 eurot, viivis põhinõudelt alates 05.01.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni 10,28 eurot ning võla sissenõudmiskulud 40 eurot.
3.Välja mõista LOT Polish Airlinesilt Flagito OÜ kasuks viivis tasumata põhisummalt (163,35 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisest kuni selle kohase täitmiseni.
4.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui
maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt oli reisijal A. K.l (K., edaspidi: reisija) kinnitatud broneering nr XXX Polskie Linie lotnicze S.A. (edaspidi: kostja) 15.03.2020 lendudele LO790, LO513 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Moldova (Chisinau) vahepeatusega Poola (Varssavi) ning 18.03.2020 planeeritud lendudele LO154,LO789 lähtepunktiga Moldova(Chisinau) sihtpunktiga Eesti (Tallinn) vahepeatusega Poola (Varssavi). Eelnimetatud lennud tühistati. Seetõttu tegi reisija ümberbroneeringu kostja 10.09.2020 lendudele LO790,LO513 lähtepunk Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Moldova (Chisinau) vahepeatusega Poola (Varssavi) ning 14.09.2020 planeeritud lendudele LO514, LO787 lähtepunktiga Moldova (Chisinau) sihtpunktiga Eesti (Tallinn) ja vahepeatusega Poola (Varssavi). Ka nimetatud lennud tühistati ning reisijale ei pakutud asenduslende. Kogu broneeringu maksumus oli 163,35 eurot.
2.13.08.2020 saatis reisija kostjale nõudekirja, milles nõudis piletiraha 163,35 euro tagastamist. 13.08.2020 kinnitas kostja nõude kättesaamist.
3.28.08.2020 loovutas reisija Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 tuleneva nõude Flagito OÜ-le (edaspidi ka hageja). 08.09.2020 esitas hageja kostja vastu nõudekirja, milles teavitas, et reisija on oma nõude loovutanud hagejale ning nõudis piletiraha 163,35 eurot tagastamist. Kostja ei täitnud hageja ees kohutust.
4.08.09.2020 esitas hageja kostja vastu euroopa maksekäsu avalduse. 18.09.2020 väljastas kohus Euroopa maksekäsu. 24.09.2020 tegi kostja väljamakse reisija pangakontole summas 163,35 eurot. 20.10.2020 esitas kostja vastuväite Euroopa maksekäsule.
5.Hageja palub välja mõista Polskie Linie lotnicze S.A.lt Flagito OÜ kasuks põhivõla katteks 163,35 eurot, viivise 8% aastas, s.o perioodi eest 20.08.2020 kuni 04.01.2021 summas 4,93 eurot, viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kindla summana põhivõlgnevuselt 163,35 eurot alates 05.01.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasi viivise põhisummalt 163,35 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni ning sissenõudmiskulud summas 40 (nelikümmend) eurot. Hageja palub tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Lisaks palub hageja jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja rakendada menetluskulude väljamõistmisel VÕS §113 lg-s 2 sätestatud viivisemäära kuni kohustuste kohase täitmiseni.
6.Hageja märgib, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 261/2004 (edaspidi ka Määrus) artikli 8 lg 1 punkti a kohaselt pakutakse reisijatele võimalust valida erinevate valikuvõimaluste vahel, sh reisijal on õigus saada tagasi kogu pileti ostuhinna maksumus
seitsme päeva jooksul. Kostja tühistas 15.03.2020, 18.03.2020, 10.09.2020 ja 14.09.2020 planeeritud lennud. 13.08.2020 esitas reisija nõudekirja, nõudes piletiraha tagastamist. Seega pidanuks kostja nimetatud määruse alusel tagastama kogu broneeringu maksumuse hiljemalt 20.08.2020. Alates 08.09.2020 oleks kostja pidanud kohustuse täitma hagejale, kuivõrd reisija loovutas oma nõude 28.08.2020, millest teavitati kostjat 08.09.2020. Seega ei saa 24.09.2020 kohustuse osalist täitmist reisijale pidada VÕS § 169 lg 1 kohaselt õigele võlausaldajale kohustuse täitmiseks – hagejal on kostja vastu nõue kogu ulatuses, arvestamata reisijale tasutud summat. Eeltoodule tuginedes on hagejal õigus nõuda kogu tasutud piletraha hüvitamist summas 163,35 eurot. Kostja seisukohad
7.Kostja vaidleb esitatud hagiavaldusele vastu ja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja hüvitas 24.09.2021 reisijale 163,35 eurot pileti eest ning hagejal puudub õigus nõuda piletiraha tagastamist.
8.13. märtsil 2020 teavitas kostja reisijat, et lennureisid LO514 ja LO789 tühistatakse seoses erinevate kohalduvate piirangutega COVID-19 viiruse levikuga. 14. märtsil 2020 olid samal põhjusel tühistatud ka 15. märtsi 2020 lennureisid LO790 ja LO513.
14.märtsil 2020 oli Reisijale võimaldatud asenduslennud järgmistele lendudele: - LO792, Tallinn-Varssavi, 10. september 2020 - LO513, Varssavi-Chisinau, 10. september 2020 - LO516, Chisinau-Varssavi, 14. september 2020 - LO791, Varssavi-Tallinn, 14. september 2020
27.juulil 2020 olid mõlemad nii 10. septembri 2020 lennureisid LO792, LO513 kui ka 14. septembri 2020 lennureisid LO516 ja LO791 tühistatud seoses COVID-19 leviku tõkestamiseks seatud piirangute tõttu. 30. juulil 2020 oli Reisija broneerinud asenduslennud järgmistele reisile: - LO514, Chisinau-Varssavi, 14. september 2020 - LO787, Varssavi-Tallinn, 14. september 2020
12.augustil 2020 olid 14. septembri 2020 lennureisid LO514 ja LO787 taaskord seoses COVID-19 leviku tõkestamiseks seatud piirangute tõttu tühistatud.
9.Kostja kinnitab, et antud lennureisi broneeringu maksumus oli 163,35 eurot ning peale 12. augusti 2020 lennureisi tühistamist tekkis reisijal õigus nõuda piletiraha hüvitamist. Hageja tagastas 24. septembril 2020 reisijale piletiraha summas 163,35 eurot reisija arvelduskontole.
10.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) (edaspidi ka Määrus) nr 261/2004 artikli 5 lg 2 kohaselt kui reisijat teavitatakse tühistamisest, tutvustatakse talle võimalikke alternatiivseid reisivõimalusi. 14. septembri 2020 lennureisid olid tühistatud seoses COVID19 levikuga seatud piirangute tõttu ja reisijal oli õigus valida, kas kasutada asendusreisi või nõuda pileti ostuhinna tagastamist. Reisijate nõuete esitamise ja sellele vastamise kord on sätestatud reisijateveo üldtingimustes. Vastavalt reisijateveo üldtingimuste punktile 17.1.2 peab reisija esitama nõuded vedajale ja nõuded tuleb saata vedaja kaebuste osakonnale või esitada aadressil www.lot.com. Kostja veebileheküljel (www.lot.com) on reisijatele ettenähtud spetsiaalne elektrooniline vorm nõuete esitamiseks ja selgitused nõude aluse esitamise kohta. Käesoleval juhul ei ole Reisija täitnud vastavat vormi piletiraha hüvitamise kohta. Hageja on esitanud kostja automaatvastuse, mis oli saadetud kostja e-postilt xxx, kuid see ei tõenda, et reisija on oma nõude kostjale nõuetekohaselt esitanud. Tulenevalt sellest ei vasta tõele hageja väide, et kostja sai reisija nõudest teada 13. augustil 2020.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Käesoleval juhul väidab kostja oma vastuses, et reisija ei ole teavitanud kostjat nõuetekohaselt nõude loovutamisest hagejale. Hagiavalduses väidab hageja, et ta saatis kostjale kirja nõude loovutamise kohta 08. septembril 2020. VÕS § 172 kohaselt võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Vastavalt kostja reisijateveo üldtingimuste punktile 11.1. pileti või selle kasutamata osa hind tagastatakse vastavalt artiklis 11 sätestatud eeskirjadele. Vastavalt üldtingimuste puntkile 11.2.1 tagastab vedaja pileti hinna kas piletil nimetatud isikule või pileti eest tasunud isikule rahuldavate maksmist tõendavate dokumentide esitamisel, välja arvatud allpool artiklis nimetatud juhtudel. Punkti 11.2.2 kohaselt, piletil nimetatud või pileti eest tasunud isik võib volitada teise isiku kasutamata pileti või pileti osa eest tagasimakse saamiseks. Kui pileti eest tasus isik, kes ei ole piletil nimetatud reisija, ja vedaja on piletil näidanud tagasimakse piirangud, teeb vedaja vastava tagasimakse vaid pileti eest tasunud isikule või viimase volitatud isikule. Kostja vastas hageja
08.septembri 2020 kirjale ning teatas, et ta ei saa aktsepteerida hageja kirja ning pileti ostuhinna väljamakse tehakse vastavalt kostja üldtingimustes sätestatule. Hageja ei ole eelmainitud kostja kirjale vastanud ega nõude loovutamist tõendavaid dokumente esitanud. Sellest järeldub üheselt, et käesoleval juhul ei ole reisija teavitanud kostjat nõuete loovutamisest ning kostja maksis piletiraha tühistatud reisi eest otse reisijale 24. septembril 2020, kes tasus piletite eest vastavalt reisjateveo üldtingimuste punktile 11.2.1 .
12.Hageja väidab, et saatis kostjale kirja nõude loovutamise kohta 08. septembril 2020 ja juba samal päeval esitas hageja kostja vastu Euroopa maksekäsu avalduse. Kostja rõhutab, et reisijale raha hüvitamise hetkel ei teadnud kostja, et reisija on enda nõuded hagejale loovutanud ja seega täitis kostja nõudeid Reisijale nõuetekohaselt. Kostja leiab, et hea usu põhimõttega on vastuolus esitada nõue kohtusse samal päeval, kui väidetavalt on hageja saatnud kirja nõude loovutamise kohta kostjale. Hageja ei andnud kostjale mõistliku aega nõude täitmiseks (VÕS § 114). Määruse nr 261/2004 artikli 8 1 (a) kohaselt hüvitatakse piletite ostuhind seitsme päeva jooksul. Antud tähtaeg algab üldjuhul vastava nõude esitamisest vedajale. Kuna hageja ei ole kostjale esitanud nõude loovutamist tõendavaid dokumente ei ole loovutamine kostja suhtes toimunud ning kostjal puudus kohustus tasuda hagejale piletiraha.
13.Tulenevalt eelpooltoodust, on piletiraha reisijale hüvitatud ning raha hüvitamise hetkel ei teatanud Reisija kostjale, et ta on enda nõuded hagejale loovutanud ning hageja ei ole esitanud kostjale nõude loovutamist tõendavaid dokumente, seega täitis kostja enda nõudeid reisijale nõuetekohaselt vastavalt reisijateveo üldtingimustele. Seetõttu on kõik hageja nõuded alusetud ja kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Hageja seisukoht kostja vastusele.
14.Reisija täitis kostja veebileheküljel (www.lot.com) spetsiaalse elektroonilise vormi, mille kinnituseks esitas hageja tõendi. Peale vormi täitmist sai reisija kostjalt kinnituse aadressilt xxx. Eeltoodust tulenevalt ei vasta tõele kostja väide, et reisija esitas nõude kostja e-posti aadressile xxx, vaid nõue esitati läbi spetsiaalse elektroonilise vormi. Seega sai kostja hiljemalt 13.08.2020 reisija nõudekirja kätte, millisel juhul pidanuks kostja vastavalt Euroopa
Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 (edaspidi Määrus) artikkel 8 lg 1 p a kohaselt tasuma kogu pileti ostuhinna maksumuse hiljemalt 20.08.2020. Kostja Määrusest tulenevat kohustust ei täitnud, misjärel loovutas reisija oma nõuded hagejale.
15.Hageja on esitanud kostjale allkirjastatud nõude loovutamise lepingu, mis vastab seaduses sätestatud nõuetele ning nõude loovutamine tuleb lugeda õiguspäraseks. VÕS § 164 lg 2 tuleb nõude loovutamise korral kohustus täita uuele võlausaldajale ehk hagejale. Käesoleval juhul ei esine VÕS § 169 sätestatud eeldusi – kostja ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma. Hageja teavitas kirjalikult nõude loovutamisest VÕS § 170 ja § 172 kohaselt kostjat 08.09.2020 kuupäeval, millisele oli lisatud juurde nõude loovutamise leping. Eeltoodut arvesse võttes on ebaõige kostja väide, et hageja ei ole kostjat teavitanud nõude loovutamisest. Vastupidi, hageja on seda teinud ning kostja oli teadlik, et reisija nõuded on loovutatud hagejale. Seega on kostja käitunud pahatahtlikult, kuivõrd nõude loovutamisest on kostjat teavitatud. Käesoleval juhul on nõude loovutamine kehtiv ning hageja on õigustatud kostja vastu nõuet esitama.
16.Täiendavalt on kostja kohustatud tasuma hageja pangakontole reisija viivise ja
sissenõudmiskulude nõuded, milliseid nõudeid kostja tasunud ei ole. Nimelt nõude loovutamisel lähevad VÕS § 167 lg 3 järgi uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile (vt Riigikohtu 18.11.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-04, p 15).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja asjas esitatud tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus menetleb käesoleva tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §-le 405. TsMS § 444 lõikest 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. TsMS § 405 lg 1 p 5 ja 6 kohaselt võib lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all; kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel. Riigikohus on selgitanud, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo nr 3-2-1-23-16, p 16).
18.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
19.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas: a. reisijal A. K.l oli kinnitatud broneering nr XXX Polskie Linie lotnicze S.A. 15.03.2020 lendudele LO790, LO513 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Moldova (Chisinau) vahepeatusega Poola (Varssavi) ning 18.03.2020 planeeritud lendudele LO154,LO789 lähtepunktiga Moldova(Chisinau) sihtpunktiga Eesti (Tallinn) vahepeatusega Poola (Varssavi) (digitoimik lk 61-62) b. Eelnimetatud lennud tühistati. c. reisija A. K. tegi ümberbroneeringu kostja 10.09.2020 lendudele LO790,LO513 lähtepunk Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Moldova (Chisinau) vahepeatusega Poola (Varssavi) ning 14.09.2020 planeeritud lendudele LO514, LO787 lähtepunktiga Moldova (Chisinau) sihtpunktiga Eesti (Tallinn) ja vahepeatusega Poola (Varssavi). d. Eelnimetatud lennud tühistati. e. Peale 12. augusti 2020 lennureisi tühistamist tekkis A. K.l õigus nõuda piletiraha hüvitamist.
20.Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas nõude loovutamis tõendavad dokumendid edastati kostjale ja kas hagejal on õigus nõuda kostjalt piletiraha tagastamist, kui kostja on kohustuse reisija ees ära täitnud.
21.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 164 lg 2 tuleb nõude loovutamise korral kohustus täita uuele võlausaldajale. VÕS § 168 lg 2 kohaselt peab senine võlausaldaja uuele võlausaldajale tema nõudmisel andma dokumendi, mis kinnitab nõude loovutamist. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 171 lg 1 järgi võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Nõude loovutamine on käsutustehing, sest sellega muudetakse olemasoleva nõudeõiguse kuuluvust (Riigikohtu 23. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-15, p-d 18 ja 19). Kuna nõude loovutamise leping on käsutustehing, mõjutas see praeguses asjas vahetult seda kellele tuleb kostjal võlgnevus tasuda.
22.Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul on tõendatud, et reisija loovutas oma nõude hagejale 28.08.2020, mida tõendab dokumentaalse tõendina esitatud nõude loovutamise leping (digitoimiku lisa 4 lk 64-65, tõlge lk 66-67) ning hageja on nõude loovutamisest kostjat teavitanud e-kirja teel 8.09.2020, mida omakorda tõendab e-kiri kuupäevaga 08.09.2020 (digitoimiku lisa 5 tõlge lk 68, lk 69 inglise keelne kiri kostjale), lisades juurde nõude loovutamise lepingud. Seega on kohtu hinnangul nõue hagejale loovutatud ja kostjal tulnuks piletiraha hüvitada 7 päeva jooksul hagejale, mitte reisijale.
23.VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kui
võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
24.Kuivõrd kohus asus kohtuotsuse p-s 22 seisukohale, et nõue on loovutatud hagejale 28.08.2020 ning kostja ei ole täitnud oma kohustust tasuda hagejale Määruse alusel hüvitist, siis tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 163,35 eurot põhivõla katteks.
25.Hageja on esitanud kostja vastu ka viivisenõude. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1 ls 2). VÕS § 113 lg 2 esimese lause kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
26.Kohtu hinnangul on tuvastatud, et reisija teavitas kostjat piletiraha tagastamise nõudest summas 163,35 eurot 13.08.2020 , mida tõendab kostja poolt reisijale saadetud kinnitus kiri, millest nähtub, et reisija on tühistanud broneeringu nr : XXX (lk 59, tõlge lk 60), millest tulenevalt on hageja viivisenõue kostja vastu samuti põhjendatud. Kostjalt tuleb välja mõista viivis põhinõudelt (163,35 eurot) alates 20.08.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 04.01.2021 summas 4,93 eurot.
võlaperiood
% aastas
% päevas
Summa päevas
Perioodis päevi
Perioodi summa
20.08.202031.12.2020
0,021858
0,035705
4,78447
01.01.202104.01.2021
0,021918
0,035803
0,143212
27.Kohus peab põhjendatuks mõista välja viivis alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, s.o perioodi 05.01.2021 kuni 18.10.2021 eest summas 10,28 eurot. võlaperiood
% aastas
% päevas
Summa päevas
Perioodis päevi
Perioodi summa
05.01.202130.06.2021
0,021918
0,035803
6,337131
01.07.202118.10.2021
0,021918
0,035803
3,93833
28.Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud mõista välja viivis alates kohtuotsuse tegemisest edasiulatuvalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
29.VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist 40 euro ulatuses alati, kui tal on õigus nõuda viivist. Nõude eelduseks ei ole seega tegelik kahju tekkimine. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks sissenõudmiskulu 40 eurot.
30.Kõige eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 163,35 eurot, perioodi 13.08.2020 kuni 04.012021 eest sissenõutavaks muutunud viivis 4,93 eurot, viivis alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 10,28 eurot, sissenõudmiskulud summas 40 eurot ning viivis põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid mitte üle põhinõude.
31.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
32.Hageja palus tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et taotlus tuleb TsMS § 405 lg 1 p 10 kohaselt rahuldada. TsMS § 467 lg 1 sätestab, et viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtuotsus täidetakse enne otsuse jõustumist. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine
33.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda.
34.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
35.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja
lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
36.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Piret Randmaa kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.