Osaühingu Aktiva Finants hagi E. L. vastu põhivõla 252 euro ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
889 eurot 15 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja Kostja: E. L. (isikukood xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista E. L. Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja võlgnevus eurot 10 senti (põhivõlg 252 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas eurot 10 senti).
3.Mõista E. L. Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja viivis alates 16. juulist 2021 kuni põhivõla (252 euro) tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta rahuldamata Osaühingu Aktiva Finants viivise nõue E. L. vastu summas 526 eurot 89 senti.
Jätta menetluskulud 60% Osaühingu Aktiva Finants ja 40% ulatuses E. L. kanda.
6.Mõista E. L. Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja menetluskulud eurot.
7.Mõista E. L. Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (142 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja.
ASJAOLUD
1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 15. juulil 2021 Tartu Maakohtule hagi E. L. (kostja) vastu, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja võlgnevus 868 eurot 99 senti (põhivõlg 252 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 616 eurot 99 senti). Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis alates 16. juulist 2021 kuni põhivõla (252 euro) tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja My Fitness AS (edaspidi spordiklubi) 1. oktoobril 2016 liikmelepingu nr 101443 (edaspidi leping). Lepingu p 1 alusel oli kostjal õigus vastavalt tema poolt valitud treeningpaketile külastada spordiklubisid ja kasutada spordiklubis pakutavaid teenuseid. Lepingu p 4 kohaselt oli liikmelepingu sõlmimise eelduseks see, et kostja sõlmib spordiklubi kasuks tähtajatu limiidita e-arve püsimakse lepingu, mille alusel debiteerib spordiklubi kostja kontolt lepingust tulenevaid tasusid iga kuu 10. kuupäeval. Spordiklubi teenuste kasutamise üldtingimuste p 7.5 kohaselt kohustus kostja tasuma arvete mitteõigeaegselt tasumisel viivist 0,15% päevas. Perioodil 10. detsembrist 2016 kuni 10. märtsini 2017 esitas spordiklubi kostjale arveid, mida kostja ei ole tasunud. 30. märtsil 2017 loovutas spordiklubi nõude kostja vastu AS-ile Lowell Eesti ning teavitas sellest kirjalikult ka kostjat. AS-i Lowell Eesti õigusjärglane Julianus Inkasso OÜ loovutas nõude 30. juulil 2017 omakorda hagejale.
2.Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määruse loeb kohus kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2 alusel kätte toimetatuks 14. septembril 2021. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (29. septembriks 2021) ega ka hiljem hagile vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 kohaselt hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.
4.Kohus leiab, et hageja põhinõue on põhjendatud. TsMS § 444 lg 3 alusel ei põhjenda kohus tagaseljaotsuses põhinõude rahuldamist.
5.Samas on kohus seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud üksnes osaliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja arvestab viivist põhinõudelt 252 eurot ning viivise määraks on 0,15% päevas. Seega nõuab hageja kostjalt hagiavalduse esitamise (s.o 15. juuli 2021) seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 616 eurot 99 senti.
6.Praegusel juhul ei ole kostja hagile vastanud ega esitanud sellele vastuväiteid, sh vastuväited viivisenõudele ja viivise määrale. Sellele vaatamata tuleb kohtu hinnangul kontrollida hagi aluseks oleva viivisekokkuleppe kehtivust. TsMS § 438 lg 1 järgi otsustab kohus otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas pool ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte.
7.Spordiklubi teenuste kasutamise üldtingimuste p 7.5 kohaselt on lepingujärgse mistahes tasu maksmisega viivitamise korral spordiklubil õigus nõuda viivist 0,15% tasumisele kuuluvast summast päevas iga maksega viivitatud päeva eest kuni võlgnetava summa täieliku tasumiseni. Kohus on seisukohal, et spordiklubi teenuste kasutamise üldtingimuste p 7.5 puhul on tegemist VÕS § 35 lg 1 mõistes tüüptingimusega, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks ning mida kostja lepingupoolena ei saanud mõjutada. Esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingud oma majandus- või kutsetegevuses. Seega saab eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana lepingusõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 ja kehtiva VÕS § 1 lg 5 tähenduses.
7.VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Eelduslikult tuleb VÕS 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset
seadusjärgset viivisemäära (vt nt Riigikohtu 16. novembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1118-16, p 17). Spordiklubi teenuste kasutamise üldtingimustes sisalduv viivise määr 0,15% päevas tähendab 54,75% suurust aastamäära. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
1.jaanuari ja 1. juulit. Eesti Panga teatel oli intressimäär perioodil 1. juulist 2016 kuni 1. juulini 2017 0,00%. Seega oli seadusjärgne viivise määr sellele perioodil 8% aastas (0,00% + 8%). Spordiklubi teenuste kasutamise üldtingimustes sisalduv viivise määr 0,15% päevas (54,75% aastas) ületab seadusjärgset viivisemäära 6,8-kordselt. Seega on viivisekokkulepe praegusel juhul tühine.
8.Kohus peab vajalikuks märkida ka järgmist. Hagiavalduse kohaselt on nõue kostja vastu loovutatud hagejale 30. juulil 2017. Kohtusse on hagi esitatud 15. juulil 2021. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ka see, et hageja viivitas aastaid oma nõudeõiguse teostamisega.
9.Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt nt Riigikohtu 14. juuni 2005 tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja kostjale neli arvet (iga arve summas 63 eurot). Hagiavalduses arvestas hageja viivist alates arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse esitamiseni (15. juulini 2021). Viivis seadusjärgses määras on samal perioodil kokku 90 eurot 10 senti (23,16 + 22,73 + 22,30 + 21,91; siinkohal kasutas kohus viivisekalkulaatorit).
10.Lisaks sellele on hageja esitanud ka edasiulatuva viivise nõude (alates 16. juulist 2021 kuni põhivõla tasumiseni). Kuivõrd hageja palub mõista kostjalt edasiulatuva viivise seadusjärgses määras, on selline nõue kohtu hinnangul põhjendatud.
11.Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 252 eurot ja 15. juuli 2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 90 eurot 10 senti (kokku 342 eurot 10 senti). Viivise nõude jätab kohus 526 euro 89 ulatuses rahuldamata (616,99 – 90,10). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka viivise alates
16.juulist 2021 kuni põhivõla (252 euro) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
12.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
13.TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Võttes arvesse, et praeguses asjas on hagihind 889 eurot 15 senti, kohus rahuldas hagi ulatuses, mis vastab hagihinnale 362 eurot 26 senti (342,10 + viivis ühe aasta kohta ca 20,16), s.o 40% ulatuses, jätab kohus menetluskulud 60% ulatuses hageja kanda ning 40% kostja kanda.
14.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 360 eurot (3 h, ilma käibemaksuta). Hageja lepingulise esindaja õigusabi on piirdunud hagiavalduse koostamise ja selle kohtusse esitamisega. Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust, ning eelkõige asjaolu, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga, poolte vahel ei olnud vaidlust ning asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikuluks 180 eurot (ilma käibemaksuta; 1,5 tundi). Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 355 eurot (180 + 175). Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja menetluskulud 142 eurot (355 x 0,4). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (142 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.