Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kohtu menetluses on Credit.ee OÜ hagi O. G. vastu võlanõudes. Kohus peatas 17.08.2021 määrusega menetluse tulenevalt kostja suhtes toimunud pankrotimenetlusest. Hageja teatas kohtule 01.10.2021, et kohus kuulutas 19.08.2021 määrusega välja kostja pankroti, ning taotles hagi läbi vaatamata jätmist ja riigilõivu tagastamist. Tsiviilasjas 2-21-10124 kuulutati kostja pankrot välja 19.08.2021. Kohtulahend jõustus 21.09.2021.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud (TsMS § 361 lg 1). Kuna kostja suhtes esitatud pankrotiavaldus on jõustunud lahendiga lahendatud, on ära langenud menetluse peatumise alus ja kohus uuendab tsiviilasja 2-20143115 menetluse. Kui enne pankroti välja kuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata (PankrS § 43 lg 2). Hageja esitas kostja vastu varalise nõude. Kostja suhtes kuulutati 19.08.2021 välja pankrot. Pankrotimäärus jõustus 21.09.2021. Lähtudes PankrS § 43 lg 2 ja eelnevalt väljatoodud asjaoludest jätab kohus hagi läbi vaatamata. Kohus esitab menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Kohus näeb menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (TsMS § 173 lg 4). Hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata, v.a kui seadusest tuleneb teisiti (TsMS § 168 lg 2). Seadusest tulenevad erandid kehtivad üksnes nõude rahuldamise ja kompromissi kohta ning pole käesoleval juhul asjakohased. Kohus võib jätta kulud poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (TsMS § 162 lg 4). Viidatud normi kohaldamisala on laiem, kui TsMS § 162 alusel kindlaks määratav menetluskulude jaotus.1 Seega saab kohus arvestada nimetatud normist tulenevat reeglit ka käesoleval juhul. Tulenevalt asjaolust, et hagi läbi vaatamata jätmine ei tulene hagejast ja hageja ei saanud kuidagi hagi läbi vaatamist mõjutada, oleks menetluskulude jätmine tervikuna hageja kanda ebaõiglane. Samuti võiks pankroti välja kuulutamise tõttu kõigi menetluskulude hageja kanda jätmine soosida põhjendamatute pankrotimenetluste algatamist, sest võlanõudega kohtusse pöördumisega kaasneb hagejale maksejõuetu kostja menetluskulude kandmisega kaasnev kahju. Seetõttu on ebaõiglane ja ebamõistlik jätta menetluskulud hageja kanda ning kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata (TsMS § 150 lg 1 p 3). Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus (TsMS § 150 lg 4 ls 1). TsMS § 150 lg 1 p-is 3 juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud (TsMS § 150 lg 4 ls 2). Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 45,00 eurot ja hagiavalduselt täiendavalt 155,00 eurot. Kohus arvestab 50,00 eurot asja läbi vaatamise kuludeks ja rahuldab hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks osaliselt. Kohus tagastab hagejale 150,00 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

U. Volens. M. Maksing. TsMS I komm vlj § 162, p 3.4.2(b).

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.