Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi J. H. ja F. I. O. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
11 323 eurot 41 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Tarvo Ilves, e-post [email protected] Kostja F. I. O. (endine ärinimi xxxxxxxxxxxxxxxx, registrikood xxxxxxxx), e-post xxxx@xxxxxxxxxxxxxx Kostja J. H. (isikukood xxxx@xxxxxxxxxxxx
Asja läbivaatamise aeg
xxxxxxxxxxx), e-post
Kirjalik menetlus, lõplike seisukohtade esitamise tähtaeg 21. september 2021
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi F. I. O. ja J. H. vastu.
2.Mõista F. I. O. -lt ja J. H. solidaarselt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja 5338 euro 32 sendi suurune põhivõlg, 792 euro 68 sendi suurune intress, 389 euro 16 sendi suurune tagatise müügikulu ning 35 euro suurune sissenõudekulu.
3.Mõista F. I. O. -lt ja J. H. solidaarselt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja 3170 euro 73 sendi suurune viivis põhivõlalt alates 16. aprillist 2020 kuni 7. oktoobrini 2021.
Mõista F. I. O. -lt ja J. H. solidaarselt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja alates 8. oktoobrist 2021 kuni põhinõude täitmiseni viivis 5338 euro 32 sendi suuruselt põhivõlalt 40,2% aastas, arvestusega, et viivis kokku ei või ületada põhivõla suurust ehk 5338 eurot 32 senti.
5.Jätta menetluskulud solidaarselt F. I. O. ja J. H. kanda.
6.Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskulu suuruseks 780 eurot. Mõista F. I. O. -lt ja J. H. solidaarselt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja 780 suurune menetluskulu.
2-21-10655
7.F. I. O. ja J. H. on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 6. juulil 2021 F. I. O. (endine ärinimi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) ja J. H. (kostja II) vastu hagi, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt välja 5338 euro 32 sendi suuruse põhivõla, 792 euro 68 sendi suuruse intressi, 389 euro 16 sendi suuruse müügikulu, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud 2622 euro 24 sendi suurune viivise ja 35 euro suuruse sissenõudekulu. Samuti palus hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja viivise põhivõlalt alates hagi esitamisest kuni 5338 euro 32 sendi suuruse põhivõla jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 40,2% aastas. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja I ja Mogo OÜ (võlausaldaja) 18. oktoobril 2018 laenuja tagatisomandamise lepingu (leping), mille kohaselt andis võlausaldaja kostjale I laenu 8625 eurot ja kostja I kohustus tasuma võlausaldajale maksegraafiku alusel iga kuu laenumakseid (hageja käsitluse kohaselt tagatiseks olnud auto väljaostumakseid) ja intressimakseid. Laenu tagatiseks oli sõiduauto Mercedes-Benz Sprinter (auto). 10. jaanuaril 2020 sõlmisid kostja I ja võlausaldaja lepingu lisa, mille kohaselt muudeti esialgse lepingu järgset maksepäeva ja maksegraafikut. Kostja II ja võlausaldaja sõlmisid 18. oktoobril 2018 käenduslepingu (käendusleping), mille p 1 kohaselt vastutab kostja II võlausaldaja ja kostja I vahel sõlmitud lepingust tulenevate kostja I kohustuste täitmise eest. Käenduslepingu p 2.1 kohaselt oli käendaja vastutuse maksimumsumma 25 636 eurot 22 senti. Käenduslepingu p 6.1 nägi ette käendaja ja põhivõlgniku solidaarvastutuse. Kostja I ei tasunud graafikujärgseid makseid ja 15. aprillil 2020 saatis võlausaldaja kostjale I lepingu ülesütlemise teate. Samuti nõudis võlausaldaja, et kostja I annaks tagatiseks oleva auto talle üle. Võlausaldaja võõrandas auto 28. juulil 2020. 25. jaanuaril 2021 loovutas võlausaldaja lepingust tulenevad nõuded hagejale. Nõuete loovutamisest teatati kostjale I kirjalikult 2. veebruaril 2021. Lepingu lisa p 4.1 kohaselt kohustus kostja I tasuma võlausaldajale maksegraafiku järgi perioodilisi makseid. Kostja I pidi maksed tasuma iga kuu 20. kuupäevaks. Kostja I jättis osaliselt tasumata esimese osamakse, mille maksetähtpäev oli 20. veebruar 2020, tasudes sellest vaid 94 senti ja jättes tasumata laenu põhiosa 30 eurot 91 senti. Samuti jättis kostja I tasumata teise osamakse põhisumma ehk 32 eurot 92 senti. 15. aprillil 2020 ütles võlausaldaja lepingu
2-21-10655 erakorraliselt üles. Ülesütlemise ajal oli kostjal laenu põhisumma makseid tasumata 63 eurot 83 senti. Lisaks jäi tasumata ka ülesütlemise ajal järgmisena tasumisele kuulunud põhisumma osamakse 34 eurot 2 senti. Kuna võlausaldaja ütles laenulepingu üles, pidi kostja I tasuma võlausaldajale kogu laenu põhiosa jäägi ehk 8187 eurot 47 senti. Kokku on tasumata maksete ja laenu põhiosa jäägi suurus 8285 eurot 32 senti. Võlausaldaja võõrandas tagatiseks olnud auto ja sai selle eest 2972 eurot ning arvas auto eest saadud summast maha arvata osalise riigilõivu ehk 25 eurot. Kokku tuleb põhivõla jäägist maha arvata 2947 eurot ja seega oli kostja I tasumata põhivõlg 5338 eurot 32 senti. Hagejal on lisaks põhivõlale õigus nõuda kostjatelt ka intressi lepingujärgses määras ehk 40,20% aastas. Hageja võib nõuda intressi kuni lepingu ülesütlemiseni ja see on kokku 792 eurot 68 senti. Lisaks on hagejal õigus nõuda kostjatelt viivist alates lepingu ülesütlemisest (16. aprillist 2020) kuni võla tasumiseni lepingu p-s 5.3 kokkulepitud intressimääras. Kuni hagi esitamiseni (6. juulini 2021) on viivis tasumata põhivõlalt (5338 eurot 32 senti) 2622 eurot 24 senti. Samuti on hagejal õigus nõuda tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist. Hageja nõuab viivist kokku üksnes põhivõla summa ulatuses. Lepingu lisa p. 4.1.1 kohaselt kohustus kostja I kandma ka kõik kulud, mis on seotud tagatiseks olnud auto omandi üleandmise, selle registriandmete muutmise, kindlustamise ja tehnoülevaatustega. Võlausaldaja on kandnud auto valduse ülevõtmise kulu 180 eurot, tasunud puksiirteenuse eest 60 eurot ja auto hoiu eest 60 eurot. Võlausaldaja kodulehel avaldatud teabe (https://www.mogo.ee/et/hinnakiri - lisa 1.4) järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult auto hoiukulusid 2 eurot päevas. Kuna võlausaldaja võttis auto valduse üle 28. juunil 2020 ja müüs auto 28. juulil 2020, siis on võlausaldajal õigus nõuda kostjatelt kokku 30 päeva hoiustamistasu, mis on 60 eurot. Samuti võib võlausaldaja nõuda auto müügikulude hüvitamist 3% ulatuses müügihinnast. Auto müügihind oli 2972 eurot ja 3% sellest on 89 eurot 16 senti. Kokku nõuab hageja kostjatelt 389 euro 16 sendi (180+60+60+89 eurot 16 senti) suuruste müügikulude hüvitamist. Lepingu p 5.4 kohaselt võib hageja nõuda kostjalt I ka võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 järgi on sissenõudekulu võlgnikule meeldetuletuskirjade saatmise kulu. Kummalegi kostjale on saadetud kolm võlateadet. Kuna kostja II vastutab kõigi kostja I kohustuste eest käendajana solidaarselt kostjaga I, siis on hagejal õigus nõuda samade summade tasumist ka kostjalt II.
2.Kostjad vastasid hagile, et neil on raske hageja nõudeid ümber lükata, kuid nõutav summa on väga suur. Samuti märkisid kostjad, et nad oleksid nõus lahendama asja kompromissiga.
3.Kohus küsis hagejalt kostjate vastuse kohta seisukohta ja hageja vastas, et ta on varem üritanud sõlmida kostjaga II võla tasumise kokkulepet, kui kostja II on talle teatanud, et on maksejõuetu.
4.Kuna pooled olid nõus kirjaliku menetlusega, siis andis kohus pooltele tähtaja kõigi seni esitamata avalduste ja taotluste esitamiseks kuni 21. septembrini 2021. Selleks tähtajaks ei esitanud kumbki pool taotlusi ega avaldusi.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja hinnanud tõendeid, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel
2-21-10655 võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Õiguse kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1).
7.Hageja nõue kostja I vastu põhineb kostja I ja võlausaldaja vahel sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise lepingul (mida hageja on nimetanud liisingulepinguks). Hageja nõue kostja II vastu põhineb kostja II ja võlausaldaja vahel sõlmitud käenduslepingul. Hageja nõude aluseks on VÕS § 108 lg 1, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Hageja esitatud asjaoludest nähtuvalt (millele kostjad vastu ei vaielnud) rikkus kostja I laenulepingust tulenevat raha maksmise kohustust. Raha maksmise kohustuse rikkumine ei saa vähemalt üldjuhul olla vabandatav ja kostjad ei ole ka tuginenud asjaoludele, millest võiks järeldada, et rikkumine oleks vabandatav.
8.VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega krediidiandja kohustub andma krediidisaaja käsutusse rahasumma, krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et võlausaldaja ja kostja I sõlmisid 18. oktoobril 2018 laenu- ja tagatisomandamise lepingu (tl 4-8), mille p 1 kohaselt andis võlausaldaja kostjale I laenu 8625 eurot. Lepingu p 2 kohaselt kohustus võlausaldaja maksma kostjale I välja 7500 eurot. Lepingu p 3 järgi oli intress 3,35% kuus ja 40,2% aastas. Lepingu p 4 kohaselt oli laenuperiood 18. oktoober 2018 kuni 21. september 2025. Sama lepingu p 10 järgi andis kostja I võlausaldajale laenulepingu täitmise tagatisena üle sõiduauto Mercedes-Benz Sprinter omandi. Hageja esitatud tõenditest nähtub ka see, et 10. jaanuaril 2020 sõlmisid kostja I ja võlausaldaja laenu- ja tagatisomandamise lepingu lisa (lepingu lisa, tl 10-14), millega esialgse lepingu järgne laen sisuliselt refinantseeriti. Kuna kostja I ei ole tarbija, siis ei ole võlausaldaja ja kostja I vahel sõlmitud krediidileping tarbijakrediidileping. Kohtu arvates ei ole pooled toonud esile asjaolusid, millest võiks järeldada, et kõnealune laenu- ja tagatisomandamise leping oleks mingil põhjusel tühine.
9.VÕS § 143 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kuna kostja II on füüsiline isik, siis on tema ja võlausaldaja vahel sõlmitud käendusleping VÕS § 143 lg 1 järgi tarbijakäendusleping. VÕS § 143 lg 2 kohaselt on tarbijakäendusleping tühine, kui selles ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. VÕS § 144 lg 1 näeb lisaks ette, et tarbijakäenduslepingu puhul peab käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis. Praegusel juhul on käenduslepingus käendaja vastutuse maksimumsumma (25 636 eurot 22 senti) kokku lepitud ja käendusleping on sõlmitud kirjalikult, seega on käendusleping kehtiv. Hageja nõutav summa ei ületa käenduslepingus kokku lepitud käendaja vastutuse määra.
10.Lepingu lisa p 1 kohaselt oli laenusumma 8286 eurot 26 senti. Intressimäär oli endiselt 3,35% kuus ning 40,2% aastas (tl 10). Lepingu lisa p 6.2 kohaselt kohustus kostja I tasuma laenumakseid kokkulepitud maksegraafiku kohaselt. Laenulepingu ülesütlemise avaldusest (tl 22) nähtub, et võlausaldaja ütles lepingu 15. aprillil 2020 üles. Kostja ei ole väitnud, et ta ei ole laenulepingu ülesütlemise avaldust kätte saanud või et see oleks muul põhjusel kehtetu. 2. veebruari 2021. a nõude loovutamise teatisega (tl 23) on
2-21-10655 tõendatud, et algne võlausaldaja on kõik lepingust tulenevad nõuded loovutanud hagejale. VÕS § 164 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Tegu on tavalise raha maksmise nõudega, seega ei ole selliste nõuete loovutamine ka piiratud.
11.Hageja nõuab kostjatelt esiteks põhivõlga (laenu tagastamist), teiseks intressi, kolmandaks tagatise ülevõtmise ja müügiga seotud kulusid, neljandaks sissenõudekulude hüvitist ning viiendaks viivist.
12.Hageja 5338 euro 32 sendi suurune põhinõue koosneb tasumata jäänud laenumaksetest, millest on maha arvatud tagatiseks olnud auto müügist saadud summa. Esmalt nõuab hageja kostjatelt nende maksete tasumist, mis muutusid sissenõutavaks enne lepingu ülesütlemist. Selle nõude aluseks on lepingu lisa p 4.1, mis näeb ette, et laenusaaja kohustub tagastama laenu laenuandjale koos intressidega vastavalt kokku lepitud graafikule. Teiseks nõuab hageja kostjatelt seda osa laenusummast, mis muutus korraga sissenõutavaks lepingu ülesütlemisel. Lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud laenusumma tagastamise nõude aluseks on lepingu lisa 1 p 10.2.1, mille kohaselt on laenuandjal õigus leping üles öelda ja nõuda kogu tasumata laenusumma tagastamist, kui laenusaaja on jätnud tasumata kaks lepingujärgset makset. Hageja on esile toonud, et laenulepingu järgi võlgu olevast summast on ta maha arvanud tagatiseks olnud auto müügist saadud rahasumma. Kostjad ei ole põhivõla arvestusele esitanud ühtegi vastuväidet. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista 5338 euro 32 sendi suurune põhivõlg.
13.Hageja nõuab kostjatelt ka 792 euro 68 sendi suurust intressi. Selle nõude aluseks on lepingu lisa p 5.1, mille kohaselt kohustus laenusaaja maksma laenuandjale intressi, mida arvestatakse laenu tagastamata põhiosalt iga päeva eest alates laenu väljamaksmise päevast (kaasa arvatud) kuni laenulepingu järgse viimase tagasimakse päevani (välja arvatud). Ka VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Leppides kokku intressi, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenuks antud raha kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Intressimäära näeb ette lepingu lisa eritingimuste p 2 ja selle kohaselt on lepingujärgne intress 3,35% kuus ja 40,20% aastas. Tarbijaks mitteoleva laenusaajaga laenulepingu sõlmimisel võib intressikokkulepe olla TsÜS § 86 lg 2 kohaselt heade kommete vastane ja seega tühine üksnes juhul, kui laenuandja tehingu tegemise ajal teab või peab teadma, et laenusaaja teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui laenuleping sõlmitakse laenusaaja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Selliseid asjaolusid ei ole praeguses asjas esile toodud. Kostjad ei ole vastu vaielnud ka hageja intressiarvestusele. Seega tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista ka 792 euro 68 sendi suurune intress.
14.Lisaks eelnevale nõuab hageja kostjatelt tagatiseks olnud auto ülevõtmise ja müügiga seotud kulusid. Kokku nõuab hageja kostjatelt 389 euro 16 sendi suuruste kulude hüvitamist. Sellest 180 eurot on auto valduse ülevõtmise teenuse eest makstud summa, 60 eurot on puksiirteenuse eest makstud summa, 60 eurot on auto müügieelsed hoiukulud ja 89 eurot 16 senti on auto müümise kulud. Auto ülevõtmise, selle võlausaldaja juurde toimetamise ning hoiu ja müügi kulude hüvitamise nõude alus on lepingu lisa IV osa (tagatislepingu) p 4.1.1, mille kohaselt kohustub laenusaaja tasuma kõik kulud, mis on seotud tagatise realiseerimisega (sh kulud tagatise otsese valduse saamiseks, tagatise hindamiseks ja võõrandamiseks, remondi- ja puhastuskulud, parkimiskulud ning müügiga seotud vahendus- ja muud tasud). Sama lepingusätte kohaselt peab laenusaaja
2-21-10655 tasuma laenuandja poolt tagatise otsese valdus saamiseks kantud kulud, tagatise parkimise kulud ja tagatise müügiga seotud kulud vastavalt laenuandja hinnakirjale ning seda olenemata sellest, millisel alusel on laenuandjal õigus saada tagatise otsene valdus. Kostjatelt nõutavate tagatise müügi kuludega seonduvalt on hageja tuginenud võlausaldaja hinnakirjale, mis oli avaldatud veebilehel https://www.mogo.ee/et/ (tl 17-18).
15.Kohtu arvates on hageja esitatud asjaolusid arvestades eelviidatud hinnakiri tüüptingimuseks VÕS § 35 lg 1 mõttes. Viidatud sätte kohaselt loetakse tüüptingimuseks sellist lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 37 lg 1 kohaselt on tüüptingimused lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Kostjad ei ole väitnud, et kostja I kui laenusaaja ei teadnud lepingu sõlmimisel, et koos lepinguga kohaldatakse ka võlausaldaja hinnakirja, seega tuleb hinnakiri lugeda kostja I ja võlausaldaja vahel sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise lepingu osaks.
16.VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Seejuures peab kohus lepingulise suhte korral tüüptingimuste kehtivust kontrollima olenemata sellest, kas pool tühisusele tugineb või mitte.
17.xxxxxxxxxxxxxxxx arvega (tl 20) on tõendatud, et võlausaldaja kandis tagatiseks olnud auto valduse ülevõtmisega seotud kulusid kokku 330 eurot (koos käibemaksuga), millest 180 eurot oli tasu auto valduse ülevõtmise teenuse eest ja 150 eurot puksiirteenuse eest. xxxxxxxxxxxxx arvest (tl 21) nähtub, et laenu tagatiseks olnud auto hoiukulu on olnud 60 eurot (koos käibemaksuga). Ka hoiutasu kohta on hageja selgitanud, et seda nõutakse kooskõlas võlausaldaja kodulehel avaldatud hinnakirjaga, mille kohaselt võis võlausaldaja nõuda hoiukulude hüvitamist 2 eurot päevas. Hageja on esile toonud, et tagatiseks olnud auto müügihind oli 2972 eurot ja et tema kodulehel avaldatud hinnakirja (tl 17-18) järgi on tal müügikulude katteks õigus nõuda 3% auto müügihinnast ehk 89 eurot 16 senti.
18.Kohus leiab, et võlausaldaja tüüptingimused, mille kohaselt on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt tagatise ülevõtmise (sh ülevõtmise teenus, puksiirteenus, hoiutasu) ja müügiga seotud kulusid, ei ole ebamõistlikult kahjustavad, kuna need ei kaldu kõrvale seaduse olulistest põhimõtetest. Praegune laenu- ja tagatisomandamise leping on oma olemuselt sarnane liisingulepinguga, mille puhul näeb VÕS § 367 lg 4 samuti ette, et, et liisinguvõtja peab lepingu ülesütlemisel hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud. Riigikohus on leidnud, et lisakuludeks eelviidatud sätte mõttes on sellised kulud, mis on seotud liisinguesemeks oleva auto võõrandamisega ja et mõistlikud müügikulud on hüvitatavad (vt nt RKTKo 3-2-1-56-08, p 16). Praegusel juhul on müügiga seotud kulud olnud mõistlikud. Seega tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista 389 euro 16 sendi suurused tagatise valduse ülevõtmise ja müügi kulu.
2-21-10655
19.Lisaks eelnevale nõuab hageja kostjatelt ka viivist põhinõudelt alates nõude sissenõutavaks muutumisest ehk alates 16. aprillist 2020 kuni nõude täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määr võib tuleneda seadusest või olla kokku lepitud lepingus. Viivist nõudes tugineb hageja VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele, mille kohaselt võib juhul, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, nõuda viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Lepinguga kokku lepitud intressimäär on praegusel juhul 40,2% aastas. Hageja nõuab viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni ja ta nõuab seda üksnes põhivõla ulatuses.
20.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
21.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt vastavalt viivisekalkulaatorile (viivisekalkulaator.ee) mõista hageja kasuks välja viivis lepingujärgses intressimääras alates 16. aprillist 2020 kuni 7. oktoobrini 2021 3170 eurot 73 senti ja alates 8. oktoobrist kuni põhinõude 5338 euro 32 sendi jäägi tasumiseni 40,2% aastas, arvestades, et viivis ei või kokku olla suurem kui 5338 eurot 32 senti.
22.Hageja nõuab kostjatelt ka 35 euro suurust sissenõudekulu. Selle nõude aluseks on VÕS § 1132 lg 1, mille kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui tal on õigus nõuda viivist, nõuda võlgnikult ka võla sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot. Võlausaldaja on asja materjalide kohaselt saatnud kostjatele võlanõuded (tl 23-29). Võlausaldajal ja tema õigusjärglasena ka hagejal on õigus nõuda kostjatelt viivist (vt otsuse p-d 19-21), seega on sissenõudekulu hüvitamise nõue põhjendatud ja kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista 35 euro suurune sissenõudekulu.
23.Kokku tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 5338 euro 32 sendi suurune põhivõlg, 792 euro 68 sendi suurune intress, 389 euro 16 sendi suurune tagatise müügikulu ja 35 euro suurune sissenõudekulu. Lisaks tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud 3170 euro 73 sendi suurune viivis põhivõlalt (5338 eurot 32 senti), samuti viivis põhivõlalt alates 8. oktoobrist 2021 kuni 5338 euro 32 sendi suuruse põhivõla jäägi täieliku tasumiseni 40,2% aastas, arvestades seda, et viivis kokku ei või ületada 5338 eurot 32 senti.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
24.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuna kohus rahuldab hagi täielikult, siis jäävad menetluskulud kostjate kanda (TsMS § 162 lg 1).
25.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
26.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja palub kostjatelt hageja kasuks välja mõista 600 euro suuruse riigilõivu ja 420 euro suuruse lepingulise esindaja kulu. Kostjad ei ole hageja menetluskulude suurusele vastu vaielnud.
27.Hageja on hagi esitamisel tasunud 600 euro suuruse riigilõivu. Samuti on hageja tasunud õigusabi eest 420 eurot (koos käibemaksuga).
2-21-10655
28.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja. Hagejat on menetluses esindanud TsMS § 218 lg 1 kohane esindaja.
29.Menetluskulude nimekirja järgi on hageja kandnud õigusabikulusid kokku 3,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks (s. o koos käibemaksuga 120 eurot). Kokku on hageja kandnud lepingulise esindaja kulusid 350 eurot, millele lisandub 70 euro suurune käibemaks ehk kokku 420 eurot. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 100 eurot ilma käibemaksuta ehk 120 eurot koos käibemaksuga on mõistlik ja põhjendatud. Kuid kohus on seisukohal, et praeguse tsiviilasja keerukus ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja taotletud lepingulise esindaja kulu täies ulatuses välja mõistmist. Tegemist on tüüphagiga, mida hageja kui võlgade sissenõudmisega igapäevaselt tegelev äriühing kogu aeg kasutab samalaadsete nõuete esitamisel. Hagiavaldus ei sisalda keerulist õiguslikku analüüsi ja kohtule esitatud tõendite kogumine ei ole olnud keeruline. Samuti ei ole kostjad esitanud hagile sisulisi vastuväiteid. Seega arvestades asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei ole sisulist õiguslikku vaidlust, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 1,5 tunni kulu ehk 150 eurot ilma käibemaksuta ehk 180 eurot koos käibemaksuga. Hageja on kinnitanud, et ta ei saa menetluskulult käibemaksu maha arvata.
30.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 600 euro suurune riigilõiv ja 180 euro suurune lepingulise esindaja kulu ehk kokku 780 eurot.
31.TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on sellise taotluse ka esitanud ja seega tuleb kostjatel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.