lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-13630/4

Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 01.10.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-13630/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.10.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1225
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-13630

Kohtuasi

BestCredit OÜ hagi X ja Y vastu kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.09.2021 määrus (hagi menetlusse võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

BestCredit OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel

Hageja BestCredit OÜ, lepingulised esindajad vandeadvokaat Elmer Muna ja vandeadvokaat Evelin Prunt Kostja I X Kostja II Y

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 02.09.2021 määrus ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Rahuldada BestCredit OÜ määruskaebus.

Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.BestCredit OÜ (hageja) esitas 31.08.2021 Harju Maakohtule hagi X ja Y (edaspidi kostjad) vastu, milles palub mõista kostjatelt Vivascandia OÜ (edaspidi osaühing) kasuks välja kahjuhüvitise ja kahjuhüvitiselt viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.

Hageja andis 31.03.2017 osaühingule uue ärisuuna alustamiseks laenu. Osaühing sattus tagasimaksetega viivitusse. Aastatel 2017–2019 täitsid osaühingu hageja ees olevat kohustust osaliselt osaühingu endine juhatuse liige C ja temaga seotud isikud. Kuna osaühing rikkus laenulepingust tulenevat raha tagasimaksmise kohustust, ütles hageja laenulepingu üles. Osaühing on C juhatuse liikme kohalt tagasi kutsunud ning on valinud uuteks juhatuse liikmeks kostjad. Hagiavalduse kohaselt viisid kostjad osaühingust välja vabad rahalised vahendid, s.h hagejalt laenulepingu alusel saadud laenusumma, ning kasutasid raha enda isiklikes huvides. Kostjad on rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust ning tekitanud sellega osaühingule kahju. Osaühingul ei ole rahalisi vahendeid kohustuse täitmiseks, mille tõttu on välistatud hagejal osaühingu vastu oleva nõude rahuldamine osaühingu vara arvelt. Osaühing ise ei ole juhatuse liikmete (s.h kostjate) vastu nõuet esitanud. Samal ajal on osaühing jätnud täitmata laenulepingust tulenevad kohustused hageja ees, kuigi hageja on kohustuste täitmist korduvalt nõudnud.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
2.Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles palus arestida kostjate arveldusarved osaühingu kasuks 60 000 euro ulatuses. Maakohtu määrus
3.Harju Maakohus keeldus 02.09.2021 määrusega hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 punkti 1 alusel. Maakohus leidis, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik. Isegi kui eeldada hagiavalduses esitatud väidete õigsust, ei võimalda hagis esile toodud asjaolud teha järeldusi juhatuse liikmete hoolsuskohustuste rikkumise, osaühingul kahju tekkimise ega põhjusliku seose kohta. Samuti ei ole esile toodud asjaoludest võimalik järeldada, et hagejal ei ole võimalik rahuldada oma nõudeid osaühingu vara arvel. Kuivõrd maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast, ei olnud maakohtul ka alust menetleda hageja taotlust hagi tagamiseks. Määruskaebus
4.Hageja esitas 15.09.2021 määruskaebuse, milles palus maakohtu 02.09.2021 määrus tühistada ja teha uus määrus, millega võtta hageja OÜ 31.08.2021 hagiavaldus menetlusse või alternatiivselt saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Samuti on hageja esitanud vastuväite kohtu tegevusele selle tõttu, et maakohus on rikkunud TsMS § 384, kui keeldus hageja hagi tagamise taotluse lahendamisest. Määruskaebuse kohaselt on maakohus põhjendamatult keeldunud hageja hagiavalduse menetlemisest, mille tõttu on ebaõige ka kohtu järeldus, justkui puuduks hagi tagamise taotluse rahuldamiseks võimalus seetõttu, et hagi on perspektiivitu. Ilma täiendava tähtaja määramiseta ei saanud maakohus pidada hageja nõuet ja hagi tagamise taotlust ebaselgeks ning TsMS § 384 ei näe kohtule ette aga võimalust keelduda hagi tagamise taotluse menetlemisest.

Menetluse edasine käik

5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus saadab hagi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
7.Ringkonnakohus leiab, et hageja hagiavaldus ei ole õiguslikult perspektiivitu, sest nõude esitamine kostjate vastu hagiavalduses toodud asjaoludel on õiguslikult võimalik. Seda, kas hagi ka põhjendatud on, saab hinnata asja sisulisel lahendamisel. Hageja saab hagist tõusetunud küsimused lahendada puuduste kõrvaldamise kaudu (TsMS § 3401 lg 1). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldunud ennatlikult. Hagiavaldusest nähtub hageja eesmärk ning haginõuded on selged. Puudused hagi aluses ei ole niivõrd ulatuslikud, et neid poleks mõistlikult võimalik kõrvaldada ning õigustaksid seetõttu hagi menetlusse võtmisest keeldumist. Puudused hagis ei väljenda sedagi, et hagil puuduks edulootus. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
8.Hageja on esitanud kostjate vastu äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 4 järgse derivatiivnõude, mille menetlemisest maakohus keeldus TsMS § 371 lg 2 punkti 1 alusel – hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades faktiliste väidete õigsust. ÄS § 187 lg 4 esimene lause sätestab, et käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Sellise hagi esitamise esmane eeldus on võlausaldaja võimatus rahuldada oma nõudeid osaühingu vara arvelt. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtul oleks tulnud lasta hagejal hagiavaldust esmalt selles osas täpsustada (kõrvaldada hagis esinevad puudused). Hagejal tuleb esile tuua, kas tal on osaühingu vastu täitedokument ja kui hagejal täitedokumenti ei ole, siis mida hageja on selle saamiseks teinud. Hagiavaldusest ei nähtu piisavalt selgelt (asjaolusid pole esile toodud), millest kohus võiks järeldada hagejal osaühingu vara arvelt nõuete rahuldamise võimatust. Osaühingul rahaliste vahendite puudumine ei ole põhjendusena piisav. Samuti selgitab ringkonnakohus, et võimatus osaühingu suhtes oma nõudeid maksma panna võib viidata ka osaühingu maksejõuetusele, mille korral ei ole hagimenetlus õige koht nõude üle vaidlemiseks ja hageja õige isik sellise nõude esitamiseks. Osaühingu maksejõuetuse korral tuleb esitada pankrotiavaldus ning osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur (ÄS § 187 lg 4 teine lause). Ka sellele tuleb hagejal tähelepanu pöörata. Teiseks peaks võimatus nõue osaühingu vastu maksma panna olema seotud mingite täiendavate asjaoludega, mis õigustaks võlausaldajal osaühingu eest, kuid osaühingu kasuks, nõude maksma panemist juhatuse liikmete vastu. Kolleegiumi hinnangul on hageja selle vähemalt väite tasandil arusaadavalt esile toonud, kui on selgitanud, et laenuraha said praegused osaühingu juhatuse liikmed või nendega seotud isikud, endised ja praegused juhatuse liikmed on omavahel seotud ning osaühing ei ole kostjate vastu nõuet esitanud.
9.Maakohus on hagi aluseks olevate asjaolude pinnalt asunud hagi menetlusse võtmise üle otsustamisel analüüsima, kas neist asjaoludest võiks jõuda hagis esitatud järeldusteni.

Selle tulemusena leidis maakohus, et hagis ei ole esile toodud, milline kostjate tegevus või otsus on konkreetselt neile etteheidetav ja põhjustas osaühingust võlgnikule kahju. Ringkonnakohus leiab, et hagejale tuleb anda võimalus ka hagi põhiväiteid täpsustada (kõrvaldada hagis esinevad puudused). Alles seejärel saab hinnata hagi perspektiivi. Ringkonnakohus nõustub, et hagi aluseks olevad väited on jäänud üldiseks ja vajaksid täpsustamist, kuid see ei õigusta hagi menetlusse võtmisest keeldumist. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et hageja on hagis esitanud ka taotluse tõendite kogumiseks ja ilmselt soovib tõendite pinnalt edaspidi oma väiteid täiendada, mis TsMS § 376 lg 4 punkti 1 piirides oleks lubatav.

10.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, siis tuleb maakohtul asja menetlusse võtmise otsustamise järel lahendada ka hageja poolt 31.08.2021 esitatud hagi tagamise taotlus. Ringkonnakohtul ei ole võimalik hageja hagi tagamise taotlust kohtu tegevusele esitatud vastuväite kaudu ise lahendada. Vastuväite esitamine maakohtu tegevusele hagi tagamise taotluse menetlusse võtmisest keeldumisele ei olnud ka vajalik.
11.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada vastavalt asja sisulise lahendamise tulemusele.
12.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium