Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kaja esitamine 1 (3)

2-25-3692 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Menetluse käik B.M (hageja) esitas 09.03.2025. a kohtusse hagiavalduse Q.H (kostja I), Kopra Kaubandus OÜ (kostja II) ja KOPRA KARJAMÕIS OÜ (kostja III) vastu. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja laenulepingutest tuleneva põhivõla summas 10 000 eurot, intressi summas 3000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise põhivõlalt summas 2140 eurot ja leppetrahvi summas 2260 eurot. Hagi asjaolude kohaselt sõlmis hageja 30.08.2023. a kostjaga I laenulepingu, mille alusel andis kostjale I laenu 5000 eurot ja kostja I kohustus laenu tagastama hiljemalt 30.08.2024. a ja maksma laenu kasutamise eest intressi 3% kuus. 03.05.2024. a sõlmis hageja kostjaga I teise laenulepingu, mille alusel andis kostjale I täiendavalt laenu 5000 eurot ja kostja I kohustus laenu tagastama hiljemalt 31.12.2024. a ning tasuma laenu kasutamise eest intressi 3% kuus. Kostja I võttis laenulepingus kohustuse seada mõlema laenulepingu täitmise tagamiseks hüpoteegi Nutu kinnistule summas 15 000 eurot. Hüpoteegi seadmisega viivitamisel kohustus kostja I maksma hagejale alates 04.07.2024. a leppetrahvi 0,1% laenude kogusummast, s.o 10 eurot päevas. 03.05.2024. a sõlmis hageja kostjatega II ja III käenduslepingud, millega kostjad II ja III võtsid kohustuse vastutada solidaarselt kostjaga I laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmise eest hageja ees, vastutuse ülempiiriga 20 000 eurot. Kostja I rikkus hagejaga sõlmitud laenulepinguid, ei tagastanud tähtaegselt laenusid, ei tasunud intresse ega seadnud kohustuste täitmise tagamiseks hüpoteeki oma kinnistule. Hageja nõuab kostjalt I kui põhivõlgnikult ja kostjatelt II ning III kui käendajatelt solidaarselt põhivõlana tagastamata laenude põhiosa, tasumata intresse, põhivõla summade tasumisega viivitamise eest 15.02.2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivist (laenulepingutes kokkulepitud määras s.o 0,2% tasumata summalt päevas) ning leppetrahvi hüpoteegi seadmisega viivitamise eest. Kohus võttis hagi 12.03.2025. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjaid hagile kirjalikult vastama. Kostja I, kes on ühtlasi kostjate II ja III seaduslik esindaja, kinnitas 17.04.2025. a vastuses dokumentide kättesaamist ja ühtlasi märkis, et tunnistab võlga. Midagi muud kostjad määratud tähtaja jooksul kohtule ei vastanud. Kohus andis kostjatele tähtaja hagi vastuse täpsustamiseks. Kohus pööras tähelepanu, et kostja I vastusest „tunnistan võlga“ ei ole võimalik selgelt aru saada, kas kõik kostjad võtavad hageja nõuded täies ulatuses õigeks. Kostjad määratud tähtaja jooksul midagi ei vastanud ega oma vastust hagile ei täpsustanud. Kuna kostjad ei olnud andnud nõusolekut kirjaliku menetluse läbiviimiseks, siis määras kohus kohtuistungi, toimumisajaga 24.09.2025. a. Kohus saatis kostjatele kohtukutse elektrooniliselt 2 (3)

2-25-3692 e-posti aadressile XXX, s.o e-posti aadress, millelt kostja I, kes on ühtlasi kostjate II ja III seaduslik esindaja, oli varasemalt kinnitanud dokumentide kättesaamist ja mis on ka juriidilisest isikutest kostjate II ja III äriregistrisse kantud e-posti aadress. Kostja I kinnitas 20.09.2025. a kohtukutse kättesaamist ja sellega loeb kohus TsMS § 311 1 lg 3 ning TsMS § 318 lg 2 alusel kohtukutse kõigile kostjatele kättetoimetatuks. Kohtukutses oli selgitatud kostjatele istungile ilmumata jätmise tagajärgi. Kostjad 24.09.2025.a kohtuistungile ei ilmunud. Kostja ei teatanud kohtule istungile mitteilmumise mõjuvast põhjusest ega ole andnud nõusolekut kirjaliku menetluse läbiviimiseks või asja lahendamiseks nende osavõtuta. Istungil osales hageja, kes taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et ei esine TsMS § 413 lg 3 järgi tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ja istungile ilmunud hageja taotlusel teeb kohus TsMS § 410 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostjad ei ole sisuliselt hagile vastanud ega ilmunud ka asja arutamiseks määratud kohtuistungile ning TsMS § 413 lg 1 alusel loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 17 400 eurot, sh laenulepingutest tulenev põhivõlg summas 10 000 eurot, intress summas 3000 eurot, 15.02.2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt summas 2140 eurot ja leppetrahv 2260 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud kostjate kanda. Kuna kohus teeb otsuse solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, siis TsMS § 165 lg 3 kohaselt vastutavad kostjad menetluskulude eest solidaarselt ja kohus jätab menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 980 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda tasutud riigilõivu summas 980 eurot hageja põhjendatud ja hüvitatavaks menetluskuluks. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulu summas 980 eurot tema kasuks välja kostjatelt solidaarselt. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.