Rasmussen Holding OÜ pankrotihalduri hagi Bellone Holding OÜ ja Balam Holding OÜ vastu kohtulike hüpoteekide tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Rasmussen Holding OÜ (pankrotis, registrikood 14011846) pankrotihaldur Ene Ahas Kostjad: Bellone Holding OÜ (registrikood 12533693) ja Balam Holding OÜ (registrikood 12534238) lepingulised esindajad vandeadvokaadid Silvia Urgas ja Martti Peetsalu
Kohtuistungi kuupäev:
31.03.2021
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Tunnistada kehtetuks tagasivõitmise korras järgmiste kohtulike hüpoteekide seadmine Harju Maakohtu 03.03.2020 määruse alusel tsiviilasjas nr 2-20-3046: 1) Rasmussen Holding OÜ (registrikood 14011846) ainuomandis olevale korteriomandile asukohaga xxxx korter nr xxxx (registriosa nr xxxx) neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale seatud kohtulik hüpoteek summas 100 000 (sada tuhat) eurot Bellone Holding OÜ (registrikood 12533693) kasuks. 2) Rasmussen Holding OÜ (registrikood 14011846) ainuomandis olevale korteriomandile asukohaga xxxx korter nr xxxx (registriosa nr xxxx) neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale seatud kohtulik hüpoteek summas 100 000 (sada tuhat) eurot Bellone Holding OÜ (registrikood 12533693) kasuks.
3) Rasmussen Holding OÜ (registrikood 14011846) ainuomandis olevale korteriomandile asukohaga Xxxx korter nr xxxx (registriosa nr xxxx) neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale seatud kohtulik hüpoteek summas 33 984 eurot ja 08 eurosenti (kolmkümmend kolm tuhat üheksasada kaheksakümmend neli eurot ja 08 eurosenti) Bellone Holding OÜ (registrikood 12533693) kasuks. 4) Rasmussen Holding OÜ (registrikood 14011846) ainuomandis olevale korteriomandile asukohaga Xxxx korter nr xxxx (registriosa nr xxxx) neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale seatud kohtulik hüpoteek summas 100 000 (sada tuhat) eurot Balam Holding OÜ (registrikood 12534238) kasuks. 5) Rasmussen Holding OÜ (registrikood 14011846) ainuomandis olevale korteriomandile asukohaga Xxxx korter nr xxxx (registriosa nr xxxx) neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale seatud kohtulik hüpoteek summas 100 000 (sada tuhat) eurot Balam Holding OÜ (registrikood 12534238) kasuks. 6) Rasmussen Holding OÜ (registrikood 14011846) ainuomandis olevale korteriomandile asukohaga Xxxx korter nr xxxx (registriosa nr xxxx) neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale seatud kohtulik hüpoteek summas 33 984 eurot ja 08 eurosenti (kolmkümmend kolm tuhat üheksasada kaheksakümmend neli eurot ja 08 eurosenti) Balam Holding OÜ (registrikood 12534238) kasuks.
4.Mõista kostjatelt Bellone Holding OÜ ja Balam Holding solidaarselt hageja OÜ Rasmussen Holding OÜ (pankrotis) kasuks välja menetluskulude hüvitis 300 eurot.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Rasmussen Holding OÜ (võlgnik) pankrotihaldur Ene Ahas esitas 12.01.2021 hagi Bellone Holding OÜ ja Balam Holding OÜ vastu, nõudes nimetatud kostjate kasuks Harju Maakohtu 03.03.2020 määruse (tsiviilasi 2-20-3046) alusel seatud kohtulike hüpoteekide kehtetuks tunnistamist tagasivõitmise korras. Vaidlusalused hüpoteegid seati Rasmussen Holding OÜ-le kuulunud kinnisasjadele registriosa numbritega xxxx, xxxx ja xxxx (hagiavalduse lisa 12, digitoimiku lk [dtl] 71-76). 25.02.2020 esitasid kostjad tsiviilasjas 2-20-3046 võlgniku vastu hagi, nõudes lepingu järgi 1.04.2020 tagastamisele kuulunud laenu väljamõistmist ennetähtaegselt põhjendusega, et Rasmussen Holding OÜ ei suuda täita kostjate ees oma kohustusi. Selle hagi esitamisega tunnistasid kostjad Rasmussen Holding OÜ maksejõuetust. Maksejõuetusest ja võimalikust pankrotistsenaariumist oli Rasmussen Holding OÜ juhatus teatanud kostjatele juba 21.02.2020 (hageja 23.03.2021 avalduse lisa 2, dtl 163-173). Kostjad on Rasmussen Holding OÜ osanikud, kummalegi kostjale kuulub üle 10% osadest (dtl 14) ja tegemist on seega lähikondsetega pankrotiseaduse (PankrS) § 117 lg 2 p 2 tähenduses). Rasmussen Holding OÜ ajutine pankrotihaldur nimetati 24.03.2020 (tsiviilasi 2-204455, dtl 52) ja pankrot kuulutati välja 07.05.2020 (dtl 7). Vaidlusaluste kohtulike hüpoteekidega saavutasid kostjad teiste võlausaldajate ees lubamatu eelise, hüpoteekide seadmine kahjustas teisi võlausaldajaid. Rasmussen Holding OÜ-l (pankrotis) on 22 võlausaldajat, kelle nõuete summa on 1 591 687,43 eurot; pankrotivara väärtus on kokku 581 765,68 eurot (hagiavalduse lisa 16, dtl 79).
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjate arvates saab kohtulikku hüpoteeki võita tagasi ainult väga erandlikus olukorras, kus võlausaldajat on vahetult enne pankrotimenetlust ebaõiglaselt eelistatud. Tagasivõitmiseks peaks kostjate arvates eelkõige esinema pahatahtlik kokkulepe võlgniku ja võlausaldaja vahel, mida käesoleval juhul ei esinenud. Kostjad olid tsiviilasjas 2-20-3046 hagi esitades arvamusel, et võlgniku majandustegevuse jätkumine on võimalik ning hagi esitati üksnes oma õiguste kaitseks. Võlgnik oli 25.02.2020 hagi esitamise ajal maksejõuline. Rasmussen Holding OÜ omakapital oli valitud ärimudelist tulenevalt pidevalt negatiivne. Rasmussen Holding OÜ majanduslik seis ei muutunud enne pankrotiavalduse esitamist võrreldes eelneva perioodiga (kostjate 30.03.2021 avalduse p 1.3, dtl 190).
3.23.03.2021 määrusega jättis kohus rahuldamata OÜ Venus Kinnisvara taotluse menetlusse astumiseks kolmanda isikuna hageja poolel (dtl 186).
4.Kohus vaatas asja läbi 31.03.2021 kohtuistungil, mis peeti samal päeval toimunud eelistungi jätkuna. Kohtuistungil kinnitasid kostjad, et Rasmussen Holding OÜ-l puudus vaidlusaluste hüpoteekidega tagatud kohustuste tekkimise ajal selliste hüpoteekide seadmise kohustus (istungiprotokolli lk 1, dtl 239). Hageja väitis, et Rasmussen Holding OÜ oli muutunud maksejõuetuks hiljemalt 31.10.2019 (istungiprotokolli lk 3, dtl 241). Kostjad väitsid, et võlgniku majanduslik olukord ei olnud muutunud alates septembrist 2019 (istungiprotokolli lk 5, dtl 243).
Otsuse põhjendused
5.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.
6.Hagi õiguslikuks aluseks on pankrotiseaduse (PankrS) § 114 lg 1 p 2. Säte kohaldub, kui tagatis on seatud kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Sättes on nähtud ette kaks iseseisvat alust tagatise andmise tagasivõitmiseks: (1) tagatis seati juba tekkinud kohustuse tagamiseks ja võlgnik ei olnud kohustuse tekkimisel sellise tagatise andmiseks kohustatud; (2) võlgnik oli tagatise andmise ajal maksejõuetu ja tagatise saaja teadis või pidi seda teadma. Tagasivõitmise üldise eeldusena peab lisaks esinema võlausaldajate huvide kahjustamine (PankrS § 109 lg 1).1
7.Vaidlusaluste hüpoteekide seadmine kahjustas võlgniku võlausaldajate huve. Rasmussen Holding OÜ-l (pankrotis) on 22 võlausaldajat, kelle nõuete summa on 1 591 687,43 eurot. Pandiga on tagatud ainult kostjate nõuded. Pankrotivara väärtus on kokku 581 765,68 eurot (hagiavalduse lisa 16, dtl 79). Kui vaidlusaluseid hüpoteeke poleks seatud, ei oleks kostjad saanud eesõigust hüpoteekidega koormatud kinnisasjade võõrandamisest saadava tulu suhtes ja nõuete rahuldamist võimaldava pankrotivara arvel oleks rahuldatud kõigi võlausaldajate nõudeid võrdväärselt, lähtudes nende nõuete suurust.
8.Vaidlusalused hüpoteekide seadmist taotlesid kostjad 25.02.2020, hüpoteekide seadmine otsustati hagi tagamise korra 03.03.2020 kohtumäärusega, kinnistusraamatusse kanti need 20.03.2020 (hagiavalduse lisa 12, digitoimiku lk [dtl] 71-76). Rasmussen Holding OÜ ajutine pankrotihaldur nimetati 24.03.2020 (tsiviilasi 2-20-4455, dtl 52). Seega anti vaidlusalused tagatised vähem kui kuus kuud enne ajutise halduri nimetamist.
9.Vaidlusalused hüpoteegid seati juba tekkinud kohustuste tagamiseks. Tagatud kohustused tulenevad 05.07.2016 ja 11.03.2019 sõlmitud laenulepingutest (hagiavalduse lisaks 4 olev kostjate 25.02.2020 hagiavalduse p 1.2, dtl 37). Kohtuistungil kinnitasid kostjad, et Rasmussen Holding OÜ-l puudus vaidlusaluste hüpoteekidega tagatud kohustuste tekkimise ajal selliste hüpoteekide seadmise kohustus (istungiprotokolli lk 1, dtl 239).
10.Tulenevalt eelnimetatust (p 7 – 9) on seega tõendatud PankrS § 114 lg 1 p-s 2 sätestatud esimese tagasivõitmise aluse esinemine.
11.Kohus ei nõustu kostjate poolt avaldatud arvamusega, et PankrS § 114 lg 1 p-s 2 sätestatud esimene tagasivõitmise alus kohtulike hüpoteekide suhtes ei kohaldu. Nimetatu ei järeldu kõnealuse sätte tekstist. Kostjate 02.03.2021 vastuse p-des 2.1 ja 2.2 (dtl 112) esitatud põhjendused on meelevaldsed. Baltic Panel Group asjas 09.02.2011 tehtud Riigikohtu otsus tehti nõude tunnustamise vaidluses, mitte kohtuliku hüpoteegi tagasivõitmise vaidluses. Selles lahendis on obiter dictum korras jaatatud kohtuliku
Vt Riigikohtu 30.04.2014 otsuse p 12, https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-2-1-151-13.
hüpoteegi tagasivõitmise õiguslikku lubatavust PankrS § 114 alusel.2 Lahendis pole väidetud, et sätte kohaldamisel kohtuliku hüpoteegi kohta esineks seaduse tekstis mittekajastatud lisatingimusi, mida kostjad on püüdnud väita. PankrS § 114 lg 1 p-i 2 kohaldamine ei eelda pahatahtliku kokkuleppe olemasolu võlgniku ja võlausaldaja vahel. Nagu tagasivõitmise puhul üldse, ei pea tagasivõidetavas tehingus või toimingus olema iseenesest midagi taunitavat – tagasivõitmine on erandlik sekkumine tsiviilkäibesse, mida õigustab vajadus kaitsta maksejõuetuks muutunud isiku võlausaldajate huve, koheldes neid võrdselt pankrotimenetluse reeglite järgi. Kostjatele ei saa heita ette kohtusse pöördumist ega hagi tagamise taotlemist, kuid võlgniku pankroti väljakuulutamise tõttu on tekkinud võimalus hagi tagamise kaudu saadud tagatiste (pandiõiguste) kehtetuks tunnistamiseks. Kostjate väidetav tegutsemismotiiv hagi tagamise taotlemisel ei oma käesoleva asja õige lahendamise seisukohalt tähendust. Tuleb ka arvestada, et raha väljamõistmise nõudega hagi tagamise otsustamisel ei kaalu kohus kostja teiste võlausaldajate huve, mistõttu kohtu arvamusest hagi tagamise põhjendatuse kohta tsiviilasjas 2-20-3046 ei saa järeldada tagamise kooskõla kostja teiste võlausaldajate huvidega.
12.Kohtu arvates on tõendatud ka PankrS § 114 lg 1 p-s 2 sätestatud teise tagasivõitmise aluse esinemine. Kostjate eneste poolt esitatud põhjendustest järelduvalt pidi võlgnik olema maksejõuetu juba siis, kui kostjad 25.02.2020 kohtulike hüpoteekide seadmist taotlesid. Kostjad väitsid tsiviilasjas 2-20-3046 esitatud hagis ja hagi tagamise avalduses olevat ilmne, et võlgnik ei suuda täita oma kohustusi nende ees (kostjate 25.02.2020 hagiavalduse p 2.5 ja 2.6, hagiavalduse lisa 4, dtl 39 ja kostjate 25.02.2020 hagi tagamise avalduse p 2.3-2.4, hagiavalduse lisa 5, dtl 42). Sellega õigustasid kostjad ka hagi esitamist enne võlgnevuste maksetähtpäeva saabumist. Peale vaidlusaluste hüpoteekidega koormatud kinnisasjade puudus võlgnikul muu oluline vara, mille arvel oleks saanud rahuldada võlausaldajate nõudeid (Ramussen Holding OÜ 23.03.2020 pankrotiavalduse kokkuvõte 07.05.2020 pankrotimääruse sissejuhatuses, hagiavalduse lisa 9, dtl 60; kostjate 25.02.2020 hagiavalduse p 2.3-2.4). Kostjate väitel ei muutunud Rasmussen Holding OÜ majanduslik enne pankrotiavalduse esitamist võrreldes eelneva perioodiga (kostjate 30.03.2021 avalduse p 1.3, dtl 190). Seejuures ei oma mingit tähendust see, et kostjate väitel oli võlgniku omakapital (bilansi aktivas kajastatud vara miinus bilansi passivas kajastatud kohustused) negatiivne juba aastaid. Omakapitali negatiivsus ei pruugi tingimata tähendada maksejõuetuse esinemist. Negatiivne võib omakapital olla ka maksejõulisel isikul, näiteks juhul kui kohustused muutuvad sissenõutavaks alles kaugemas tulevikus. Kostjate põhjendused ei lükka aga ümber seda, et juba kostjate hagi tagamise avalduse esitamisel 25.02.2020 oli võlgnik maksejõuetu. Nagu kohus kostjatele eelistungil selgitas, oleks vastav maksejõuetus ümberlükatav ainult siis, kui näidata ära võlgniku vara oluline vähenemine või kohustuste oluline suurenemine pärast vaidlusaluste hüpoteekide seadmist (istungiprotokolli lk 4, dtl 242). Võlgniku ajutine haldur nimetati juba 24.03.2020 ja järgnevalt kuulutati välja võlgniku pankrot. Pole eluliselt usutav, et kui pärast 25.02.2020 oleks võlgniku vara oluliselt vähenenud või kohustused oluliselt suurenenud, siis poleks see kostjatele kui võlgniku osanikele olnud teada. Ja – nagu eespool selgitatud – on kostjad ise esitanud faktiväiteid, mis vastavate varaliste muutuste ilmnemise pärast 25.02.2020 ümber lükkab. Ka
Riigikohtu 09.02.2011 otsuse p 21, https://www.riigikohus.ee/lahendid?asjaNr=3-2-1-143-10.
kohtuistungil väitsid kostjad, et võlgniku majanduslik olukord ei olnud muutunud alates septembrist 2019 (istungiprotokolli lk 5, dtl 243). Püsiva maksejõuetuse täpsem algusaeg ei oma seega käesoleva vaidluse õige lahendamise seisukohalt tähendust. Samal põhjusel pole ka vajadust määratleda, kas maksejõuetuse esinemist tuleb käesolevas tsiviilasjas kontrollida seisuga 25.02.2020, mil kostjad kohtulike hüpoteekide seadmist nõudsid, või hüpoteekide seadmise määramise või kinnistusraamatusse kandmise kuupäevade seisuga. Maksejõuetus oli tekkinud juba varem ja esines kogu nimetatud perioodi ajal.
13.Kostjad on alusetult püüdnud väita, justkui poleks nende poolt tsiviilasjas 2-20-3046 avaldatud väide võlgniku võimetusest kostjatele võla tasumiseks, maksejõuetuse kinnitamine PankrS § 114 lg 1 p 2 tähenduses. Maksejõuetuse sellisest kvalifitseerimisest võiks rääkida ainult olukorras, kus maksejõuetus on olnud ajutine ning on möödunud enne uue ja püsiva maksejõuetuse ilmnemist. Nagu eespool (p 12) selgitatud, ei olnud 25.02.2020 esinenud maksejõuetus mööduv. Maksejõuetus oli tekkinud juba varem ning osutus püsivaks, päädides pankroti väljakuulutamisega juba 07.05.2020.
14.Olukorras, kus kostjad on tsiviilasjas 2-20-3046 väitnud 25.02.2020 kohtule, et võlgnik ilmselgelt ei suuda täita nende ees oma kohustusi, on vastuoluline eitada võlgniku maksejõuetust PankrS § 114 tähenduses.
15.Kostjate poolt viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 06.03.2020 määrus tsiviilasjas 2-20434 (kostjate 02.03.2021 avalduse lisa 1, dtl 119) ei tõenda võlgniku maksevõimelisust. Selle lahendiga tühistati Harju Maakohtu 14.01.2020 määrus, millega tagati OÜ Venus Kinnisvara hagi Rasmussen Holding OÜ vastu. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtu põhjendustega hagi tagamise vajalikkuse osas. Lahend ei sisalda kohtu seisukohti võlgniku maksevõime kohta seisuga 25.02.2020 või pärast seda.
16.Kuna kostjad on eespool selgitatu kohaselt (p 12) ise sõnaselgelt ja korduvalt avaldanud, et võlgnik on maksejõuetu, ei saa käesolevas asjas olla tõsiseltvõetavat vaidlust vastava teadlikkuse esinemise osas. Kostjad on Rasmussen Holding OÜ osanikud, kummalegi kostjale kuulub üle 10% võlgniku osadest (dtl 14) ja tegemist on seega lähikondsetega pankrotiseaduse (PankrS) § 117 lg 2 p 2 tähenduses). PankrS § 114 lg 3 kohaselt tuleb eeldada, et lähikondne teadis võlgniku maksejõuetusest. Mõjutamata eelnimetatut, tuvastab kohus, et maksejõuetusest ja võimalikust pankrotistsenaariumist oli Rasmussen Holding OÜ juhatus teatanud kostjatele 21.02.2020 (hageja 23.03.2021 avalduse lisa 2, dtl 163-173).
17.Pant, eriti kinnispant, on krediteerimise võimaldamise ja seega majanduse toimimise seisukohalt väga oluline instituut, mistõttu on pandipidajatele antud pankrotimenetluses teiste võlausaldajate ees eesõigus oma nõuete rahuldamiseks pankrotivara hulka kuuluva pandieseme suhtes. Kui võlgnik muutub maksejõuetuks ja tema vara ei ole enam piisav kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, tuleb nõuded rahuldada maksejõuetu isiku suhtes kehtivate erireeglite (võlgniku pankroti korral pankrotiseaduse) järgi. Kui võlausaldaja oli esialgu valmis võlgnikku krediteerima ilma tagatiseta, siis hiljem saadud tagatise – sh hagi tagamise korras saavutatud pandiõiguse - alusel võlausaldaja
eelistamine teiste maksejõuetuks muutunud isiku võlausaldajate ees ei teeni eelnimetatud ühiskondlikku eesmärki. Maksejõuetu isiku varade suhtes ei lubata nn võlausaldajate võidujooksu. See on ka põhjuseks, mis pankrotiõiguses on kehtestatud piirangud tasaarvestuste suhtes ning nähtud ette tehingute tagasivõitmise võimalused. Lisaks on põhjust märkida, et käesoleval juhul on kostjad püüdnud saavutada teiste võlausaldajate ees eeliseid neile kui võlgniku lähikondsetele kättesaadavaks tehtud siseinfot ära kasutades, mis on moraalselt taunitav käitumine.
18.Kokkuvõttes on kohus arvamusel, et vaidlusaluste kohtulike hüpoteekide seadmine kui tagatise andmine tuleb PankrS § 114 lg 1 p 2 alusel kehtetuks tunnistada. Sõltumata hüpoteekide kinnistusraamatusse kandmise aluseks oleva Harju Maakohtu 03.03.2020 määruse (tsiviilasi nr 2-20-3046) menetlusõiguslikust kehtivusest, lakkavad kostjate nõuete tagamiseks seatud kohtulikud hüpoteegid käesoleva otsuse jõustumisel olemast kostjate nõudeid tagavad pandiõigused võlgniku pankrotimenetluses. Hageja ei ole käesolevas menetluses taotlenud kostjate kohustamist nõusoleku andmiseks tagasivõidetud hüpoteekide kustutamiseks kinnistusraamatust. Kui kostjad sellise nõusoleku andmisest tulevikus keelduvad, on kinnisasjade omanikel õigus seda kostjatelt kohtu kaudu uues menetluses nõuda (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 68 lg 5; kinnistusraamatuseadus § 34 lg 8).
19.Kuna hagi rahuldatakse, määrab kohus menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
20.Hageja menetluskuluks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 300 eurot (dtl 231). Tegemist on seadusest tulenevalt vältimatu ning seega põhjendatud ja vajaliku kuluga, mistõttu kohus mõistab vastava summa hüvisena kostjatelt hageja kasuks välja. Kostjatele antud tähtaeg hageja menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks ei ole veel möödunud, kuid on selge, et riigilõivu kui menetluskulu põhjendatust ei saa ümber lükata. Seetõttu ei jää kohus kostjate seisukohta ootama. Kuna kostjad on menetluses osalenud kaaskostjatena ühiselt, mõistab kohus hüvitise välja neilt solidaarselt (TsÜS § 65 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.