Saneerimine › Saneerimismenetluse järelevalve

15 lg 3 p 3 ka nõudeid, mille sissenõutavuse üle toimub vaidlus. Seega ei kuulu pankrotiavaldus rahuldamisele ning ajutist haldurit ei saa määrata. Saneerimiskava täitmine on lõpusirgel ning saneerimismenetlust tuleks eelistada pankrotimenetlusele. III Ajutise halduri aruanne Kohus nimetas 13.06.2021.a määrusega ajutise pankrotihalduri, kes esitas kohtule aruande. Ajutise pankrotihalduri aruandes andis ajutine haldur ülevaate oma tegevusest võlgniku tegevuse ja majandusliku seisundi kohta andmete kogumisel ja esitas nende analüüsi. Kokkuvõtvalt leidis ajutine haldur, et võlgniku majandustegevus on olnud viimase kahe aasta jooksul kahjumlik. Kokku on võlgniku vara väärtus hinnanguliselt 166 431 eurot, kui aga arvestada nõudega OSC Retreading OÜ vastu, siis on varad kokku hinnanguliselt 496 561 eurot. Haldur seadis kahtluse alla võlgniku raamatupidamise andmed, eelkõige ostetud kaupade ja põhivara kanded ning nende väärtuse. Kokku on võlgnikul teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 1 067 463,39 eurot. Ajutine haldur tõi tabelist välja suurimad võlausaldajad: - Yokohama Scandinavia AB 185 718,28 eurot (nõue ei ole hõlmatud saneerimiskavaga), - Bridgestone Baltics SIA 167 980,20 eurot (nõue on hõlmatud saneerimiskavaga); - TP Industrial Polska Sp. z.o.o 157 628,86 eurot (nõue on hõlmatud saneerimiskavaga). Ajutine haldur oli seisukohal, et võlgnik on saneerimiskava täitmise ajal eelistanud ühtesid võlausaldajaid teistele. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Haldur ei välistanud majandustegevuse jätkumist, kuid selleks peab nõusoleku andma võlausaldajate üldkoosolek. Võlgniku tervendamine on võimalik vaid siis, kui võlgniku juhatus leiab rahastaja, kes on nõus andma uut pikaajalist laenu. IV Edasine menetluse käik. Poolte taotlused Võlgnik esitas 04.08.2021.a kohtule vastuväited ajutise halduri aruandele. Võlgnik palus enda pankroti jätta välja kuulutamata. Kohus kuulas menetlusosalised 05.08.2021.a istungil ära istungi kohta on koostatud protokoll. Avaldaja jäi avalduse juurde ja leidis, et haldurina võib jätkata Ly Müürsoo. Võlgnik jäi vastuväites esitatu juurde ja leidis, et tal on kohustusi maksimaalselt 420 000eurot ning vara ületab kohustused ja avaldus tuleks seetõttu jätta rahuldamata. Kui kohus avdluse rahuldab, palus võlgnik määrata teise pankrotihalduri. Ly Müürsoo teatas, et on valmis jätkama põhihaldurina. 06.08.2021 esitas avaldaja taotluse lahendi tegemise aja edasi lükkamiseks, kuna avaldaja ja võlgnik alustasid siiski läbirääkimis kokkuleppe sõlmimiseks ja vajavad lisaaega. Kohus rahuldas taotluse 06.08.2021.a määrusega ja määras uueks määruse tegemise ajaks 10.09.2021. 07.09.2021. esitas avaldaja taotluse lükata lahendi tegemise aeg veelkord edasi – kuni 11.10.2021.a. Võlgnik oli taotlusega nõus. Ajutine haldur leidis, et võlgnikul on olnud avaldajaga kokkuleppe sõlmimiseks piisavalt aega ja seetõttu ei ole lahendi tegemise edasi lükkamine põhjendatud. Pankrotimenetluse venimine liialt pika läbirääkimisperioodi tõttu ühe võlausaldajaga võib kahjustada teiste võlausaldajate huve. V Vastuväide kohtu tegevusele. Menetlusosaliste seisukohad vastuväitele 13.09.2021 esitas võlgnik vastuväite kohtu tegevusele ja ajutise halduri seisukohale. Võlgniku esindaja põhjendas vastuväiteid kohtu tegevusele kolme alusega: kohus ei saa jätta arvestamata Oscarrehvide esindaja e-postiaadressilt [email protected] kohtule esitatud seisukohti; kohus on ebaõigesti MTA 07.09.2021 taotluse lahendamise kohta palunud

seisukohta ajutiselt haldurilt; kohus on korraldanud 09.09.2021 Oscarrehvide teadmata käesolevas asjas istungi. Võlgnik esitas ka vastuväited ajutise halduri 09.09.202.a seisukohaga lahendi tegemise edasi lükkamise taotlusele. Võlgnik teatas, et MTA ja Oscarrehvid on jõudnud kokkuleppele, millest Oscarrehvid on esimesed kohustused juba täitnud.

Avaldaja teatas vastuväitele, et nõustub võlgniku etteheidetega kohtule- kohus on korraldanud 09.09.2021 asjas istungi, millest avaldajal ei võimaldatud osa võtta. Avaldaja teatas, et läbirääkimised võlgnikuga jätkuvad. Ajutine pankrotihaldur teatas 15.09.2021.a esitatud seisukohas vastuväitele, et ei nõustu mitteühegi vastuväites esitatud seisukohaga. Ajutine pankrotihaldur leidis, et kohus ei ole rikkunud menetlusnorme, kohus on olnud piisavalt vastutulelik nii OÜ Oscarrehvid kui ka Maksu- ja Tolliameti taotlustele. Haldur ei nõustunud võlgniku seisukohaga, et ajutise halduri roll menetluses lõpeb aruande esitamisega. Haldur teavitas ka kohut, et OÜ Oscarrehvid ei ole endiselt esitanud registripidajale 2017.a, 2018.a, 2019.a ja 2020.a majandusaastate aruandeid, seega ei täida OÜ Oscarrehvid juhataja Pxxxxx Pxxx endisel ÄS § 183 ja RPS § 6 lg 2 sätestatud kohustusi. Äriühingud, kes ei suuda registripidajale esitada isegi majandusaasta aruandeid, tuleb majanduskäibest välistada.

Kohtumääruse põhjendused Esmalt lahendab kohus vastuväited kohtu tegevusele, seejärel aga avaldaja taotluse seose menetluse lõpetamisega. Vastuväide kohtu tegevusele Kohus järab vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata. Kohus märgib, et seoses meilivahetusega, et 11.09,2021, kohtu poole saadetud meil võlgniku esindajale oli hoiatava iseloomuga. Nimelt oli võlgnik asunud esitama oma sisulisi seisukohti ja vastuväiteid lihtmeilina ja ka siis kui kohus tegelikult seiskohta ei küsinud ning selline tegevus takistas kohtul varasemate taotluste lahendamist. Kohus leidis, et võlgniku esindaja peaks siiski võtma endale aega ja vormistama oma seisukohad kohaseks menetlusdokumendiks. Kohtul ei tekkinud kahlust, et seisukohad on esitanud võlgniku esindaja, kuid ka esindaja pidanuks esitama oma seisukohad vormistatuna TsMS § 338 sätestatud nõudeid järgides, sh tuleb menetlusdokument allkirjastada (lg 1 p 8). Kohus märgib, et teeb menetluse juhtimisel otsuseid ka meili eel saadud seisukohtade alusel (nt istungi aja kooskõlastamine, antud juhul ka MTA 07.09.2021 taotlus), kuid kui esitatakse sisulisi vastuväiteid mõne teise menetluses osaleva isiku seisukohale, siis tuleb need esitada nii nagu seadus ette näeb. Kuna esindaja esitas järjekordselt 10.09.2021 seisukoha lihtmeilina, pidas kohus vajalikuks juhtida esindaja tähelepanu sellele, et seisukohad peavad olema allkirjastatud. Vastuseks etteheitele, et kohus võttis varem meiliga esitatud seisukohad vastu (06.08, 08.09) kohus ei olnud jõudnud nimetatud seisukohtade osas veel seisukohta võttagi. Kohus möönab, et PankrS § 25 lg 1 kohaselt ei ole ajutist pankrotihaldurit nimetatud menetlusosaliseks. Siiski leiab kohus, et ajutine haldur (hiljem pankrotihaldur) on pankrotimenetluses isikuks, keda menetlus puudutab: TsMS § 198 lg 1 p 2. Kohus märgib, et lähtudes TsMS § 5 lg 3 ja PankrS 3 lg 3 on kohtul pankrotimenetluses veel eriline uurimiskohustus, mis tähendab, et kohus võib vajadusel küsida seisukohti aga ka koguda tõendeid omal äranägemisel. Antud juhul pidas kohus vajalikuks küsida ajutise halduri

arvamust lahendi tegemise aja edasi lükkamise taotlusele-seda eriti seetõttu, et taotlus oli nii kaugele ulatuva mõjuga ja samal põhjusel oli kohus lahendi tegemist edasi lükanud. Nimelt tekkis kohtul kahtlus, et võlgnik mingil eesmärgil püüab kohtul lahendi tegemise aega iga hinna eest edasi lükata ja kohtu hinnangul võis ajutisel halduril, kes oli tutvunud võlgniku majandustegevusega, olla selle tegevuse eesmärgi kohta täpsemat infot. Vastavalt PankrS § 22 lg 2 p 5 täidab ajutine haldur muid kohtu poolt pankrotimenetluses antud ülesandeid. Käesolevalt oli ajutise halduri ülesandeks esitada kohtu palvel seisukoht esitatud taotlustele. Kohus viitab ka TsMS §198 lg 3, mille kohaselt on hagita menetluses menetlusosalisteks isikud, kellel on õigus menetluses tehtava määruse peale kaevata. Antud juhul puudutab pankroti välja kuulutamise (või mitte kuulutamise) kohta tehtav määrus ka ajutist pankrotihaldurit, sest lähtudes PankS § 23 lg 7 saab ta teatud osale sellest määrustest esitada kaebuse. Seega see, millal kohus vastava määruse teeb, mõjutab ka ajutist haldurit. Vastuväite kolmas etteheide on kohtule arusaamatu: kohus ei määranud ega pidanud 09.09.2021.a antud kohtuasjas ühtegi kohtuistungit. Algselt oli planeeritud selleks ajaks esimene võlausaldajate üldkoosolek ja selleks oli broneeritud kohtusaal Tartu kohtumajas ning selleks oli vajalik saata kohtukutse. See, et E-toimikust vastav kutse nähtus ka siis kui koosoleku aeg tühistati, on süsteemi eripära- juba vastu võetud dokumenti ei saa süsteemist enam eemaldada. Võlgniku esindaja saanuks antud kande osas selgituse, kui ta oleks pöördunud kohtuistungi sekretäri poole. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvesse võttes jätab kohus võlgniku vastuväite rahuldamata. Avaldaja 20.09.2021. taotlus Esmalt kohus teatab, et ei anna sisulist hinnangut avaldaja 07.09.2021.a taotlusele lahendi tegemise aja edasi lükkamiseks ega teiste isikute seisukohtadele selles taotluse suhtes. Kohtul ei olnud taotlust seni võimalik lahendada, kuna eelnevalt oli vajalik lahendada vastuväide kohtu tegevusele ja selleks ajaks esitas avaldaja juba taotluse, mille alusel tuleb menetlus lõpetada. Avaldaja esitas taotluse avaldusest loobumiseks. TsMS § 428 lg 1 p 3 ja 429 kohaselt lõpetab kohus asja menetluse kui hageja on hagist loobunud. Menetluse lõpetamisel ei saa hageja enam sama hagiga sama kostja vastu sama hagi eseme üle uuesti kohtusse pöörduda (TsMS § 432). Kohus nõustub võlgniku käsitlusega avaldaja esitatud avaldusest. TsMS § 477 lg 6 kohaselt saab antud olukorras, kus menetlus on algatatud avalduse alusel, avalduse tagasi võtta. Kohtul puudub antud olukorras tavaline hagimenetluse diskretsiooniõigus ja ta peab lähtuma avaldaja tahtest. TsMS § 423 lg 1 p 2 ja § 424 kohaselt jätab kohus hagi/avalduse läbi vaatamata, kui avaldaja hagi/avalduse tagasi võtab. Lähtudes avalduse läbi vaatamata jätmise regulatsioonist on sellisel juhul avaldajal suuremad õigused pöörduda samas asjas uuesti kohtusse, sest TsMS § 426 lg 1 sätestab: Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

Menetluskulud Hagita menetluses on kulude jagamise üldsätteks TsMS §172, mille lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

Antud juhul ei lõppenud menetlus asja lahendava lahendiga, et saaks asuda seiskohale, et lahend on tehtud kellegi huvides. PankrS § 150 lg 3 sätestab, et juhul kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata või läbi vaatamata, samuti kui menetlus lõpetatakse seetõttu, et

võlausaldaja oma pankrotiavaldusest loobub, hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja. Sama paragrahvi lg 1 p 2 kohaselt on ajutise halduri tasu pankrotimenetluse kulu. Eeltoodust tulenevalt tuleb ajutise halduri tasu ja avaldaja poolt tasutud riigilõiv jätta avaldaja kanda. PankrS § 23 lg 41 kohaselt määrab kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise ka juhul, kui pankrotiavalduse esitanud isik võtab avalduse tagasi pärast ajutise halduri nimetamist, kuid enne kohtu poolt pankrotiavalduse läbivaatamist. Ajutine pankrotihaldur esitas koos aruandega taotluse tasu määramiseks kokku summas 1850 eurot (lisandub km). 19.09.2020.a täiendas haldur oma taotlust ja palus lõpliku tasuna välja mõista 2550 eurot, mille lisandub käibemaks. Võlgnik vaidles suurendatud tasu taotlusele vastu ja leidis, et see on põhjendatud vaid osaliselt, kokku vaid 2,25 tunni ulatuses. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. 2021.a on kuupalga alammäär 584 eurot, millest tulenevalt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 116,80 eurot. Ajutine haldur on oma ajatasuks arvestanud 100 eurot/tunnist, mille tasumäära loeb kohus mõistlikuks. Algse ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 18h 30min. täiendava taotluse kohaselt lisandub eelnevale veel 7 tundi Kohus on seisukohal, et halduripoolt aruande ette valmistamisele ja koostamisele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus nõustub täiendatud taotlusega osaliselt: kohus leiab, et viimase, 19.09.2021.a seisukoha koostamisele kulunud aeg 1,5 tundi on ülemäära palju- antud seisukoha koostamisele kuluv mõistlik aeg oleks 1 tund. Kohus ei nõustu võlgniku esindajaga, et halduril puudub õigus saada tasu tasutaotluse koostamisele kulunud aja eest. Kohus leiab, et kohaldada tuleb analoogiat menetlusosaliste esindajatega, kellel on õigus lugeda menetluskulude nimekirja ja avalduse koostamisele ning esitamisele kulunud aeg vajalikuks menetlustoimingule kulunud ajaks ja saada selle eest ka tasu (RKm 27.05.2020, tsiviilasi 2-18-7550). Kohus ei nõustu võlgniku etteheidetega ka selles, et haldur on esitanud 13.09.2021 seisukoha omal algatusel ja tal puudub õigus saada selle koostamise eest tasu. Kohus andis haldurile vastava korralduse ja see kvalifitseerub PankrS § 22 lg 2 lg 5 alusel antud ülesandeks. Kohus

leiab, et seisukoha koostamisele kulunud aeg on vastavuses nii võlgniku esitatud vastuväite mahu (7 lk) kui halduri vastuse mahu ja sisuga. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu vastavalt toimingute sisule on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga arvestades kohtu pöötl tehtud vähendust (0,5 tundi). Tunnitasu määr ei ületa PankrS § 23 lg-s 3 märgitud ülemmäära. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 2500 eurot. Tasule lisandub käibemaks 20%, s.o 500 eurot, kokku on ajutise halduri tasu 3000 eurot. Ajutise halduri tasu tuleb PankrS § 150 lg 2 alusel kanda pankrotivara arvel büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.