Võlausaldaja I OÜ Edu24 Invest (registrikood 10691850) Võlausaldaja II Gelmett Consult Osaühing (registrikood 11545116), seaduslik esindaja B.W Võlausaldaja III Osaühing LaineLand (registrikood 10486771) Võlausaldaja IV aktsiaselts MAXILLA (registrikood 10050708), seaduslik esindaja L. A Võlausaldaja V OÜ Menetlus (registrikood 11053318) Võlausaldaja 11094671)
VI
Metro24
Osaühing
(registrikood
Võlausaldaja VII NK Koolituse Osaühing (registrikood 10099590) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Mitte menetleda aktsiaseltsi MAXILLA 28.07.2025 esitatud seisukohale lisatud tõendeid (lisa 1–7). Tagastada eelnimetatud tõendid aktsiaseltsile MAXILLA elektrooniliselt.
4.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohus algatas 30.01.2025 Mittetulundusühingu EDU VALEM (ettevõtja) saneerimismenetluse ning nimetas saneerimisnõustajaks vandeadvokaat Vahur Kivistiku.
2.21.04.2025 esitas saneerimisnõustaja kohtule kinnitamiseks vastuvõetud saneerimiskava. Saneerimisnõustaja hinnangul on ettevõtte majandusliku olukorra parandamine ja tema kasumlikkuse taastamine saneerimiskava alusel võimalik. Mittetulundusühingu majandustegevus koolieelse lasteasutuse ja erakooli pidajana on jätkusuutlik. Õppetegevust finantseeritakse läbi lastevanemate igakuiste õppemaksude, riigieelarvelise toetuse eraüldhariduskoolide pidamiseks ja läbi kohalike omavalitsuste toetuste. Kulude kokkuhoiu ja õpilaste arvu suurenemisega on võimalik saavutada majandusliku olukorra parandamine ja soovitud tulemuslikkus ning hakata võlgasid osade kaupa tagasi maksma. Õpilaste arv erakoolis ja lasteaias on stabiilne ning tõusvas trendis. Kulude optimeerimiseks kolis mittetulundusühing 2024. a sügisel kogu erakooli üle üüripinnale Pallasti 41, Tallinn, mida üürib Tallinna Haridusametilt tähtajalise üürilepingu alusel ning kus juba varasemalt tegutses mittetulundusühingu peetav koolieelne lasteasutus. Igakuine üürikulu on sellega oluliselt väiksem, samuti on kokkuhoid kommunaalkuludes. Lähtudes 2024. a andmetest prognoosib ettevõtja tuludeks 2025. a I poolaastaks 108 580 eurot kuus ja kuludeks 98 480 eurot kuus (tööjõukulud, kommunaalkulud ja tegevuskulud). Ettevõtja prognoosib tuludeks 2025. a II poolaastal ja 2026. a I poolaastal 112 960 eurot kuus ja kuludeks 98 480 eurot kuus, tulem on positiivne, summas ca 15 000 eurot. Seega tekib ettevõtjal igakuiselt positiivne tulem, millest plaanib tasuda varasemate võlgade katteks ca 10 000 eurot kuus ja ülejäänud tulemi osas moodustada reservi ettenägematuteks vajadusteks, kuludeks ja investeeringuteks, et tagada erakooli jätkusuutlik majandamine. Saneerimiskava täitmine on võimalik 5 aasta jooksul. Saneerimisnõustaja hindab ettevõtte prognoosi realistlikuks lähtudes ettevõtte senisest majandustegevusest.
3.Saneerimisnõustaja hinnangul olid ümber kujundatud nõuded tõendatud ja õiguspärased. Saneerimisnõustaja viis end põhjalikult kurssi ettevõtte tegevuse ning majandusandmetega, ettevõtte vastu esitatud nõuete suuruste ja põhjendatusega, välja on saadetud saneerimisteated.
4.Saneerimiskava vastu hääletanud võlausaldaja suhtes on järgitud võlausaldajate huvide testi. Saneerimisnõustaja koostöös ettevõtjaga on tehtud analüüsi tulemusena välja pakkunud realistliku saneerimiskava. Saneerimisnõustaja rõhutas, et saneerimiskava on mõistlikuks ja 2
2-25-584 realistlikuks parimaks võimalikuks lahenduseks, mis on samaaegselt nii võlausaldajate kui ka mittetulundusühingu, selle töötajate ja õpilaste huvides. Saneerimiskava projekt on tähtaegselt võlausaldajatele kätte toimetatud, samal ajal saadeti ka üleskutse kirjalikult hääletada saneerimiskava vastuvõtmise poolt või vastu. Kõik saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajad peale Gelmett Consult Osaühingu olid nõus nii enda kui ka mittetulundusühingu tulevase normaalse majandustegevuse ja koostöö nimel loobuma kõrvalnõuetest ja nõustusid võla ajatamisega. Aktsiaselts MAXILLA jättis saneerimiskavale hääle esitamata, kuid vastavalt üleskutses märgitule hääle edastamata jätmisel loeti võlausaldaja saneerimiskava poolt hääletajaks.
5.Ainsana hääletas saneerimiskava vastu Gelmett Consult Osaühing, põhinõudega summas 16 064 eurot. Võrreldes teise võimaliku stsenaariumiga, milleks on ettevõtte pankrot, väärib rõhutamist, et Gelmett Consult Osaühingul on saneerimise korral saada 5 aasta jooksul 16 064 eurot. Jääb arusaamatuks, miks Gelmett Consult Osaühing eelistab äriühingu pankrotistumist ning kõigi võlausaldajate nõuete täielikku rahuldamata jäämist võrreldes saneerimiskavas välja pakutud 16 064 eurole, mis jaguneb 5 aasta peale.
6.Võlausaldajate nõuete rahuldamise määr saneerimiskava alusel on 97% võrrelduna nõude rahuldamise määraga 55–60% pankrotimenetluses, kui pankrotimenetlus viidaks läbi saneerimiskava esitamise seisuga. Saneerimiskavaga vähendatakse kõikide võlausaldajate kõrvalnõudeid ja ajatatakse nõuete tasumine 5 aasta peale perioodiliste osamaksetena, kuid ettevõtte tegevus säilib, edasine majandustegevus jätkub ning suur osa võlast on võimalik võlausaldajatele tasuda. Äriühing on saneerimisnõustaja hinnangul suuteline täitma jooksvaid kohustusi ja saneerimiskava. Saneerimisnõustaja palus kohtul saneerimiskava kinnitada (dtl 664–666).
MAAKOHTU MÄÄRUS
7.Harju Maakohus kinnitas 23.05.2025 määrusega 21.04.2025 kohtule esitatud võlausaldajate poolt vastuvõetud saneerimiskava, mille täitmise tähtaeg on 5 aastat maakohtu määruse jõustumisest. Maakohus märkis, et järelevalvet saneerimiskava täitmise üle teostab saneerimisnõustaja Vahur Kivistik ning kohustas teda esitama saneerimiskava täitmise kohta võlausaldajatele ja kohtule igal poolaastal aruande, milles saneerimisnõustaja kirjeldab ettevõtte majanduslikku seisundit, saneerimiskava täitmist ja muid olulisi asjaolusid, mille vastu võlausaldajal võib huvi olla. Esimene aruanne tuleb kohtule esitada 23.12.2025. Ühtlasi määras maakohus saneerimisnõustajale tasu perioodi 03.02.2025–21.04.2025 eest summas 6514,80 eurot. Maakohus märkis, et kohtumäärus on viivitamata täidetav ning avaldas teate saneerimiskava kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
8.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on saneerimiskavas piisava põhjalikkusega analüüsitud ettevõtte saneerimiseks olulisi asjaolusid ning põhjuseid, mis on tinginud saneerimisvajaduse. Saneerimiskava sisaldab ettevõtte prognoositavat majanduslikku seisundit pärast saneerimismenetluse lõppemist. Saneerimiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Saneerimiskava kohaselt on saneerimiskavaga hõlmatud valdav osa nõuetest, välja arvatud maksunõuded, töötajate nõuded ning jooksvatest hankelepingutest tulenevad nõuded, lisaks kohtutäitur Katrin Velleti nõue, kelle tasu nõue lahendatakse saneerimismenetluse lõppemisel (alanud täitemenetlus on peatatud).
9.Maakohtule esitatud andmed häälte arvu kohta vastavad saneerimisseaduse (SanS) § 24 lg 2 nimetatud põhimõttele. Hääletusprotokolli kohaselt on hääleõiguslike võlausaldajate arv 7 ja 3
2-25-584 häälte arv põhinõudest 373 938,20 eurot. Saneerimiskava vastu hääletas 1 võlausaldaja 16 064 häälega, hääletamata jättis 1 võlausaldaja 81 262,20 häälega. Kuivõrd üleskutses märgitu kohaselt loeti hääle edastamata jätmisel võlausaldaja saneerimiskava poolt hääletajaks, siis hääletas saneerimiskava vastuvõtmise poolt 6 võlausaldajat 357 874,20 (95,70%) häälega.
10.Maakohus oli seisukohal, et Gelmett Consult Osaühingu taotlus saneerimiskava kinnitamata jätmiseks ei vasta SanS §-s 26 sätestatud nõuetele (taotlus on põhjendamata). Kava kinnitamise vastu hääletanud võlausaldaja ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mille tõttu tuleks saneerimiskava jätta kinnitamata.
11.Maakohus leidis, et puuduvad alused saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Saneerimine on abinõude rakendamise makseraskuste ületamiseks, eesmärgiga taastada ettevõtte likviidsus ja tagada jätkusuutlikkus. Ettevõtja on käesoleval juhul veenvalt põhjendanud saneerimisabinõude rakendamise vajalikkust. Riigikohus on märkinud, et võlausaldaja huve võidakse saneerimismenetluses kahjustada ning saneerimismenetluses ongi ettevõtja huvid mõnevõrra olulisemad kui võlausaldaja huvid. Määravaks tuleb võlausaldaja huvide ja õiguste kaalumisel lugeda seda, kas võlausaldaja huve on oluliselt rikutud. Tähtsam on kavas võrrelda olukorda, mis saaks nõuetest saneerimiskava kinnitamata jätmisel, st mis võimalused oleks nende rahuldamisel võimalikus pankrotimenetluses (RKTKm 18.11.2009, 3-2-1-122-09, p 19. Pankrotimenetluse korral lõpetatakse vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p 6 sätestatule intressi ja viivise arvestamine. Maakohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tegemist ebamõistlikult pika saneerimiskava täitmise perioodiga (RKTKm 18.11.2009, 3-2-1122-09, p 20).
12.Maakohus tõi välja, et võlausaldajad on läbi saneerimismenetluse paremas positsioonis, kui nad oleksid ettevõtja pankroti korral. Saneerimisnõustaja on pankrotihinnangus märkinud, et ettevõtja omab küll käibevara bilansis kajastatud väärtusega 737 631 eurot, millest ca 533 855 eurot on nõuded ja ettemaksed, kuid need on ebapiisavad, et täita saneerimiskavaga hõlmatud kohustused. Saneerimiskava täitmisel ettevõtte majandustegevus jätkub, mistõttu laekuvad nõuded ja täidetakse lepingud, mille raames on teostatud maksed. Saneerimismenetluse käigus jätkab ettevõte lepingutest tulenevate kohustuste täitmist. Võlausaldajate nõuete rahuldamise määr saneerimiskava alusel on 97% võrrelduna nõude rahuldamise määraga 55–60% pankrotimenetluses, kui pankrotimenetlus viidaks läbi saneerimiskava esitamise seisuga. Ettevõtja ja saneerimisnõustaja poolt tehtud prognooside põhjal on ettevõtja kasumlikkuse saavutamine tõenäoline. Kohtule on esitatud ettevõtja bilanss ja kasumiaruanne ning rahavoogude prognoos, millest nähtub, et ettevõtja kasumlikkuse taastamine saneerimiskava alusel on võimalik.
13.Eeltoodust tulenevalt asus maakohus seisukohale, et võlausaldajate poolt vastuvõetud saneerimiskava kinnitamiseks esinevad kõik alused, mistõttu tuleb see kinnitada.
14.Maakohus jättis puudutatud isikute võimalikud menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 teise lause järgi nende endi kanda, sest saneerimismenetlus ning saneerimiskava kinnitamine toimub hagita menetluses kõigi saneerimismenetluse osaliste huvides.
4
2-25-584
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
Määruskaebus
15.Gelmett Consult Osaühing (edaspidi kaebaja) esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu määruse tühistada ja saata asja uueks otsustamiseks maakohtule või alternatiivselt jätta vastu võetud kava kinnitamata ja lõpetada saneerimismenetlus. Menetluskulud palub kaebaja jätta menetlusosaliste endi kanda.
16.Määruskaebuse kohaselt esitatud saneerimiskava ei realiseeru. Plaanid ei ole teostatavad. Esitatu on utoopia. Saneerimiskavas puudub finantsanalüüs. Esitatud kalkulatsioonid on jäetud kontrollimata, kuid võlausaldaja on teostanud arvestused ja tuvastanud selged arvutusvead. Seega on maakohus rikkunud menetlusnorme, kuna ei täitnud seadusest tulenevat kohustust kontrollida saneerimiskava sisuliselt ning jättis tähelepanuta võlausaldaja vastuväite. Menetlusosaliste seisukohad
17.Saneerimisnõustaja märgib, et ei nõustu määruskaebuses toodud paljasõnaliste etteheidetega ning palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebus on äärmiselt pinnapealne ega sisalda ühtegi faktilist väidet, milles väidetavad vead esinevad. Taoliselt koostatud määruskaebusele ei saa ka sisukalt vastu vaielda.
18.Aktsiaselts MAXILLA leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning menetluskulud jätta ettevõtja kanda.
18.1.Aktsiaselts MAXILLA jagab kaebaja seisukohta, et saneerimiskavas esitatud andmete põhjal ei ole ettevõtte saneerimine võimalik. Maakohus ei ole saneerimiskava sisuliselt analüüsinud ja tugineb vaid saneerimisnõustaja ühekülgsele arvamusele. Saneerimiskava kinnitamiseks puudub faktiline alus, kuna kava ei sisalda veenvat finantsanalüüsi ega tõendeid selle teostatavuse kohta. Maakohus on jätnud esitatud kalkulatsioonide sisulise kontrolli tegemata. Saneerimiskava põhineb pigem optimistlikel prognoosidel kui objektiivsetel majandusandmetel, samas kui ettevõtte jätkuvat makseraskust kinnitavad nii negatiivsed rahavood, pidevalt kahanevad netovarad kui ka kasvavad kohustused. Ettevõtte aruannetes esinevad olulised vastuolud ja andmete erinevused, mis muudavad majandusliku olukorra usaldusväärsuse hindamise võimatuks. Seetõttu ei vasta kinnitatud saneerimiskava seaduses esitatud nõuetele ja selle jõusse jätmine rikuks oluliselt võlausaldajate õigusi.
18.2.Saneerimiskavas puudub analüüs, kas ettevõtja ja Edu24 Invest OÜ vahelised tehingud (sh kompromissileping) on sõlmitud turutingimustel, olnud põhjendatud ja teiste võlausaldajate suhtes aus. Ettevõtja ja Edu24 Invest OÜ on seotud isikud – äriregistri andmetel kattuvad mõlema ettevõtte osanikud. 13.03.2024 määrusega kinnitas Harju Maakohus kompromissilepingu, millega ettevõtja tunnistas Edu24 Invest OÜ ees võlgnevust summas 596 999,33 eurot, mille tasumine on ajatatud 36 kuuks, minimaalse igakuise maksega 16 500 eurot ning intressiga 4% aastas. Saneerimiskava kohaselt on eelnimetatud summast ca 400 000 eurot juba justkui tasutud, kuid kavas puudub läbipaistev selgitus, kuidas ja milliste vahendite arvelt need maksed on tehtud ning kas need on olnud kooskõlas teiste võlausaldajate võrdse kohtlemise ja ettevõtte maksevõimega.
18.3.Aktsiaselts MAXILLA toob täiendavalt välja, et ettevõtja rahajääk on pidevas languses; rahavood on olnud valdavalt negatiivsed ja pidevas languses; ettevõttel on suures mahus 5
2-25-584 lühiajalisi kohustusi; ettevõtja netovarad on pidevas languses; ettevõtja kohustused on pidevalt kasvanud; ettevõte on töötanud aastatel 2020, 2021 ja 2023 järjepidevalt kahjumiga; viimase majandusaasta tulem ei kompenseeri eelmiste aastate kahjumit ning ettevõttel on olnud olulised maksuvõlad. Kuivõrd kuueaastase perioodi (2019–2024) jooksul ei ole ettevõtte majanduslik olukord paranenud, siis esinevad põhjendatud kahtlused, et ettevõtte seisund saneerimiskava alusel tegutsedes paraneks. Seda põhjusel, et ettevõte ei ole suutnud juba pikema perioodi jooksul rahajääki ja põhitegevuse rahavoogu suurendada, selle asemel on keeruline majanduslik olukord hoopis jätkuv, mis viitab püsivale maksejõuetusele. Seetõttu tulnuks maakohtul SanS § 40 lg 2 alusel saneerimismenetlus lõpetada.
18.4.Viimaseks toob aktsiaselts MAXILLA välja, et ettevõtja 2024. a majandusaasta aruanne on vastuoluline ja ebausaldusväärne ega ühti varasematel aastatel esitatud aruannetega. Andmetes esinevad olulised vastuolud, mis kinnitavad, et 2024. a majandusaasta aruanne on ebausaldusväärne ja viimane majandusaasta tulem on kunstlikult käesoleva menetluse tarbeks loodud. See kinnitab, et ettevõtja tegelikku majanduslikku olukorda pole võimalik ettevõtte poolt esitatud dokumentide alusel objektiivselt hinnata. Saneerimisnõustaja koostatud saneerimiskava põhineb eeltoodud vastuolulistel andmetel, mistõttu eeldab saneerimiskava kinnitamine kava koostamisel aluseks võetud andmete põhjalikumat analüüsi. Menetluse edasine käik
19.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6 ls 2).
21.Aktsiaselts MAXILLA on lisanud 28.07.2025 seisukohale uued tõendid (Lisa 1. – Määrus kompromissilepingu kinnitamise kohta, Lisa 2. MTÜ EDU VALEM 2019. a majandusaasta aruanne, Lisa 3. MTÜ EDU VALEM 2020. a majandusaasta aruanne, Lisa 4. MTÜ EDU VALEM 2021. a majandusaasta aruanne, Lisa 5. MTÜ EDU VALEM 2022. a majandusaasta aruanne, Lisa 6. MTÜ EDU VALEM 2023. a majandusaasta aruanne, Lisa 7. MTÜ EDU VALEM 2024. a majandusaasta aruanne). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul esitatud tõendid asjakohased (TsMS § 238 lg 1), kuivõrd SanS § 21 lg 1 p 1 kohaselt peab sisalduma saneerimiskavas ettevõtja vara- ja võlanimekiri saneerimiskava esitamise seisuga. Esitatud tõendid puudutavad ettevõtja majanduslikku seisundit varasemal perioodil. Ringkonnakohtu hinnangul on saneerimiskavas piisavalt analüüsitud ettevõtja majanduslikku seisu, sh on saneerimiskavale lisatud ettevõtja majanduslikku seisundit ning selle edasist prognoosi kinnitavad tõendid. Ringkonnakohus leiab, et aktsiaselts MAXILLA ei ole kasutanud saneerimisseaduses ette nähtud õiguskaitsevahendeid vastuvõetud saneerimiskava kinnitamata jätmiseks ega saa teha seda ka käesolevas määruskaebemenetluses kaebaja seisukohtade täiendamise ning uute tõendite esitamise teel (SanS § 26 lg 1). Seetõttu jätab ringkonnakohus nimetatud tõendid vastu võtmata ning tagastab need esitajale.
22.Kaebaja leiab, et saneerimiskavas puudub finantsanalüüs ning esitatud kalkulatsioonid on jäetud kontrollimata, kuigi võlausaldaja on teostanud arvestused ja tuvastanud selged
6
2-25-584 arvutusvead. Kolleegium leiab, et kaebaja väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
22.1.SanS § 26 lg 1 kohaselt võib saneerimiskava vastu hääletanud puudutatud isik esitada kohtule SanS § 10 lg 2 p 3 nimetatud tähtaja jooksul põhjendatud taotluse, milles palub jätta saneerimiskava kinnitamata ja selgitab, milles seisneb tema õiguste oluline rikkumine, kui ei ole järgitud SanS § 10 lg-s 2 nimetatud võlausaldajate huvide testi või esineb SanS § 28 lg-s 5 nimetatud muu asjaolu kava kinnitamata jätmiseks.
22.2.Kaebaja ei ole esialgses taotluses ega määruskaebuses tuginenud sellele, et praegusel juhul ei oleks järgitud võlausaldajate huvide testi. Saneerimiskavas on toodud välja põhjalik analüüs selle kohta, millises seisus oleksid võlausaldajad pankrotimenetluse läbiviimisel võrreldes saneerimiskava täitmisega (dtl 394–396). Saneerimiskava kohaselt on võlausaldajate nõuete rahuldamise määr saneerimiskava alusel 97% võrrelduna nõude rahuldamise määraga 55-60% pankrotimenetluses, kui pankrotimenetlus viidaks läbi saneerimiskava esitamise seisuga (dtl 396). Seega on maakohus õigesti leidnud, et saneerimiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega ning võlausaldajad on läbi saneerimismenetluse paremas positsioonis, kui nad oleksid ettevõtja pankroti korral.
22.3.Kaebaja ei ole esile toonud SanS § 28 lg-s 5 nimetatud muud asjaolu kava kinnitamata jätmiseks. Kolleegiumile ei nähtu toimiku materjalidest, et praegusel juhul esineks mõni SanS § 28 lg-s 5 välja toodud asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et saneerimiskava vastuvõtmisel ei ole rikutud võlausaldajate õigusi ja saneerimiskava vastab SanS §-s 21 ettenähtud nõuetele. Ringkonnakohus ei tuvasta saneerimiskavas ka ilmseid arvutusvigu, mis annaks alust arvata, et saneerimiskava ei realiseeru või see ei oleks teostatav. Saneerimisnõustaja on tuginenud saneerimiskava koostamisel ettevõtja bilansi- ja kasumiaruandele seisuga 31.12.2024 ja 31.01.2025 (dtl 417–419) ning ettevõtja rahavoogude prognoosile (dtl 406–415). Kolleegiumil puudub alus kahelda saneerimisnõustaja arvamuses.
22.4.Eeltoodust tulenevalt puudub alus vaidlustatud maakohtu määruse tühistamiseks, vastu võetud kava kinnitamata jätmiseks ning saneerimismenetluse lõpetamiseks.
23.Saneerimismenetlus ning saneerimiskava kinnitamine toimub hagita menetluses kõigi saneerimismenetluse osaliste huvides. Seetõttu jätab ringkonnakohus ka määruskaebemenetluses tekkinud võimalikud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel puudutatud isikute endi kanda.
24.SanS § 61 lg 1 kohaselt võib saneerimismenetluses tehtud kohtumääruse peale esitada määruskaebuse saneerimisseaduses ettenähtud juhul. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib edasi kaevata üksnes juhul, kui see on saneerimisseaduses ette nähtud (SanS § 61 lg 2). SanS § 37 lg 3 võimaldab ettevõtjal või puudutatud isikul, kes on esitanud taotluse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse Riigikohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.