Saneerimine › Saneerimisasjad

ASJAOLUD

Ühistu tegevus on jätkusuutlik, kuid erinevate väliste ja sisemiste asjaolude tõttu tekkinud likviidsusprobleemid on seda oluliselt häirinud ja raskendanud. Seisuga 27. jaanuar 2026 on esitatud hoiuste lõpetamise ja osamaksu tagastamise avaldusi summas 13 946 786,42 eurot, need jaotuvad sissenõutavaks muutumise aja järgi 2026. a peale. Hoiuste intressivõlad on 285 309,81 eurot. 278 998,75 euro suuruse maksuvõla kohta on Maksu- ja Tolliametiga saavutatud kokkulepe. Majanduslik olukord ei võimalda sissenõutavaks muutunud kohustusi korraga täita. Samas on ühistul nii jooksvad sissetulekud kui ka vara, mille eeldatav väärtus ületab kordades sissenõutavaks muutunud või 2026. a sissenõutavaks muutuvaid kohustusi. Võlgu suudab tagasi maksta üksnes tegutsev ühistu, kogudes selleks vahendeid nii jooksvatest tuludest kui ka kinnisvaraobjektide müügist. Seetõttu on vaja aega rahulikuks tööks, mida ei segaks mh pidevalt algatatavad kohtumenetlused või ähvardused selleks. Maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Pankrotihoiatuste ja -avalduste teel üksikute nõuete rahuldamine ei ole jätkusuutlik. Tegevuse jätkamisel on võimalik nõuete rahuldamine hinnanguliselt viie aasta jooksul. Ühistu vajab saneerimist, sest see võimaldab jätkata majandustegevust ning täita lähiajal olulise osa võlausaldajate nõuetest. Tõenäoliselt on jätkusuutlik majandamine pärast saneerimist võimalik.

Avaldaja esitas 16. veebruaril 2026 vastuse täiendavate selgituste ja lisadega.

MAAKOHTU MÄÄRUS

Kohtul puudub võimalus sisuliselt hinnata, kas ühistu on püsivalt maksejõuetu ja kas tema jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik, kui esitatud andmed ei kajasta õigesti ja õiglaselt ettevõtja vara, kohustusi ja majandustegevuse tulemit.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

SanS § 8 lg-s 1 sätestatud tingimused on täidetud, maakohus jättis saneerimismenetluse alusetult algatamata. SanS § 8 lg 1 p-des 1–3 toodud asjaolusid tuleb üksnes põhistada. Avaldaja põhistas, et vajab saneerimist, ja kohus ei tuvastanud vastupidist. Seega on täidetud SanS § 8 lg 1 p 2 eeldus. Samuti on täidetud SanS § 8 lg 1 p 3 eeldus, sest esitatud andmete ja saneerimismenetluses koostatava saneerimiskava alusel on avaldaja jätkusuutlik majandamine pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. Maakohus ei ole vastupidist tuvastanud ega nõuetekohaselt põhjendanud. Maakohtul oleks tulnud avaldaja esitatud andmete ja dokumentide alusel asja sisuliselt hinnata. Saneerimisavalduse lahendamisel saab kohus tugineda ka auditeerimata majandusaasta aruandele, mis on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg 1 järgi tõendiks, mida kohtul tuleb TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 järgi hinnata koos teiste asjas esitatud tõenditega (vt RKTKo 13. juuni 2012, 3-2-1-46-12, p 11). Täidetud on ka SanS § 8 lg 1 p 1 eeldus. Vaidlust ei ole, et saneerimismenetluse algatamata jätmisel on maksejõuetuse tekkimine tulevikus tõenäoline. Maakohus ei tuvastanud, et avaldaja oleks püsivalt maksejõuetu. Ei saa olla vaidlust, et mõistlikke saneerimisabinõusid rakendades saavutataks igal juhul olulise osa võlausaldajate jaoks suure tõenäosusega parem tulemus kui pankroti korral. Maakohus ei teinud avaldajale SanS § 8 lg 3 kohast ettepanekut pankrotimenetluse läbiviimiseks, seega kinnitas kohus oma käitumisega, et avaldaja püsiv maksejõuetus ei ole tuvastatud. Ennatlik on asuda seisukohale, et saneerimisnõustaja ei ole võimeline koostama asjakohast ja põhjendatud saneerimiskava, kava koostab kohtu määratud erapooletu saneerimisnõustaja alles pärast saneerimismenetluse alustamist. Avaldaja selgitab täiendavalt, et saneerimismenetluses saab arvestada kontserni kogu vara. See on soovitatav ja võimalik, lähtudes saneerimismenetluse eesmärgist. Avaldajal on raamatupidamisseadusest tulenev kohustus esitada konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne, saneerimismenetluses ei ole põhjendatud käsitleda tema varalist seisukorda teistmoodi. Oluline on vaadata n-ö tervikpilti. Kontserni varade ja kohustustega arvestamata jätmine tekitab avaldaja majanduslikust olukorrast puuduliku ja moonutatud pildi. Konsolideeritud bilansis oli 31. detsembri 2025 seisuga vara 59 503 049 eurot ja kohustusi 44 845 471 eurot. See tähendab, et kontserni vara ületab kohustusi 14 657 578 euro võrra, mida avaldaja saab kasutada vajadusel täiendavate ja erakorraliste kulude ja kohustuste katteks. 2025. a konsolideeritud kasumiaruande kohaselt oli kontserni aruandeaasta kasum 890 667 eurot. Seega on avaldaja tegevus igal juhul jätkusuutlik ja pärast edukat saneerimismenetlus edukalt võimalik. Avaldaja on 20 äriühingu emaettevõtja. Tütarettevõtete vara väärtus omab igal juhul tähtsust, sest kajastub avaldaja varas tütarettevõtete osaluste/aktsiate bilansilise väärtuse kaudu. Raskused hoiustajate nõuete rahuldamisel on ajutised, seotud ootamatute asjaoludega (ebatavaliselt palju hoiustajaid soovis saada hoiused tagasi ebamõistliku ja lühikese aja jooksul) ning vajadusega likviidne vara jms realiseerida, mis vajab aega (raha on investeeritud kinnisvara- jm projektidesse).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

kohtule ka SanS § 8 g-s 3 sätestatu. Viidatud säte annab kohtule küll võimaluse teha ettevõtjale ettepanek tema suhtes pankrotimenetluse läbiviimiseks, kui ettevõtja püsiv maksejõuetus on kohtule ilmne. Samas ei pane see säte kohtule ettevõtja püsiva maksejõuetuse tuvastamise kohustust. Sellise kohustuse panemine kohtule ei ole arvestades ka saneerimismenetluse algatamise tähtaega (7 päeva avalduse esitamisest) kohtule jõukohane, arvestades ka seda, et kohus ei saa analoogselt pankrotimenetluse eelmenetlusega tugineda siin erapooletu asjatundja (ajutine haldur ) arvamusele.

6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.