Välja mõista Hxxxxx Kxxxxxxxx Aktiva Finants OÜ kasuks menetluskulud 200 (kassada) eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hxxxxx Kxxxxxx esitas lepingulise esindaja vahendusel 30.06.2021. a kohtule avalduse täiteasjas nr 047/2012/866 täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Avalduse kohaselt on tsiviilasjas nr 2-08-78727 avaldaja kahjuks tehtud kohtuotsus, mis jõustus 15.05.2011. a. Seega 10 aastat kohtuotsuse jõustumisest möödus 15.05.2021. a. Avaldaja pöördus kohtutäituri poole ning taotles täiteasjas nr 047/2012/866 täitemenetluse lõpetamist nõude täitmise aegumise tõttu, kuid kohtutäituri hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas põhivõlg aegunud, kuna täitmisavaldus esitati kohtutäiturile 13.04.2021. a. Avaldaja kohtutäituri sellise seisukohaga ei nõustu. Hxxxxx Kxxxxxx tasus avalduse läbivaatamise tasu 18 eurot. Kohtutäitur tegi 29.06.2021. a aegumise avalduse läbivaatamise tasu väljamõistmise otsuse ning täitemenetluse mittelõpetamise teate. Kohtutäituri põhjenduste kohaselt ei ole põhinõue aegunud, kuna täitedokumendi kohtutäiturile esitamisest ei ole möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg. Kohtutäitur kohaldas TsÜS § 159 lg 1. Avaldaja on seisukohal, et kohtutäituri poolt kahe viidatud sätte kooskohaldamine ja viidatud sätted omavahel on olulises vastuolus ning rikuvad avaldaja põhiõigusi. TsÜS § 159 lg 1 säte on vastuolus põhiseadusega. Avaldaja osundab, et TsÜS § 142 lg-st 1 tekib isikule õigus keelduda oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnik kohtulahendiga tunnustatud nõude täitmisele vabatahtlikult ei asu, on sissenõudjal õigus pöörduda kohtutäituri poole. Ent see on sissenõudja õigus, mitte kohustus. Kui sissenõudja viivitab kohtutäituri poole pöördumisega, siis pikeneb täitmise aegumine sama aja võrra, seega kujuneb aegumise tähtaeg pikemaks, kui see on sätestatud TsÜS § 157 lg-s 1. Avaldaja on seisukohal, et selline tõlgendamise võimalus seaduses ning sellest tulenevalt sissenõudjale laia vabaduse andmine võlgniku õiguste oluliseks halvendamiseks ja kahjustamiseks (võrreldes teiste samasuguste isikutega) rikub võlgniku õigust keelduda üldise aegumise tähtaja möödumisel kohustuse täitmisest. See tähendab, et võlgniku õiguste kehtivus ja kehtima hakkamine on otseselt sissenõudja tahte vallas. Eeltoodud juhtudel ei ole seadusandja eesmärk üldise aegumise tähtaja lühendamisel alates 01.04.2021. a täidetud. Avaldaja leiab, et kui kohtutäituril ja kohtul ei ole seaduse tõlgendamise läbi võimalust viidatud vastuolu kõrvaldada, tuleb algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Avaldaja osundab PS §-le 15. Seega taotleb avaldaja alternatiivselt s.o juhul, kui kohtul ei ole võimalik kohaldada aegumist, siis algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus TsÜS § 159 lg 1 (alates 01.04.2021.a. kehtiv redaktsioon) vastavuse osas põhiseadusele.
2.Kohus võttis 29.07.2021. a määrusega Hxxxxx Kxxxxxx avalduse menetlusse ning kaasas menetlusse puudutatud isikuna Aktiva Finants OÜ. Kohus küsis puudutatud isiku seisukohta esitatud avaldusele.
3.Aktiva Finants OÜ esitas 11.08.2021. a kohtule kirjaliku seisukoha tsiviilasjas nr 2-21-10332. Puudutatud isik leiab, et kuna täitedokument, s.o Harju Maakohtu 14.04.2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-78727 esitati esmakordselt täitmiseks 2012. a aprillis, ei ole 10 aastat möödunud (TsÜS § 159 lg 1) ning nõue täiteasjas nr 047/2012/866 aegunud. Avaldaja ei ole avalduses põhistanud, mis osas viidatud õigusakt riivab avaldaja Põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil Põhiseadusega vastuolus. Käesoleval juhul oli ajaline viivitus täitedokumendi jõustumise ja selle täitmiseks esitamise vahel vähem kui üks aasta. Puudutatud isiku hinnangul kitsendati seaduse muudatusega võimalike olukordade hulka, mille puhul täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti. See omakorda annab võimaluse kohustatud isiku poolt nõude vabatahtlikuks täitmiseks või kokkuleppe sõlmimiseks nõude tasumise ajatamiseks. Vabatahtliku täitmise korral ei lisandu täitemenetluse kulusid, mis on kõik eelkõige võlgniku huvides. Sättega kaitstav hüve on õigusriik, mille seisukohalt on oluline, et jõustunud kohtulahendiga välja mõistetud nõuded oleksid ka praktikas täidetavad. Puudutatud isiku hinnangul ei ole eluliselt usutav, et avaldaja on maksevõimetu. Ta on palganud endale lepingulise esindaja, kuid selle arvelt oleks olnud tal võlgnikul võimalik vähendada oma kohustusi sissenõudja ees. Avaldaja selline käitumine ei ole majanduslikult otstarbekas ega ka
põhjendatud. Puudutatud isiku leiab, et täitemenetlus täiteasjas nr 047/2012/866 ei ole aegunud.
4.Avaldaja jäi 10.09.2021. a kirjalikus seisukohas avalduses esitatu juurde. Avaldaja leiab, et nõue summas 348,99 eurot on piisavalt suur, et selle täitmise õigustatusele vastu vaielda.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus leiab, et Hxxxxx Kxxxxxx avaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus tuleb jätta algatamata.
6.TsMS § 475 lg 1 p 153 ja TMS § 2231 kohaselt on nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse lahendamine hagita menetlus. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt. TsMS § 477 lõike 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning TsMS § 477 lg 7 esimese lause kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
7.TMS § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg. Avaldusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtub, et täiteasjas nr 047/2012/866 on täitedokumendiks Harju Maakohtu 14.04.2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-78727. Kohtuotsus jõustus 17.05.2011. a. Täitemenetluse registrist ja kohtutäituri vastusest nähtuvalt esitati täitedokument esmakordselt kohtutäiturile nimetatud kohtuotsuse täitmiseks 13.04.2021. a (mitte 09.04.2012. a nagu on märkinud oma seisukohas puudutatud isik).
8.TsÜS § 157 lg 1 kuni 4. aprillini 2011. a kehtinud redaktsiooni järgi oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Sama sätte alates 5. aprillist 2011.a kehtiva redaktsiooni järgi on sellise nõude aegumistähtaeg 10 aastat, mis algab kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist (TsÜS § 157 lg 2). TsÜS § 159 lg 1 sätestab, et aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Eeltoodust tulenevalt algas aegumine uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega 13.04.2012. a ning täitemenetluses nr 047/2012/866 täitedokumendist tuleneva nõude täitmine ei ole praeguseks hetkeks veel aegunud. Seetõttu jätab kohus avalduse täitemenetluse lõpetamiseks selles täiteasjas nõude täitmise aegumise tõttu rahuldamata.
9.Puutuvalt avaldaja alternatiivsesse taotlusesse, s.o juhul, kui kohtul ei ole võimalik kohaldada aegumist, siis algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus TsÜS § 159 lg 1 (alates 01.04.2021. a kehtiv redaktsioon) vastavuse osas põhiseadusele, märgib kohus järgmist. Avaldaja väide, et sissenõudjale antud vabadus täitmisavalduse esitamiseks suvalisel ajahetkel (s.o oluliselt hiljem täitedokumendi jõustumisest) kahjustab võlgniku õigusi, ei ole kohtu hinnangul kooskõlas võlgniku õigusega täita nõue vabatahtlikult ja täitemenetluseta. Kohus nõustub puudutatud isiku seisukohaga, et kohustatud isikule tuleb võimaldada nõude vabatahtlik täitmine ning sellisel juhul ei lisandu nõudele täitemenetluse kulusid. Seejuures tuleb vabatahtlikku täitmist eeldada. Käesoleval juhul oli täitedokumendi jõustumise ja selle täitmiseks esitamise vaheline aeg vähem kui üks aasta, s.o ligikaudu 11 kuud. Seega on nõude vabatahtliku täitmise võimaldamine eelkõige just võlgniku huvides. Kui aga sellise võimaluse andmine ei ole sissenõudja jaoks tulemuslik, annab TsÜS § 159 lg 1 sissenõudjale võimaluse, et jõustunud täitedokument oleks ka reaalselt täidetav. Kohtu hinnangul on olukorras, kus võlgnik vabatahtlikku täitmist ei vali, tema enda risk, et täitmisavaldus esitatakse hiljem ning selle võrra pikeneb aegumise tähtaeg. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et TsÜS § 159 lg.1 redaktsioon alates 01.04.2021.a kehtivas sõnastuses ja TMS § 2231 on seadusandja poolt vastu
võetud kooskõlastatult ja omavahelises koostoimes. See tähendab, et Täitemenetluse seadustiku § 2231 lg.1 sõnastus (Võlgnik võib esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 157 sätestatud tähtaeg. Kohus vaatab võlgniku avalduse läbi hagita menetluses.) on kehtestatud ja sellega antud võlgnikule õigus taotleda täitemenetluse lõpetamist nõude täitmise aegumise tõttu koos TsÜS § 159 lg.1 uue redaktsiooni kehtestamisega. Varasemalt Täitemenetluse seadustik sellist õigust võlgnikule ette ei näinud. Sellega on seadusandja laiendanud võlgniku õigust vabaneda teatud aja möödumisel oma kohustuse täitmisest, tegemist ei ole võlgniku õiguste kitsendamisega või põhiseadusevastasusega. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et TsÜS § 157 lg 1 ja § 159 lg 1 näol on tegemist sama tasandi õigusaktidega ning üks säte täpsustab teist. Viidatud sätted on koostoimes arusaadavad ning üheselt mõistetavad. Eeltoodust tulenevalt tuleb põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus jätta algatamata.
10.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Asjaolusid arvestades leiab kohus, et põhjendatud on jätta menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isiku 11.08.2021. a seisukohast nähtuvalt hindab Aktiva Finants OÜ oma menetluskulude suurust järgmiselt: avalduse ja selle lisadega tutvumine 0,5 tundi, esitatud dokumentide analüüs ja tõendite kogumine 0,5 tundi ning avaldusele vastamine 1 tund. Kokku 2 tundi. Aktiva Finants OÜ lepinguline esindaja osutab õigusteenust hinnaga 120 eurot/tund ilma käibemaksuta. Lepingulisele esindajale makstav summa on 240 eurot. Avaldaja leidis 10.09.2021. a seisukohas, et ei pea puudutatud isiku esitatud menetluskulude suurust mõistlikuks ja põhjendatuks. Kohtu hinnangul saab põhjendatuks pidada puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakulu 2 tundi, kuid põhjendatud ei ole tunnitasu 120 eurot/tund. Seejuures lähtub kohus asjaolust, et puudutatud isiku lepingulise esindaja näol on tegemist juristiga, mitte advokaadist esindajaga ning seetõttu saab pidada põhjendatud tunnitasuks 100 eurot. Seega on Aktiva Finants OÜ-le hüvitatavad menetluskulud kokku 200 eurot (käibemaksu ei lisandu).
11.TMS § 2231 lg 4 sätestab, et määruse peale, millega kohus lahendab avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, võivad määruskaebuse esitada avaldaja ja sissenõudja. Eelneva tõttu on määrus edasikaevatav.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.