Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
Nuorisosäätiö sr hagi Brave Capital OÜ vastu nõude tunnustamiseks ELUPAIK OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25. augusti 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Nuorisosäätiö sr apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja Nuorisosäätiö sr (Soome Vabariigi esindajad ringkonnakohtus registrikood 0217066-0), lepingulised esindajad vandeadvokaat Magnus Braun ja vandeadvokaadi abi Ave-Ly Kõuts Kostja Brave Capital OÜ (registrikood 11903432), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 25. augusti 2020 otsus hagi rahuldamata jätmise osas osaliselt ning teha tühistatud osas uus otsus, millega tunnustada Nuorisosäätio sr nõuet ELUPAIK OÜ (pankrotis, registrikood 14010491) pankrotimenetluses 185 947 euro ulatuses pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 2 sätestatud järgus.
2.Samuti tühistada Harju Maakohtu 25. augusti 2020 otsus menetluskulude jaotuse osas ning teha uus menetluskulude jaotus.
3.Muus osas jätta Harju Maakohtu 25. augusti 2020 otsus muutmata.
4.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
4.1.Hagi rahuldada osaliselt.
4.2.Tunnustada Nuorisosäätio sr nõuet ELUPAIK OÜ (pankrotis, registrikood 14010491) pankrotimenetluses 185 947 euro ulatuses pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 2 sätestatud järgus.
4.3.Muus osas jätta Nuorisosäätio sr hagi Brave Capital OÜ vastu nõude tunnustamiseks ELUPAIK OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata.
4.4.Poolte menetluskulud maakohtus jätta 95 % ulatuses Nuorisosäätio sr kanda ja 5 % ulatuses Brave Capital OÜ kanda.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
6.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta 20 % ulatuses Nuorisosäätio sr kanda ja 80 % ulatuses Brave Capital OÜ kanda.
7.Harju Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtumäärusega pärast kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 sätestatud korras.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Nuorisosäätiö sr (hageja) esitas 26.07.2019 Harju Maakohtule hagi Brave Capital OÜ (kostja) vastu nõude tunnustamiseks ELUPAIK OÜ (pankrotis, võlgnik) pankrotimenetluses summas 9 348 731,22 eurot teises rahuldamisjärgus.
2.Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt kuulutati 17.12.2018 välja võlgniku pankrot. Hageja esitas 08.01.2019 võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse, milles palus tunnustada enda nõuet summas 9 528 333,30 eurot, sh 179 602,08 eurot tingimusliku nõudena. 20.06.2019 esitas kostja vastuväite hageja nõudele summas 3 809 684,90 eurot. Haldur ega teised võlausaldajad ei vaidlustanud 26.06.2019 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõuet. Seega tunnustati võlgniku pankrotimenetluses hageja nõuet summas 5 718 648,40 eurot (sh 179 602,08 eurot tingimusliku nõudena) teises rahuldamisjärgus ning tunnustamata jäi hageja nõue summas 3 809 684,90 eurot.
3.Kostja ei ole vastuväites selgitanud, millistest lepingutest tulenevaid nõudeid ta vaidlustab. Selge on, et kostja ei ole vaidlustanud tingimuslikku nõuet.
4.Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue 13.03.2016 – 03.01.2018 sõlmitud laenulepingutest, mille alusel andis hageja võlgnikule laenu kogusummas 5 434 497,20 eurot. Laenude intressimäär oli 12 kuu Euribor, millele lisandub 0,8% ning viivisemäär 7%. Laenusummad on laekunud võlgniku arvelduskontole. Kuna võlgnik tagastas 09.06.2016 hagejale 120 000 eurot ja 14.02.2018 100 000 eurot, siis on laenulepingutest tulenev hageja põhinõue 5 214 497,20 eurot. Laenulepingutest tulenev intressinõue on 26 849,73 eurot ja viivisenõue 527 184,30 eurot.
5.Lisaks sõlmisid hageja ja võlgnik 31.07.2018 kokkuleppe, mille kohaselt kohustus võlgnik tagastama hagejale laenuks loetud 2 700 000 eurot hiljemalt 31.10.2018. Laenu tagastamata osalt arvestati intressi 2% kuus ning viivist 5% kuus ja 1% nädalas. Seoses 31.07.2018 kokkuleppega selgitab hageja, et vastavalt võlgniku ja Rolan Investment OÜ (edaspidi RI) vahel 07.02.2019 sõlmitud laenulepingule andis RI võlgnikule laenu kogusummas 4 600 000 eurot. Võlgnik kohustus laenu jt tasumisele kuuluvad summad tagastama hiljemalt 29.05.2018. RI nõue võlgniku vastu summas 4 800 000 eurot täideti 12.04.2018, kuivõrd 12.04.2018 sõlmiti Regati pst 3 müügi-, hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingud. Võlgnik ei olnud viidatud lepingu pooleks. Seega täideti võlgniku kohustus kolmanda isiku poolt. Vastavalt hageja ja võlgniku 31.07.2018 kokkuleppele loeti RI-le tagastatud 4 800 000 eurost 2 700 000 euro suurune osa laenuks ning kehtestati laenu tagasimakse tingimused. Võlgnik laenu ei tagastanud. Hageja põhinõue 31.07.2018 lepingu alusel on 2 700 000 eurot, intressinõue 448 200 eurot ja viivisenõue 432 000 eurot.
6.30.09.2019 menetlusdokumendis täpsustas hageja nõuet põhjendusega, et tunnustamist ei vaja nõude see osa, millele keegi nõuete koosolekul vastu ei vaielnud. Ühtlasi vähendas hageja 31.07.2018 lepingust tulenevat intressinõuet 95 600 euro võrra 352 600 euroni. Kokku palus hageja tunnustada nõuet summas 3 714 084,90 eurot (3 809 684,90 – 95 600) teises rahuldamisjärgus. Kostja vastus
7.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud 31.07.2018 laenulepingu alusel nõudeõiguse tekkimist. Laenulepingu kohaselt on laen summas 2 700 000 eurot võlgniku poolt välja võetud 12.04.2018 ning laen kuulus väljamaksmisele maksega võlgniku pangakontole. Hageja ei ole tõendanud, et sellises summas oleks võlgnikule 12.04.2018 vastav ülekanne tehtud. Hageja väide, et ta tasus võlgniku eest RI-le 4 800 000 eurot, millest hagejal tekkis nõudeõigus võlgniku vastu ning sellest nõudeõigusest vormistati 2 700 000 eurot laenusuhteks, ei ole eluliselt usutav. Hageja väide, et tal tekkis 12.04.2018 RI-le tehtud ülekandest nõudeõigus võlgniku vastu, on pahatahtlik. Hageja on esitanud OÜ Pirita Holding (pankrotis) pankrotimenetluses selle rahasummaga seonduvalt teistsuguseid faktiväiteid. Isegi, kui hagejal on 31.07.2018 lepingust tulenev nõue võlgniku vastu, on hageja intressiarvestus vale.
8.13.03.2016 – 03.01.2018 sõlmitud laenulepingutest tulenev nõue on ajutise halduri aruande kohaselt väiksem kui hageja on hagiavalduses väitnud. Samuti ei ole kostja hinnangul
hageja tõendanud 03.04.2017, 11.04.2017, 24.05.2017, 29.05.2017, 07.07.2017, 27.07.2017 ja 24.08.2017 laenulepingute alusel laenu andmist. Hagiavaldusest võib järeldada, et hageja ja võlgniku vahel sõlmiti kirjalikud laenulepingud. Kuna aga hageja ei ole eelmärgitud osas kirjalike laenulepingute sõlmimist tõendanud, siis on ka laenulepingute sõlmimine tõendamata. Kui laenulepingut ei ole sõlmitud, kuid rahasumma on üle antud, ei saa hagejal tekkida laenulepingust tulenevat nõuet võlgniku vastu. Tekkida sai üksnes alusetust rikastumisest tulenev lepinguväline nõue. Alusetust rikastumisest tulenevat nõuet ei ole hageja aga esitanud. Lepinguvälise nõude puhul ei ole ka hageja intressi- ja viivisenõue õige. Maakohtu otsus ja põhjendused
9.Harju Maakohus jättis 25.08.2020 otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ning määras, et menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks kohtumäärusega pärast kohtuotsuse jõustumist.
10.Maakohus tuvastas, et poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude osas: - Harju Maakohtu 17.12.2018 kohtumäärusega on välja kuulutatud võlgniku ELUPAIK OÜ pankrot; - võlausaldajate 26.06.2019 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitati mh kaitsmisele hageja nõue summas 9 528 333,30 eurot, tunnustati 5 718 648,49 eurot, sh tingimusliku nõudena 179 602,08 eurot (tl 8-13, nõudeavalduse täpsustus tl 14-15); - hageja poolt kaitsmisele esitatud nõudele esitas kostja osaliselt vastuväite ja hageja nõue jäi summas 3 809 684,90 eurot tunnustamata (tl 18-19); - hageja on 30.09.2019 menetlusdokumendis märkinud, et 31.07.2018 lepingu alusel on nõue 3 484 600 eurot ( 3 580 200 euro asemel).
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on võlgnikule nõude tunnustamise avalduses märgitud rahasumma 31.07.2018 kokkuleppega laenuna vm õiguslikul alusel üle andnud. Kohus leidis, et võlgniku ja hageja laenulepinguline suhe on tõendamata ning seega ei saa väidetav laenuleping olla pooltele täitmiseks kohustuslik. Laenu väljamaksmise kohustus laenusaajale on laenuandja põhikohustus. Laenu väljamaksmine kolmandale isikule eeldab laenusaaja nõusolekut ja laenusuhte olemasolu tõendatust.
12.Maakohus asus seisukohale, et hagejal puudub 31.07.2018 laenulepingu alusel nõudeõigus, seda ei kinnita üksi tõend. Arvestades, et tegemist on äriühingutega, on oluline kajastada ettevõtte laenud raamatupidamises, mis osas kinnitavad tõendid puuduvad. Vastupidiselt, ajutise pankrotihalduri 04.12.2018 aruandest (lk 100) nähtuvalt on võlgnikule antud ja tagastatud laenusumma vahe kokku 5 173 458,30 eurot. Laenulepingus kirjeldatu kohaselt (lk 65) on laen summas 2 700 000 eurot laenusaaja ehk võlgniku poolt välja võetud 12.04.2018, laen kuulus väljamaksmisele maksega laenusaaja pangakontole, lepingu on allkirjastanud Y nii laenuandja kui - saajana. 12.04.2018 müügilepingu p 4.4.1. kajastab, et 4 800 000 eurot edastab notar RI kontole selgitusega RI ja võlgniku laenulepingust tuleneva nõude rahuldamine. Lepingu p 4.4. kohaselt oli see enne notariaalse lepingu sõlmimist
hoiustatud. Asjaolu, et see summa oli enne hoiustatud, ei kinnita kohustuse tekkimist. Kuivõrd põhinõue ei ole tõendatud, tuleb jätta rahuldamata viivise ja intressinõue.
13.Maakohtu hinnangul ei kvalifitseeru esiletoodu ka muuks õigussuhteks. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millisel viisil pooled lepingu sõlmisid ning millistes tingimustes täpselt kokku lepiti.
Apellatsioonkaebus
14.Maakohtu otsusele esitas 24.09.2020 apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt, tunnustades hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses summas 229 489,90 eurot teises rahuldamisjärgus. Alternatiivselt palub hageja saata asi läbivaatamiseks tagasi maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
15.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei vaidlusta hageja maakohtu otsust osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata seonduvalt 31.07.2018 kokkuleppega, mille alusel esitas hageja 3 484 600 euro suuruse nõude.
16.Maakohus on käsitlenud üksnes 31.07.2018 sõlmitud kokkuleppest tulenevat 3 484 600 euro suurust nõuet ning jätnud täielikult tähelepanuta hageja 229 489,90 euro suuruse nõude, mis tuleneb hageja ja võlgniku vahel perioodil 13.03.2016 – 03.01.2018 sõlmitud laenulepingutest. Kostja ei ole vastu vaielnud, et laenulepingute alusel on võlgnikule maksed tehtud. Kostja on esitanud vaid vastuväite 7 lepingu osas, mis olid allkirjastamata. 30.09.2019 menetlusdokumendis tõendas hageja, et kuivõrd hageja ja võlgnik kuuluvad ühte kontserni (hageja on võlgniku ainuosanik), siis kohalduvad viidatud allkirjastamata laenulepingutele kontsernisisesed laenude väljastamise üldtingimused. Maakohus ei hinnanud hageja esitatud tõendeid ega põhjendanud nende arvestamata jätmist, rikkudes tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kuivõrd maakohus on keskendunud ainult 31.07.2018 kokkuleppele, ei tulene otsusest mistahes põhjendusi hagi rahuldamata jätmise kohta hageja ja võlgniku vahel sõlmitud laenulepingutest tuleneva nõude osas. Vastus apellatsioonkaebusele
17.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles jäi tunnustamata tema nõue summas 229 489,90 eurot. Samuti vaidlustas hageja maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas.
Muus osas hageja maakohtu otsust ei vaidlustanud, mistõttu ülejäänud osas ringkonnakohus maakohtu otsust ei kontrolli.
19.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles hageja nõue jäi tunnustamata 185 947 euro ulatuses. Ringkonnakohus rahuldab tühistatud osas hagi. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas, ringkonnakohus teeb uue menetluskulude jaotuse. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p 2).
20.Pankrotiseaduse (PankrS) § 193 lg 5 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele PankrS § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta
31.jaanuarini. Kuni 31.01.2021 kehtinud PankrS § 106 lg 1 kehtestas, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata.
21.Tsiviilasjast nähtuvalt esitas hageja võlgniku panktorimenetluses nõudeavalduse nõude tunnustamiseks summas 9 528 333,30 eurot (sh 179 602,08 eurot tingimusliku nõudena) teises rahuldamisjärgus. Nõudeavalduse kohaselt koosnes see ajavahemikul 13.03.201603.01.2018 sõlmitud laenulepingutest ja 31.07.2018 lepingust tulenevast nõudest kogusummas 9 348 731,22 eurot (sh põhiosa 7 914 497,20 eurot, intress 475 049,73 eurot ja viivis 959 184,30 eurot) (hageja poolt maakohtule 31.03.2020 esitatud seisukohast nähtuvalt koosnes nõude põhiosa 13.03.2016-03.01.2018 sõlmitud laenulepingutest tulenevast põhinõudest 5 214 497,20 eurot ja 31.07.2018 lepingust tulenevast põhinõudest 2 700 000 eurot; intressinõue koosnes 13.03.2016-03.01.2018 sõlmitud laenulepingutest tulenevast intressinõudest 26 849,73 eurot ja 31.07.2018 lepingust tulenevast intressinõudest 448 200 eurot; viivise nõue koosnes 13.03.2016-03.01.2018 sõlmitud laenulepingutest tulenevast viivisenõudest 527 184,30 eurot ja 31.07.2018 lepingust tulenevast viivisenõudest 432 000 eurot). Nõudeavalduses märgitud tingimuslik nõue summas 179 602,08 eurot tulenes nõudeavalduses kirjeldatud alusetust rikastumisest tulenevast nõudest.
22.Kostja vaidlustas nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõude 3 809 684,90 euro ulatuses ja märkis, et ei vaidlusta hageja nõuet summas 5 718 648,40 eurot (põhinõue 5 170 959,30 eurot, intress 26 566,25 eurot ja viivis 521 122,85 eurot). Eeltoodust järeldub ringkonnakohtu hinnangul, et kostja vaidlustas põhinõuet 2 923 139,98 euro ulatuses, intressinõuet 448 483,48 euro ulatuses ja viivisenõuet 438 061,44 euro ulatuses (kokku 3 809 684,90 eurot).
24.30.09.2019 menetlusdokumendis vähendas hageja 31.07.2018 lepingust tulenevat intressinõuet, märkides, et 31.07.2018 lepingust tulenev nõue on 3 484 600 eurot (põhinõue 2 700 000 eurot, intressinõue 352 600 eurot ja viivisenõue 432 000 eurot). Hageja palus kohtumenetluses tunnustada nõuet kokku summas 3 714 084,90 eurot.
25.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Hageja palus apellatsioonkaebuses tunnustada nõuet summas 229 489,90 eurot ja avaldas, et ei vaidlusta maakohtu otsust osas, milles jäeti rahuldamata 31.07.2018 lepingule tuginev nõue. Ringkonnakohus märgib, et kuna käesolevas menetluses palus hageja lõpliku nõudena tunnustada nõuet summas 3 714 084,90 eurot ja 31.07.2018 lepingul tuginev hageja lõplik nõue oli 3 484 600 eurot (mille rahuldamata jätmist hageja ei vaidlusta), siis saab 13.03.2016-03.01.2018 sõlmitud laenulepingutest käesolevas menetluses vaidluse all olev hageja nõue olla 229 484,90 eurot, mitte 229 489,90 eurot. Arvestades nõude kostja poolt vaidlustatud ulatust ning 31.07.2018 lepingust tulenevat hageja poolt esitatud algset nõuet, moodustub 13.03.2016-03.01.2018 sõlmitud laenulepingutest tulenev nõue summas 229 484,90 eurot järgnevast: põhinõue 223 139,98 eurot (2 923 139,98 - 2 700 000), intressinõue 283,48 eurot (448 483,48 448 200) ja viivisenõue 6061,44 eurot (438 061,44 - 432 000).
26.Ringkonnakohus märgib, et maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme, kuna ei ole otsuses analüüsinud 13.03.2016-03.01.2018 sõlmitud laenulepingutest tulenevat nõuet ega põhjendanud, miks tuleb selles osas jätta hagi rahuldamata. Eeltoodu ei takista aga ringkonnakohtul asja läbi vaatamast.
27.Kostja on 13.03.2016-03.01.2018 sõlmitud laenulepingutest tulenevale nõudele vastu vaielnud põhjendusega, et kuna hageja viitas kirjalikult sõlmitud laenulepingutele, kuid 2017.a sõlmitud laenulepingutest ei ole seitse lepingut sõlmitud kirjalikult, siis ei ole selles osas laenulepingutele tuginev nõue tõendatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kostja väited kirjalike laenulepingute puudumisest alust seisukohaks, et hageja ja võlgniku vahel vaidlusaluses osas laenusuhet ei ole. Hageja on selgitanud, et tegemist oli kontsernisiseste laenudega. Samuti on hageja selgitanud, et kõik 13.03.2016-03.01.2018 sõlmitud laenulepingud sõlmiti sama intressi- ja viivisemääraga. Hageja on esitanud ka juhatuse otsusega kinnitatud kontsernisisesed laenupõhimõtted, kus on sätestatud ka laenude intressi- ja viivisemäär. Kostja ei ole vaidlustanud, et hageja on võlgnikule raha üle kandnud. Samuti ei ole kostja väitnud, et hageja ja võlgniku vahelistele laenusuhetele rakendus kohustuslik kirjalik vorm. Hageja ja võlgniku vahel on 13.03.2016-03.01.2018 sõlmitud hulgaliselt laenulepinguid ning poolte esitatud asjaolud ei anna alust järelduseks, et viidatud seitse rahaülekannet toimusid mingi muu suhte kui laenusuhte alusel. Eeltoodust tulenevalt on kolleegiumi hinnangul põhjendatud lähtuda hageja esiletoodust, et viidatud seitsme rahaülekande puhul on tegemist laenusuhtega sama tagastamistähtajaga ning intressi- ja viivisemääraga, mis teiste 2017.a sõlmitud lepingute puhul.
28.Samuti on kostja seisukohal, et ajutise halduri aruandest tulenevalt peaks hageja nõue olema väiksem, kui hageja väidab. Hageja selgitas, et küsimus puudutab võlgniku poolt hagejale 28.09.2018 tehtud makset summas 11 000 eurot ja 15.08.2018 tehtud makset summas 32 537,90 eurot. Hageja märkis, et laekunud 11 000 euro arvelt vähendas ta 31.07.2018 lepingust tulenevat intressinõuet. 32 537,90 euro suuruse maksega ei tagastanud võlgnik aga laenu, vaid tasus selle summa erinevate kulude katteks, mida hageja kandis võlgniku eest. Ülekandes on selgitusena viidatud tehingule, mitte laenu tagasimaksele.
29.Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud hageja lugeda 11 000 eurot makstuks 31.07.2018 lepingust tuleneva võlgnevuse katteks, kuna maakohus tuvastas, et hagejal ei ole võlgniku vastu 31.07.2018 lepingust tulenevat nõuet. Samuti ei ole kolleegiumi hinnangul hageja tõendanud, et võlgniku poolt 32 537,90 euro suurune makse tehti millegi muu kui laenusuhtest tuleneva nõude katteks. Kuigi ülekande selgitusel on viidatud tehingule, mitte laenu tagasimaksele, ei saa üksnes sellest järeldada, et tegemist ei olnud laenu tagasimaksega. Hageja ei ole selgitanud, milliseid konkreetseid kulusid ta kandis võlgniku eest, mida võlgnik selle maksega väidetavalt hüvitas. Samuti ei ole hageja võlgniku eest selles summas kulude kandmise kohta tõendeid esitanud.
30.Ülaltoodule tuginedes tuleb eelmärgitud summad arvestada 13.03.2016-03.01.2018 sõlmitud laenulepingutest tuleneva nõude katteks. Arvestades 11 000 eurot ja 32 537,90 eurot esmalt viivise ja intressi ning seejärel põhinõude katteks, on hageja nõude suuruseks 185 947 eurot. Seega tuleb hageja nõuet tunnustada summas 185 947 eurot teises rahuldamisjärgus. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
31.Maakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta 95 % ulatuses hageja kanda ja 5 % ulatuses kostja kanda. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta 20 % ulatuses hageja kanda ja 80 % ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1). Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.