2-19-11273 Nuorisosäätiö sr hagi Brave Capital OÜ vastu nõude tunnustamiseks ELUPAIK OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Nuorisosäätiö sr (registrikood 0217066-0, asukoht Hiihtäjäntie 5, 00810 Helsingi, Soome Vabariik), lepingulised esindajad vandeadvokaat Magnus Braun ja advokaat Ave-Ly Käsi (Advokaadibüroo
Kostja: Brave Capital OÜ (registrikood 11903432, asukoht Liivalaia 33, 10118 Tallinn, e-post: [email protected]); lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma (Supremia Advokaadibüroo, e-post: [email protected]) 11.02.2020 Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Magnus Braun Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Ave-Ly Käsi Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma
RESOLUTSIOON
1.Jätta Nuorisosäätiö sr hagi Brave Capital OÜ vastu nõude tunnustamiseks ELUPAIK OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud hageja Nuorisosäätiö sr kanda.
3.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada
kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue ja asjaolud
1.Hageja Nuorisosäätiö sr palub tunnustada oma nõuet summas 9 348 731,22 eurot ELUPAIK OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 17.12.2018 kohtumäärusega välja võlgniku ELUPAIK OÜ (võlgnik) pankroti. Pankrotihalduriks määrati Jüri Truuts. Hageja esitas 08.01.2019 pankrotihaldurile nõudeavalduse, milles palus tunnustada oma nõuet summas 9 528 333,30 eurot (sh 179 602,08 eurot tingimusliku nõudena). 20.06.2019 esitas Brave Capital OÜ kirjaliku vastuväite hageja nõudele summas 3 809 684,90 eurot. Haldur ega teised võlausaldajad ei vaidlustanud 26.06.2019 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõuet. Seega tunnustati võlgniku pankrotimenetluses hageja nõuet summas 5 718 648,40 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel teises rahuldamisjärgus (sh 179 602,08 eurot tingimusliku nõudena) ning tunnustamata jäi hageja nõue summas 3 809 684,90 eurot.
3.30.09.2019 menetlusdokumendis korrigeeris hageja enda nõuet, mh vähendas nõuet ebaõigesti arvestatud intressi ja tähelepanuta jäänud laekumise arvestamise tõttu ning palub tunnustada enda nõuet võlgniku pankrotimenetluses summas 3 714 084,90 eurot teises rahuldamisjärgus PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel.
4.Perioodil 13.03.2016 – 03.01.2018 sõlmisid hageja ja võlgnik erinevaid laenulepinguid, mille alusel andis hageja võlgnikule laenu kokku summas 5 434 497,20 eurot. Kostja ei ole väitnud, et hageja ei oleks laenu võlgnikule üle kandnud, mistõttu ei ole poolte vahel vaidlust, et viidatud laenulepingutes nimetatud summad on võlgnikule hageja poolt välja makstud. Laenude ülekandmine on tõendatud ka võlgniku arvelduskonto väljavõtetega ning ajutise halduri aruandega.
5.Kostja vaidles vastu 03.04.2017, 11.04.2017, 24.05.2017, 29.05.2017, 07.07.2017, 27.07.2017 ja 24.08.2017 laenulepingutele, mille alusel andis hageja võlgnikule laenu kogusummas 1 295 00 eurot, kuivõrd need ei ole poolte poolt allkirjastatud. Hageja poolt 14.12.2015 esitatud hageja juhatuse koosoleku protokollist ja protokolli lisast 8 nähtuvad kontsernisiseste laenude üldpõhimõtted. Seega on tegemist kontsernisiseste lühiajaliste laenulepingutega, millele kohalduvad 14.12.2015 heaks kiidetud kontsernisisesed laenupõhimõtted ehk eelviidatud laenutingimused.
6.Võlgnik on viidatud laenulepingute alusel antud laenusummast tagastanud hagejale 09.06.2016 120 000 eurot ja 14.02.2018 100 000 eurot. Ülejäänud osas on laen tagastamata ja intressid ning viivis tasumata. Seega on ajavahemikul 13.03.2016-03.01.2018 sõlmitud laenulepingutest tulenev hageja põhinõue võlgniku vastu 5 214 497,20 eurot.
7.Laenulepingutes sätestatud tingimuste kohaselt oli laenude intressimäär 12 kuu Euribor + 0,8% ning viivisemäär 7% Soome õiguse kohaselt. Eelviidatud laenulepingutest tulenev hageja intressinõue on seega 26 849,73 eurot ning viivisenõue 527 184,30 eurot.
8.Lisaks sõlmisid hageja ja võlgnik 31.07.2018 kokkuleppe, mille kohaselt kohustus võlgnik tagastama hagejale laenuks loetud 2 700 000 eurot hiljemalt 31.10.2018. Laenu tagastamata osalt arvestati intressi 2% kuus ning viivist 5% kuus ja 1% nädalas. Viidatud kokkuleppega kinnitas võlgnik enda kohustust tagastada laen, tasuda intressi ja laenu tagasimaksmisega viivitamise korral tasuda hagejale viivist, hageja ees vastavalt kokkuleppele. 31.07.2018 kokkuleppe puhul on tegemist võlatunnistusega. Kokkuleppe sisust selgub poolte ühine tegelik tahe lugeda Rolan Investment OÜ-le võlgniku kohustuse täitmine summas 2 700 000 eurot laenuks hageja ees.
Kokkuleppe aluseks on Rolan Investment OÜ ja võlgniku vahel 07.02.2018 sõlmitud laenuleping, mille kohaselt Rolan Investment OÜ andis võlgnikule laenu kogusummas 4 600 000 eurot tähtajaga 29.05.2018. Viidatud nõue täideti 12.04.2018, kuivõrd siis sõlmiti Regati pst 3 müügi-, hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingud. Kuna võlgnik ei olnud viidatud lepingu pooleks, täideti võlgniku kohustus kolmanda isiku poolt. Vastavalt 31.07.2018 kokkuleppele loeti viidatud laenust 2 700 000 euro suurune osa laenuks, mida võlgnik hagejale ei tagastanud.
9.Kostja vastuväidetele tuginedes märgib hageja, et 31.07.2018 kokkuleppe kohaselt kinnitab võlgnik kokkuleppe allkirjastamisega, et on laenu saanud ning laen on välja võetud 12.04.2018. Asjaolu, et kokkuleppes kajastub justkui laen makstakse laenusaaja kontole, on ilmselge eksimus, kuivõrd kokkulepe sõlmimisel kasutasid hageja ja võlgnik poolte vahel varasemalt kasutuses olnud lepingu põhja. Kui võrrelda poolte vahel varasemalt sõlmitud laenulepinguid ja 31.07.2018 kokkulepet, on 31.07.2018 kokkuleppe teksti täiendavalt lisatud, et laen ei ole antud kokkuleppe sõlmimisel vaid on võlgniku poolt välja võetud 12.04.2018. Lisaks on võlgnik sarnaselt varasemalt sõlmitud lepingutele kinnitanud, et laen on talle välja makstud. Poolte ühine tegelik tahe oli 31.07.2018 kokkuleppes viidata 12.04.2018 Regati puiestee 3 müügilepingule.
10.Hageja põhinõue 31.07.2018 kokkuleppe alusel on 2 700 000 eurot. Hageja kinnitas 30.09.2019 ja 31.03.2020 menetlusdokumentides, et võlgnik on tagastanud hagejale viidatud kokkuleppe alusel tasumisele kuuluvast intressimaksest 11 000 eurot. Hageja korrektne intressinõue 31.07.2018 lepingu alusel on perioodi 31.12.2017 – 31.10.2018 (laenu tagastamise kuupäev) eest 363 000 eurot, milles on maha arvestatud 11 000 euro laekumine ehk lõplik intressinõue on 352 000 eurot.
11.Hageja viivisenõue 31.07.2018 lepingu alusel on kokku 432 000 eurot (kooskõlas lepinguga oli viivisemäär 5% põhinõudelt iga algava kuu eest ehk 135 000 eurot 2018. a novembri ning 135 000 eurot 2018. a detsembris ning viivisemäär intressimakselt 1% laenusummast ehk 27 000 eurot iga algava nädala eest alates 01.11.2018 kuni võlgniku pankroti väljakuulutamiseni 17.12.2018 (sh on hageja piiranud nii nõudeavalduses kui hagiavalduses viivisenõude intressimakselt kuue nädalaga ehk kokku summaga 162 000 eurot).
12.Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue 31.07.2018 lepingu alusel kokku 3 580 200 euro asemel 3 484 600 eurot (sh põhinõue summas 2 700 000 eurot, intressinõue summas 352 600 eurot ja viivisenõue summas 432 000 eurot).
13.Hageja hinnangul on kostja väide hageja pahatahtlikkuse kohta asjakohatu. Hageja ei ole taotlenud nõude tunnustamist samadel alustel nii võlgniku kui Pirita Holding OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. 03.06.2019 esitas hageja Pirita Holding OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses uue nõudeavalduse, milles ei taotle hageja nõude tunnustamist seoses Roland Investment OÜ-le tehtud väljamaksega 12.04.2018 lepingu alusel. Kostja vastuväited
14.Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
15.Hageja ei ole tõendanud 31.07.2018 laenulepingu alusel nõudeõiguse tekkimist. Laenulepingu kohaselt on laen summas 2 700 000 eurot laenusaaja ehk võlgniku poolt välja võetud 12.04.2018 ning laen kuulus väljamaksmisele maksega laenusaaja pangakontole. Hageja ei ole tõendanud ega väitnud, et taolises summas oleks hageja või kolmanda isiku poolt võlgnikule vastav ülekanne tehtud. Seega on hageja nõue nimetatud osas alusetu.
16.Kostja ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt 31.07.2018 kokkuleppega loeti Rolan Investment OÜ-le tagastatud 4 800 000 eurost 2 700 000 euro suurune osa laenuks ning kehtestati laenu tagasimakse tingimused. Selline väide on paljasõnaline ja tõendamata. 31.07.2018 laenulepingu tekstist taolist kokkulepet ei nähtu. Laenulepingu kohaselt on tegemist kõige tavapärasema laenulepinguga, mille kohaselt maksti laen välja sellekohase pangaülekandega võlgniku kontole.
17.Juhul, kui hageja on täitnud võlgniku eest kolmandate isikute ees võlgniku kohustusi, ei loo see hageja ja võlgniku vahel laenusuhet, vaid võib vastavate tingimuste täitumisel luua näiteks käsundita asjaajamisest või alusetust rikastumisest tuleneva nõudeõiguse võlgniku vastu. Taoline nõudeõigus on lepinguväline, mitte laenulepingust tulenev nõudeõigus. Olukorras, kus hageja on esitanud võlgniku pankrotimenetluses laenulepingust tuleneva nõude, ei saa samas summas nõuet tunnustada alusel, et see on tekkinud muu lepinguvälise õigussuhte alusel pelgalt seetõttu, et nõudesummad kattuvad. Tegemist on olemuslikult erinevate nõuetega. VÕS § 396 lg 2 võimaldab võlgnikul ja võlausaldajal kokku leppida, et võlgniku poolt võlgnetav summa loetakse laenuks, kuid taolise kokkuleppe olemasolu ei ole hageja tõendanud. Hageja poolt esitatud 31.07.2018 laenuleping ei sisalda tahteavaldusi, mis võimaldaks taolise kokkuleppe olemasolu tuvastada või järeldada.
18.Hageja poolt viidatud kokkulepe ei ole kostja hinnangul ka kõiki asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Olukorras, kus pooltel on 31.07.2018 soov vormistada väidetav 12.04.2018 tekkinud võlasuhe laenusuhteks, ei ole eluliselt usutav, et pooled ei pea vajalikuks seda 31.07.2018 sõlmitavas lepingus otseselt ega kaudselt märkida ega laenuks vormistatavat suhet mingilgi viisil identifitseerida. Samuti ei ole eluliselt usutav, et kui pooled soovivad muuta laenusuhteks muust õigussuhtest tekkinud nõude, kannavad vastavasse kokkuleppesse punkti, mille kohaselt kuulub laenulepingu alusel laenusumma välja maksmisele ülekandena võlgniku pangakontole, kuigi tegelikult on teada, et sellist ülekannet ei tehta. Seega on ilmne, et 31.07.2018 tegelikult ei sõlmitud ega soovitudki sõlmida kokkulepet muul alusel tekkinud võlasuhte laenuks vormistamise kohta.
19.Seoses 12.04.2018 sõlmitud Regati pst 3 kinnistu notariaalse müügilepinguga märgib kostja, et müügilepingu punktist 4.4.1 nähtuvalt on kokku lepitud, et notar tasub lepingu poolte kokkuleppe alusel notari kontol deponeeritud ostuhinnast 4 800 000 Rolan Investment OÜ kontole, kuid viidatud lepingust ei nähtu, et nimetatud summa saamise ja käsutamise õigus oleks olnud hagejal. Viidatud lepingul on 7 osapoolt, kuid ühestki lepingu sättest ei tulene, et hagejal oleks olnud õigus saada selle lepingu alusel nimetatud notari kontol deponeeritud summat või mistahes muud summat või seda käsutada. Kuna tegemist on müügilepinguga, mille kohaselt tavapäraselt kuulub ostja poolt müüjale tasumisele ostuhind, siis kuna hageja ei ole nimetatud lepingus müüjaks ja nimetatud lepingus puudub kokkulepe, mille kohaselt oleks hagejal olnud nimetatud summa saamise õigus, puudub alus eeldada ja järeldada, et nimetatud summa on tasutud hageja eest või temal saada oleva summa arvel. Seega on alusetu hageja väide, et 4 800 000 eurot tasuti tema poolt võlgniku kohustuse täitmiseks.
20.Kostja hinnangul on hageja nõude esitamisel käitunud pahatahtlikult. Hageja on esitanud 20.03.2019 OÜ Pirita Holding pankrotimenetluses nõudeavalduse, milles väidab, et tal oli õigus viidatud 12.04.2018 notariaalse müügilepingu alusel saada OÜ-lt Pirita Holding 10 000 000 eurot, kuid see summa jäi tal saamata, sest see maksti osade kaupa välja lepingu punkti 4.4. alapunktide alusel kolmandatele isikutele. Sellele argumendile tuginedes esitas hageja nõude OÜ Pirita Holding vastu summas 10 000 000 eurot, mis hõlmab ka nimetatud 4 800 000 euro suurust summat, mis võlgniku pankrotimenetluses esitatud nõudeavaluse kohaselt maksti väidetavalt välja hageja tahte kohaselt võlgniku eest, kuid mille kohta väidab Hageja OÜ Pirita Holding pankrotimenetluses, et see summa on tal jäänud saamata ja seetõttu on tal 10 000 000 euro ulatuses nõudeõigus OÜ Pirita Holding vastu. Seega käesolevas asjas tugineb hageja väitele, et ta sai kõnealuse 4 800 000 eurot 12.04.2018 lepingu alusel ning täitis selle arvel võlgniku kohustusi, kuid OÜ Pirita Holding pankrotimenetluses väidab hageja, et ta ei saanud seda summat ning seetõttu on tal selle summa saamiseks nõudeõigus OÜ Pirita Holding vastu. Taoline teineteist välistavate faktiväidetega nõuete esitamine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Samuti kinnitab hageja OÜ Pirita Holding pankrotimenetluses esitatud hageja nõudeavaldusega, et ta ei saanud 12.04.2018 lepingu alusel raha, mille arvel oleks saanud täita võlgniku kohustuse ja mille tulemusena oleks pidanud hagejal tekkima nõue võlgniku vastu.
21.Lisaks sellele, et hageja esitatud laenunõue summas 2 700 000 eurot on alusetu ja põhjendamatu, on vastavas osas alusetu ja põhjendamatu ka intresside ja viivisenõue. Hagiavalduses ja nõudeavalduses esitatud arvestuse kohaselt moodustavad nimetatud laenusummalt arvestatud ja nõutavad intressid 448 200 eurot ja viivis 432 000 eurot. Seega koos põhinõudega on nimetatud intressi ja viiviste nõue põhjendamatu ning kostja vastuväide kokku summas 3 580 200 eurot (2 700 000 + 448 200 + 432 000) põhjendatud.
22.Kostja hinnangul ei ole hageja väited laenu andmise ja tagastamise kohta õiged. Arvestamata eelnimetatud 2 700 000 euro suurust laenunõuet väidab hageja, et tema laenunõue moodustab kokku 5 214 497,20 eurot. Hageja ei ole oma väiteid tõendanud. Võlgniku ajutise halduri 04.12.2018 aruande kohaselt on hageja poolt võlgnikule antud ja tagastatud laenusumma vahe kokku 5 173 459,30 eurot. Seega on hageja laenulepingutest tulenev nõue võlgniku vastu kokku 41 037,90 eurot (5 214 497,20 – 5 173 459,30) väiksem, kui hageja väidab ja arvestab. Seega on põhjendatud kostja vastuväide täiendavalt summas 41 037,90 eurot.
23.Lisaks vaidleb kostja vastu 03.04.2017, 11.04.2017, 24.05.2017, 29.05.2017, 07.07.2017, 27.07.2017 ja 24.08.2017 laenulepingutele, mille alusel on kostja väidetavalt saanud hagejalt laenu kogusummas 1 295 000 eurot. Viidatud laenulepingud ei ole poolte poolt allkirjastatud. Samas ei ole hageja lepinguvälist alusetust rikastumisest tulenevat nõuet esitanud ei ning asjaolu, et summad kattuvad, ei anna alust käsitada neid sama nõudena.
24.Juhul, kui kohus leiab, et hageja poolt nõudeavalduses laenulepingust tuleneva nõudeõigusena esitatud nõuet võib käsitada või samastada alusetu rikastumise, käsundita asjaajamise või mistahes muu lepinguvälise või muust lepingust tuleneva nõudena, ei ole hageja poolt esitatud intressi- ja viivistenõue hageja nimetatud summas õige ja põhjendatud. Kui kohus tuvastab, et hageja nõue ei tulene hageja väidetud laenulepingutest, siis puuduks alus kohaldada hageja viidatud lepingujärgset intressi- ja viisisemäära ja saaks vastavas osas kohaldada intressina üksnes VÕS § 94 lg 1 sätestatud määra ja viivisena VÕS §-s 113 lg 1 sätestatud määra, mis on oluliselt madalamad hageja poolt väidetud lepingujärgsetest määradest. Kohtu põhjendused
25.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, hinnanud tõendeid kogumis ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata.
26.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
27.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.
28.PankrS § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu
on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. PankrS § 153 lg 1 punktide 1-3 kohaselt rahuldatakse pärast PankrS § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded; 3) muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded. Seega, hageja nõude rahuldamise eeldusteks on, et hageja nõue võlgniku vastu oleks kehtiv ja sissenõutav, samuti, et hagi nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses oleks esitatud tähtaegselt. Nõuete kaitsmise koosolek Brave Capital OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses toimus 26.06.2019. Hagi on kohtule esitatud 26.07.2019, seega tähtaegselt.
29.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolud osas: a)
Harju Maakohtu 17.12.2018 kohtumäärusega on välja kuulutatud võlgniku ELUPAIK OÜ pankrot ja pankrotihalduriks on nimetatud Jüri Truuts;
b) Võlausaldajate 26.06.2019 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitati mh kaitsmisele hageja nõue summas 9 528 333,30 eurot, tunnustati 5 718 648.49 eurot, sh tingimusliku nõudena 179 602.08 eurot (tl 8-13, nõudeavalduse täpsustus tl 14-15); c)
Hageja poolt kaitsmisele esitatud nõudele esitas kostja osaliselt vastuväite ja hageja nõue jäi summas 3 809 684,90 eurot tunnustamata (tl 18-19).
d) Hageja on 30.09.2019 menetlusdokumendis märkinud, et 31.07.2018 lepingu alusel on nõue 3 484 600 eurot ( 3 580 200 euro asemel).
30.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on võlgnikule nõude tunnistamise avalduses märgitud rahasumma 31.08.2018 kokkuleppega laenuna (vms õiguslik alus) andnud. Hagi faktiliste asjaolude (TsMS § 363 lg 1 p 2) kohaselt on nõude aluseks 31.08.2018 kokkulepe hageja ja võlgniku vahel, mille kohaselt kohustus võlgnik tagastama laenuks loetud 2 700 000 eurot hiljemalt 31.10.2018. Laenu tagastamata osalt arvestati intressi 2% kuus, viivist 5% kuus ja 1% nädalas. Hagi täpsustuse kohaselt on tunnustamisele kuuluv nõude summa 3 714 084.90 eurot, mitte esialgses hagiavalduses märgitu. TsÜS § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kohus leiab, et kuivõrd tõendamata on võlgniku ja hageja vaheline laenulepinguline suhe, ei saa olla ka VÕS § 8 lg 1 alusel väidetav laenuleping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Laenulepingu sisuks on laenuandja kohustus anda laenusaajale üle laen ja laenusaaja on kohustatud laenu kokkulepitud tähtaja jooksul tagastama. Laenu väljamaksmise kohustus laenusaajale on laenuandja põhikohustus, laenu väljamaksmine kolmandale isikule VÕS § 79 lg 1 mõttes, eeldab laenusaaja nõusolekut ja laenusuhte olemasolu tõendatust. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele
31.Hagi asjaolude kohaselt on 2018 juulis sõlmitud laenulepinguga vormistatud laenuks hageja poolt Elupaik OÜ (pankrotis) eest Rolan Investment OÜ- le tehtud makse. Väidetavalt tasuti see makse 12.04.2018 sõlmitud Regati pst 3 kinnistu notariaalse müügilepingu (lk 70) täitmise käigus. Kostja on väitnud ka, et hageja on Pirita Holding OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses esitanud selle nõude, sest ei ole seda rahasummat saanud. Kohus nõustub kostjaga, sest hageja nõudevalduses (lk 96) Pirita Holding OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses on esitatud nõue viidates samale laenulepingule (punkt 16). Samas ei ole hageja seda väidet kummutanud. Kohus leiab, et
hagejal puudub 31.07.2018 laenulepingu alusel nõudeõigus, seda ei kinnita üksi tõend. Arvestades, et tegemist on äriühingutega on oluline kajastada ettevõtte laenud raamatupidamises, mis osas kinnitavad tõendid puuduvad. Vastupidiselt, ajutise pankrotihalduri 04.12.2018 aruandest (lk 100) nähtuvalt on võlgnikule antud ja tagastatud laenusumma vahe kokku 5 173 458.30 eurot. Laenulepingus kirjeldatu kohaselt (lk 65) on laen summas 2 700 000 eurot laenusaaja ehk võlgniku poolt välja võetud 12.04.2018, laen kuulus väljamaksmisele maksega laenusaaja pangakontole, lepingu on allkirjastanud J. L. nii laenuandja kui - saajana. 12.04.2018 müügilepingu p 4.4.1. kajastab, 4 800 000 eurot edastab notar Rolan Investment OÜ kontole selgitusega Rolan Invest OÜ ja Elupaik OÜ laenulepingust tuleneva nõude rahuldamine. Lepingu p 4.4. kohaselt oli see enne notariaalse lepingu sõlmimist hoiustatud. Asjaolu, et see summa oli enne hoiustatud, ei kinnita ainuüksi kohustuse tekkimist. Kuivõrd põhinõue ei ole tõendatud, tuleb jätta rahuldamata viivise ja intressinõue. Hageja taotlusel, kui laenuleping ei osutu tõendatuks, on riigikohtu juhistest tulenevalt (lahend 3-2-1-11-08) samade asjaolude alusel võimalik hageja nõue kvalifitseerida alusetust rikastumisest tuleneva nõudena ega võlatunnistusena VÕS § 30 mõttes. Kohtu hinnangul ei kvalifitseeru see käesoleva tsiviilasja puhul ka muuks õigussuhteks. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigusust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
32.Kohus saab lähtuda hagi põhjendatuse hindamisel TsMS § 439 kohaselt hagis toodud faktilistest asjaoludest. Riigikohus on lahendis 3-2-1-193-13 punktis 13 märkinud, et kui kohus leiab, et hagis esitatud rahalise nõude saab hagis esitatud asjaoludel rahuldada erinevatel õiguslikel alustel, peab kohus selgitama välja hageja seisukoha alternatiivsete alusnormide kohta, kui materiaalõiguse järgi on võimalik sama nõuet esitada sama elulise juhtumi korral erinevatel õiguslikel alustel, kui üks nõude alus ei välistaks teist ning kui hageja ei ole selgelt väljendanud oma seisukohta, missugusele nõude alusele ta tahab tugineda. Sealhulgas peab kohus TsMS § 370 lg 2 kohaselt välja selgitama, kas hageja järjestab võimalikud alternatiivsed nõude alused või jätab ta kohtu valida, missugusel õiguslikul alusel on hagi võimalik hageja esitatud ja tõendatud asjaolude alusel rahuldada. Kui hageja ei loobu ühestki võimalikust alternatiivsest nõude alusest ega järjesta neid, peab kohus TsMS § 370 lg 2 järgi hindama kõiki alternatiivseid nõude aluseid. Kui hagi võimalikud alternatiivsed nõuded pole selged, peab kohus nõudma hagejalt selgitust, andes talle vajadusel hagi selgitamiseks TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja (vt Riigikohtu 10. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-13, p-d 17–18).
33.VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Riigikohus on neid sätteid kohaldades märkinud, et leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel (Riigikohtu 30.04.2008 otsus, 3-21-25-08, p 13). Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1). Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 2). Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 3). VÕS § 9 lg 3 järgi, kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 16 lg-s 1 sätestatakse, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg-s 1 sätestatakse, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida
suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millisel viisil pooled lepingu sõlmisid ning millistes tingimustes täpselt kokku lepiti. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millal ja kuidas vahetasid pooled tahteavaldusi viisil, kus oli piisavalt selge kokkuleppe saavutamine olukorras, kus äriühinguid esindas üks ja sama füüsiline isik.
34.Kostja väitel ei ole laenusumma 41 000 euro ulatuses ei ole lepingut esitatud. Kostja on esile toonud, et hageja laenulepingutest tulenev nõue võlgniku vastu on 41 037.90 eurot väiksem kui väidab ja arvestab hageja ( 5 214 497.20 eurot – 5 173 458.39 eurot). 11.02.2020 kohtuistungil andis kohus hagejale aega täpsustada summa 41 000 euro olemasolu. Hageja selgitas, et 11 000 euro laekumine oli jäänud tähelepanuta ja vähendas nõuet 95 600 euro võrra. Menetluskulud
35.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata jäävad menetluskulud hageja kanda.
36.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
37.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2021. a kohtuotsusega nr 2-1911273.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.