Otsuse avalikult teatavaks 21. september 2021, Jõhvi tegemise aeg ja koht OK Incure OÜ hagi K P vastu võlgnevuse nõudes
Kohtuasi Hagi hind Menetlusosalised esindajad
ja
3500 eurot nende Hageja: OK Incure OÜ (RK 11542046, asukoht Mustamäe tee 16 Tallinn 10617) Hageja lepinguline esindaja: A-L V (e-post xxx) Kostja: K P (IK xxx, elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja: Vandeadvokaat Koduvere (e-post: [email protected] )
Henn
Iseseisva nõudeta kolmas isik: M B (IK xxx, elukoht: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Teha vaheotsus lõppotsusena.
2.Jätta OK Incure OÜ hagi K P vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus
3.Menetluskulud jäävad hageja kanda.
4.Maakohus määrab kulud kindlaks pärast otsuse jõustumist määrusega (TsMS § 442 lg 62).
EDASIKAEBAMISE KORD
Pooltel on õigus esitada käesoleva vaheotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.Hagiavalduse kohaselt allkirjastas kostja 27.07.2017 laenuandjaga xxx laenulepingu summale 3000 eurot ja samal päeval kandis laenuandja raha kostja kontole. Lepingu järgi kohustus kostja laenu tagastama igakuiste maksetena 5 aasta jooksul. Kostja lepingujärgseid makseid ei teinud ja laenuandja ütles 23.12.2017 lepingu erakorraliselt üles. Samas teates teatas laenuandja nõude loovutamisest hagejale. Hageja tugineb VÕS §-le 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p 4, 113, 396 lg 1 ja palub kostjal välja mõista põhivõlgnevuse 3150 eurot ja viivise 350 eurot.
2.Hageja hinnangul on laenuleping kohaselt üles öeldud ning nõue loovutatud VÕS § 164 lg 1 järgi. Kostjat on nõude loovutamisest teavitatud (VÕS § 172). Täidetud on nõude loovutamise eeldus, nõude loovutamisest on kirjalikult teatatud. Põhistatud ei ole väidet, et allkirja puudumine justkui muudaks tahteavalduse tühiseks.
II KOSTJA VASTUS JA SEISUKOHAD
3.Kostja esindaja esitas taotluse vaheotsuse tegemiseks TsMS § 449 lg 1 alusel hagejale nõude loovutamise tõendatuse ehk hagejal nõudeõiguse olemasolu tuvastamiseks. 23.12.2017 kirjal puudub allkiri. Ilma allkirjata tekstil õiguslikku jõudu ei ole ja seega on nõude loovutamine antud juhul tõendamata. Kuna väidetava nõude hagejale loovutamine ei ole tõendatud, ei ole tõendatud ka, et hagejal oleks üldse kostja vastu nõudeõigus ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei ole saanud xxx nõude loovutamise teadet. Hageja väide, et senine võlausaldaja on kostjale nõude loovutamisest kirjalikult teatanud, on tõendamata. Hageja ei ole teate saatmise kohta tõendeid esitanud.
4.Hagile lisatud 23.12.2017 kiri ei tõenda nõude loovutamist. Kui paberile trükitud tekstil puudub allkiri, siis sellise teksti näol ei ole tegemist tahteavaldusega. Hageja ei ole esitanud nõude loovutamise teadet. Juriidilise isikust esialgse võlausaldaja puhul saab nõude dokumente allkirjastada ja nõude loovutamisest teatada selle juriidilise isiku esindusõigust omav isik. Antud juhul ei ole ükski xxx esindusõigust omav isik midagi teatanud ning pole ka esitatud xxx esindusõigust omava isiku poolt välja antud dokumenti nõude loovutamise kohta.
5.Esitatud ei ole ka xxx esindusõigusliku isiku poolt kinnitust, et nõue oleks hagejale loovutatud. Nõuete loovutamine ei ole tõendatud ka põhjusel, et hagile lisatud 23.12.2017 tekst ei sisalda laenulepingut identifitseerivaid andmeid. Tekstis on märgitud, et loovutatakse laenulepingust nr xxx tulenevad nõuded. Laenulepingu sõlmimise kuupäeva pole tekstis märgitud. Hagile lisatud laenulepingus aga pole märgitud lepingu numbrit xxx.
III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid, leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud et tal on nõue kostja vastu (nõue on loovutatud hagejale). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 1 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Kohtu hinnangul on kostja taotlusel, arvestades vaheotsuse tegemise eesmärki (menetlust lihtsustada
ja kiirendada) TsMS § 449 lg 1 alusel võimalik teha vaheotsus ka nõude eelduste, antud juhul nõude loovutamise tõendatuse kohta.
7.VÕS § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Riigikohus on selgitanud, et nõude loovutamine on käsutustehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 6 lg 3 tähenduses, sest sellega muudetakse olemasoleva nõudeõiguse kuuluvust. Nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena seaduses sätestatud ei ole (RKTKo 2-1613381 p 11). Hageja on tuginenud asjaolule, et xxx poolt nõude loovutamine talle on kehtiv, kuna kostjale on 23.12.2017 nõude loovutamisest kirjalikult teatatud. Kostja väitel seda tehtud ei ole. Riigikohus on leidnud, et hageja kui loovutusega nõude omandanud võlausaldaja ülesandeks oli tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 muu hulgas tõendada, et ta on nõude omandanud loovutusega (RKTKo 3-2-1-74-15 p 18).
8.VÕS § 170 järgi on loovutamine kehtiv, kui võlausaldaja teatab võlgnikule nõude loovutamisest uuele võlausaldajale, või kui uus võlausaldaja esitab nõude loovutamise kohta välja antud dokumendi võlgnikule. Hagiavaldusele on lisatud xxx AB 23.12.2017 teatis lepingu erakorralise ülesütlemise ja nõude loovutamise kohta hagejale, mille lõpus on märge xxx. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et olukorras, kus teates on allkirja asemel ainult juriidilise isiku ärinimi, ei ole võimalik tuvastada, kas see on selle juriidilise isiku tahteavaldus, kes selle juriidilise isiku nimel on teinud ja kas isikul on juriidilise isiku esindusõigus. Tõendatud pole ka seda, kas dokument on üldse kostjale saadetud, nagu õigesti märgib ka kostja. Hagile ei ole lisatud nõude loovutamise lepingut ning hageja ei ole ka väitnud, et see on esitatud kostjale, mis annaks alust lugeda loovutamise kehtivaks.
9.Nõude loovutamisest teatamine on kindlale isikule suunatud ühepoolne tahteavaldus, mis muutub TsÜS § 69 lg 1 alusel kehtivaks kättesaamisega. Kohus leiab, et nõude loovutamisest teatamist saab pidada ka TsÜS § 69 lg 3 järgi lepinguga seotud tahteavalduseks. Riigikohus on selgitanud, et TsÜS § 69 lg 3 paneb lepinguga seotud ja eemalviibijale tehtud tahteavalduse kättesaamise tõendamise riski tahteavalduse saatjale ning et vaidluse korral tuleb tahteavalduse saatjal lisaks saatmisele tõendada ka seda, et saadetis on jõudnud tahteavalduse saaja tegevuskohta ning saajal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda (RKTKo 2-1517677 p 13). Lepinguga seotud teadete saatmist ja kätte saamist reguleerib ka laenulepingu p
7.Hageja ei ole tõendanud, et kostja on teate kätte saanud. Kostja väitel ei ole ta xxx teadet nõude loovutamise kohta saanud. Selgusetuks jääb ka see, millisel viisil on teade kostjale saadetud, juhul kui seda on tehtud.
10.Eeltoodu (p-d 8, 9) tõstatab mh. küsimuse ka laenulepingu ülesütlemise kehtivuse osas, kuna mõlemad laenuandja tahteavaldused olid ühes dokumendis. Kindlale isikule tehtud tahteavaldus loetakse aga tehtuks sellise sisuga, nagu see kätte saadi (TsÜS § 71). Õige on kostja väide, et xxx 23.12.2017 teatises märgitud laenulepingu number xxx ei võimalda teha järeldust, et loovutatud on just kostjaga sõlmitud laenulepingust tulenevad nõuded, kuna kostja laenuleping sellist numbrit ei kanna ning teatises pole ka laenulepingu sõlmimise kuupäeva. Järelikult pole tuvastatav nõude alus, mis väidetavalt hagejale loovutati. Ülaltoodule tuginedes ei ole nõude loovutamist toimunud ja kohus teeb lõppotsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 449 lg 3 alusel on käesolev otsus lõppotsus ja kohus asja edasi ei menetle. Otsus on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Tsiviilasja hind
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 133 lg-te 1 ja kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 3150 eurot ja sisse nõutavaks muutunud viivised 350 eurot, seega on hagi hinnaks 3500 eurot.
MENETLUSKULUD
Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 167 lg 1 kohaselt hüvitab iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4). Kui kohus menetluskulude rahalist suurust käesoleva seadustiku § 177 lõike 1 punkti 1 kohaselt kindlaks ei määra, selgitab kohus resolutsiooni juures, et asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt käesoleva seadustiku § 177 lõikele 2 (TsMS § 442 lg 62).
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.