Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. veebruar 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-18-109284
Tsiviilasi
OK Incure OÜ hagi Kristel Pahka vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 21. septembri 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OK Incure OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): OK Incure OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Anne-Liis Veski Vastustaja (kostja): Kristel Pahka (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Henn Koduvere Iseseisva nõudeta kolmas isik: Marina Biljunaite (isikukood
XXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 21. septembri 2021. a otsus muutmata.
2.Jätta OK Incure OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud OK Incure OÜ kanda. Menetluskulude suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast otsuse jõustumist.
4.Mõista OK Incure OÜ-lt riigituludesse 139 eurot 20 senti. Raha tuleb tasuda 15 päeva jooksul otsuse jõustumisest. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. OK Incure OÜ-l tuleb väljamõistetud riigi õigusabi tasu ja kulud tasuda Maksuja Tolliameti kontole AS-is SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank ASis nr EE522200221013264447 või Luminor Bank AS-is nr EE401700017002872300 unikaalse viitenumbriga 99922700005517. Selgitusse märkida tsiviilasja number. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OK Incure OÜ (hageja) esitas Kristel Pahka (kostja) vastu hagi põhivõla 3150 euro ja viivise 350 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt allkirjastas kostja 27. juulil 2017 laenuandjaga TF Bank AB Eesti filiaal (laenuandja) laenulepingu summas 3000 eurot ja samal päeval kandis laenuandja raha kostja kontole. Lepingu järgi kohustus kostja laenu tagastama igakuiste maksetena viie aasta jooksul. Kostja lepingujärgseid makseid ei teinud ja laenuandja ütles lepingu 23. detsembril 2017 erakorraliselt üles. Samas teates teatas laenuandja nõude loovutamisest hagejale. Hageja hinnangul on laenuleping kohaselt üles öeldud ning nõue loovutatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 järgi. Kostjat on nõude loovutamisest teavitatud (VÕS § 172).
2.Kostja esitas taotluse vaheotsuse tegemiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 1 alusel hagejal nõudeõiguse olemasolu tuvastamiseks. 23. detsembri 2017. a kirjal puudub allkiri. Nõude loovutamine on tõendamata ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei ole saanud laenuandjalt nõude loovutamise teadet. Hageja ei ole teate saatmise kohta tõendeid esitanud. Hagile lisatud 23. detsembri 2017. a kiri ei tõenda nõude loovutamist. Esitatud ei ole laenuandja esindusõigusliku isiku kinnitust, et nõue on loovutatud. 23. detsembri 2017. a kirja tekst ei sisalda laenulepingut identifitseerivaid andmeid.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 21. septembril 2021 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohus leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud, et tal on nõue kostja vastu (nõue on loovutatud hagejale). Kohtu hinnangul on kostja taotlusel TsMS § 449 lg 1 alusel võimalik teha vaheotsus ka nõude eelduste, antud juhul nõude loovutamise tõendatuse kohta. VÕS § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Riigikohus on selgitanud, et nõude loovutamine on käsutustehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg 3 tähenduses, sest sellega muudetakse olemasoleva nõudeõiguse kuuluvust. Nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena seaduses sätestatud ei ole (RKTKo 2-16-13381 p 11). Riigikohus on leidnud, et hageja kui loovutusega nõude omandanud võlausaldaja ülesandeks on tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 muu hulgas tõendada, et ta on nõude omandanud loovutusega (RKTKo 3-2-1-74-15 p 18). VÕS § 170 järgi on loovutamine kehtiv, kui võlausaldaja teatab võlgnikule nõude loovutamisest uuele võlausaldajale, või kui uus võlausaldaja esitab nõude loovutamise kohta välja antud dokumendi võlgnikule. Hagiavaldusele on lisatud TF Bank AB 23. detsembri 2017. a teatis lepingu erakorralise ülesütlemise ja nõude loovutamise kohta hagejale, mille lõpus on märge TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et olukorras, kus teates on allkirja asemel ainult juriidilise isiku ärinimi, ei ole võimalik tuvastada, kas see on selle juriidilise isiku tahteavaldus, kes selle juriidilise isiku nimel on teinud ja kas isikul on juriidilise isiku esindusõigus. Tõendatud pole ka see, kas dokument on kostjale saadetud. Hagile ei ole lisatud nõude loovutamise lepingut ning hageja ei ole ka väitnud, et see on esitatud kostjale, mis annaks alusel lugeda loovutamine kehtivaks. Nõude loovutamisest teatamine on kindlale isikule suunatud ühepoolne tahteavaldus, mis muutub TsÜS § 69 lg 1 alusel kehtivaks kättesaamisega. Kohus leidis, et nõude loovutamisest teatamist saab pidada ka TsÜS § 69 lg 3 järgi lepinguga seotud tahteavalduseks. Riigikohus on selgitanud, et TsÜS § 69 lg 3 paneb lepinguga seotud ja eemal viibijale tehtud tahteavalduse kättesaamise tõendamise riski tahteavalduse saatjale ning et vaidluse korral tuleb tahteavalduse saatjal lisaks saatmisele tõendada ka seda, et saadetis on jõudnud tahteavalduse saaja tegevuskohta ning saajal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda (RKTKo 2-15-17677 p 13). Lepinguga seotud teadete saatmist ja kättesaamist reguleerib ka laenulepingu p 7. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on teate kätte saanud. Kostja väitel ei ole ta laenuandja teadet nõude loovutamise kohta saanud. Eeltoodu tõstatab mh küsimuse ka laenulepingu ülesütlemise kehtivuse osas, kuna mõlemad laenuandja tahteavaldused olid ühes dokumendis. Kindlale isikule tehtud tahteavaldus loetakse aga tehtuks sellise sisuga, nagu see kätte saadi (TsÜS § 71). Õige on kostja väide, et laenuandja
23.detsembri 2017. a teatises märgitud laenulepingu number XXXXXXXXX ei võimalda teha järeldust, et loovutatud on just kostjaga sõlmitud laenulepingust tulenevad nõuded, kuna kostja laenuleping sellist numbrit ei kanna ning teatises pole ka laenulepingu sõlmimise kuupäeva. Järelikult pole tuvastatav nõude alus, mis väidetavalt hagejale loovutati. Ülaltoodule tuginedes ei ole nõude loovutamist toimunud ja kohus tegi lõppotsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata tsiviilasi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Vaheotsuse tegemine ei ole põhjendatud. Viimaseks menetlustoiminguks oli kostja määruskaebuse lahendamine, mis puudutas kolmanda isiku menetlusse kaasamist, mis eeldas, et kohus jätkab asja menetlemist. Kohus on ootamatult teinud vaheotsuse tuginedes sättele, mis antud asjaolusid arvesse võttes ei anna alust vaheotsuse tegemiseks. Laenuleping on kohaselt üles öeldud ning nõue loovutatud. Nõude loovutamisest on kostjat kirjalikult teavitatud. Põhistatud ei ole väidet, et allkirja puudumine muudab tahteavalduse tühiseks. TsÜS § 77 lg 1 kohaselt võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Sama seaduse § 79 kohaselt kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning menetluskulude hageja kanda jätmist. Nõude loovutamine on tõendamata. Hagile lisatud 23. detsembri 2017 kuupäeva kandev tekst ei tõenda nõude loovutamist. Nimetatud dokument on allkirjastamata ja sellel puudub dokumendi koostaja isiku nimi. Kui tekstil puudub allkiri ja pole tõendatud, kes on selle teksti koostanud/esitanud, siis sellise teksti näol ei ole tegemist tahteavaldusega. Hageja viide TsÜS §-le 79 ei ole asjakohane. TsÜS §-s 79 nimetatud kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi all on eelkõige mõeldud näiteks e-kirja vormi või muud elektroonilist sõnumivahetuse vormi, kus saatja on e-posti aadressi või telefoninumbri järgi tuvastatav, kuid saadetud teksti ei saa otseselt allkirjastada. Kirjaliku vormi puhul peab TsÜS § 78 lg 1 kohaselt tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Antud juhul ei ole TsÜS § 78 lg 2 kohaldatav, kuna hagile lisatud
23.detsembri 2017. a kiri ei sisaldanud kirja koostanud isiku nime, ei kandnud allkirja mehaanilist jäljendit, selle kasutamine ei ole laenuandja ja kostja vahelises käibes tavaline ning kostja on hagejalt nõudnud täiendavaid tõendeid (nt omakäeliselt allkirjastatud teadet) nõude loovutamise kohta. Kohtule ei ole esitatud esindusõigust omava isiku nõude loovutamise teadet.
23.detsembri 2017. a kiri ei sisalda antud laenulepingut identifitseerivaid andmeid. Vaheotsuse tegemise eeldused olid täidetud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
7.Hageja on apellatsioonis tuginenud esmalt sellele, et TsMS § 449 lg 1 kohaselt ei saanud teha praeguses asjas vaheotsust. Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole teinud praeguses asjas vaheotsust TsMS § 449 lg 1 mõttes, vaid on teinud asjas lõpplahendi, millega on jätnud hagi rahuldamata. Kuigi iseenesest ei oleks TsMS § 449 lg 1 alusel vaheotsuse tegemine lubatud üksnes nõude ühe eelduse tuvastamiseks, võis maakohus olukorras, kus ta leidis, et kostja
vastuväide, millele ta vaheotsuse tegemise taotluses tugines, välistas hagi rahuldamise, jätta hagi sisulise otsusega rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub iseenesest apellatsioonkaebuse etteheitega selle kohta, et maakohtu otsuse tegemine oli üllatuslik. Asja lahendamisel kirjalikus menetluses peab kohus nii TsMS § 403 lg 1 kui ka § 404 lg 2 kohaselt teatama pooltele eelnevalt otsuse teatavakstegemise aja ja määrama tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks. Seda maakohus praeguses asjas ei teinud. Samas ei tingi see rikkumine maakohtu otsuse tühistamist. Maakohus jättis hagi rahuldamata seetõttu, et hageja ei ole tõendanud, et talle on hagis esitatud nõue loovutatud. Selle vastuväite esitas kostja juba esimeses vastuses hagile ning maakohus andis hagejale võimaluse ka sellele vastata. Samuti oli hagejal võimalik esitada enda seisukohad apellatsioonkaebuses.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud asjaolu, et algne võlausaldaja TF Bank AB on nõude hagejale loovutanud. Ainus tõend selle kohta on hagiavalduse lisa 3, mis on skanneeritud pdf fail, millel puuduvad allkirjad ning millel kajastuv lepingunumber ei sisaldu hagi lisana esitatud laenulepingus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ainuüksi asjaolu, et sellel dokumendil on TF Bank AB logo ja ärinimi, ei ole piisav tõendamaks, et nõude on hagejale loovutanud TF Bank AB esindusõiguslik isik. Hageja ei ole pidanud vajalikuks täiendavaid tõendeid esitada, vaatamata asjaolule, et kostja on terve menetluse vältel loovutamise tõendatusele vastu vaielnud. Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele, et nõude loovutamise tehingule ei ole sätestatud kohustuslikku vormi, märgib ringkonnakohus, et see on iseenesest küll õige, kuid praegu ei ole hagi jäetud rahuldamata põhjusel, et nõude loovutamise tehing oleks vorminõude rikkumise tõttu tühine, vaid põhjusel, et hageja ei ole tõendanud, et selline tehing on üldse tehtud. Kuigi tehingu võib teha iseenesest vormivabalt, peab olukorras, kus kohtumenetluses on vaidlus selle üle, kas tehing on tehtud, tehingule tuginev pool seda TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama. Kui tehing on tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, tuleb arvestada sellega, et ainuüksi allkirjadeta tehingudokument ei pruugi olla piisav tõendamiskoormise täitmiseks.
9.Hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Ringkonnakohus määras kostja riigi õigusabi korras määratud esindaja tasuks apellatsioonimenetluses 139 eurot 20 senti (esindaja ajakulu 128 minutit). TsMS § 190 lg 5 teise lause kohaselt tuleb see summa hagi rahuldamata jätmise tõttu hagejalt riigituludesse välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Triin Uusen-Nacke
Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.