2-20-145203 Tallinn, Kase tn xxxx korteriühistu avaldus A. S.’i vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avalda: Tallinn, Kase tn xxxx korteriühistu (registrikood xxxx, asukoht xxxx), lepinguline esindaja Erik Niinemaa (e-post: [email protected]) Puudutatud isik: A. S. (isikukood: xxxx, tegelik viibimiskoht kohtule teadmata) Kirjalik menetlus
Menetluse liik Kohtumääruse resolutsioon
1.Rahuldada Tallinn, Kase tn xxxx korteriühistu avaldus A. S.’i vastu võla nõudes.
2.Välja mõista puudutatud isikult A. S. avaldaja Tallinn, Kase tn xxxx korteriühistu kasuks põhivõlgnevus summas 2 063,29 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 39,98 eurot.
3.Välja mõista puudutatud isikult A. S. avaldaja Tallinn, Kase tn xxxx korteriühistu kasuks viivis tasumata põhinõudelt (2 063,29 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.03.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
5.Välja mõista puudutatud isikult A. S. avaldaja Tallinn, Kase tn xxxx korteriühistu kasuks põhjendatud menetluskulud summas 300 eurot. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Avaldaja nõue ja asjaolud
1.Tallinn, Kase tn xxxx korteriühistu esitas 17.12.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult A. S. 1 572,39 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 15.03.2021 määrusega on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andnud asja üle menetlemise
jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtule. 05.04.2021 esitas avaldaja Harju Maakohtule avalduse A. S.’i vastu võla nõudes.
2.Avalduse kohaselt on puudutatud isik xxxx asuva korteriomandi omanik. Puudutatud isikul on avaldaja ees korteri majandamiskulude võlgnevus 01.04.2021 seisuga summas 2 063,29 eurot, mis on tekkinud korteriühistu poolt 15.12.2018-15.03.2021 esitatud arvete täielikult või osalisest tasumata jätmisest. Avaldaja on arvestanud puudutatud isiku poolt ebapiisavalt tasutud makseid VÕS § 88 lg 8 kohaselt ning lugenud, et täitmine on toimunud esmalt sissenõutavaks muutunud viivisintressi ning seejärel põhikohustuse katteks. Puudutatud isikule esitatud arvetel määratud igakuised majandamiskulud sisaldavad vastavalt majanduskavale, korteriühistu raamatupidamise kulusid, elamu korrashoiu kulusid (haldusteenus, tehnohooldus ja heakorratööd), tarbimisteenuse kulusid (üldelekter, küte, vesi, prügivedu) ja sihtotstarbelisi tasusid (elamu remondifond, reservfond).
3.Korteriühistu põhikirja punkt 2.2.9 kohaselt on omanik kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindaksmääratud kuupäevaks, ühistu arvetel märgitud kululiikide eest ühistu arvele makseid.
4.Lisaks on avaldaja on arvestanud puudutatud isiku majandamiskulude võlgnevuselt ajavahemiku 01.11.2020 – 28.02.2021 eest viivist 0,022 % päevas, kokku summas 39,98 eurot. Puudutatud isiku vastuväited
5.Puudutatud isik ei ole avalduse osas seisukohta esitanud. Kohtumääruse põhjendused
6.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et avaldus on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt.
8.Kinnistusregistri andmetel on A. S. xxxx (registriosa number xxxx) asuva korteriomandi omanik. Seega on puudutatud isik Tallinn, Kase tn xxxx korteriühistu liige KrtS § 1 lg 4 mõistes.
9.KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 12 lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest. KrtS § 40 lg 2 kohaselt võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud
tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.
10.Avaldaja nõude kohaselt on puudutatud isikul avaldaja ees võlgnevus 01.04.2021 seisuga summas 2 063,29 eurot, mis on tekkinud korteriühistu poolt 15.12.2018-15.03.2021 esitatud arvete täielikult või osalisest tasumata jätmisest. Avaldaja on oma nõude kujunemise asjaolud avalduses esitanud ning nõude tõendamiseks esitanud korteriomanikule esitatud arved, korteriühistu raamatupidamise väljavõtted puudutatud isiku võlgnevuse kujunemisest ajavahemikul 2019-2021 ning korteriühistu üldkoosoleku protokolli 06.05.2019, millega 2019 aasta majanduskava on kinnitatud.
11.Puudutatud isik ei ole avaldaja nõudele vastuväiteid esitanud.
12.Korteriühistu põhikirja punkti 2.2.9 kohaselt on omanik kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindaksmääratud kuupäevaks, ühistu arvetel märgitud kululiikide eest ühistu arvele makseid.
13.Arvestades eeltoodut ei ole puudutatud isikul alust jätta oma kohustust avaldaja ees täitmata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes.
14.Kohus leiab, et avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult avalduses märgitud võlgnevuse tasumist täies ulatuses, mistõttu rahuldab kohus Tallinn, Kase tn xxxx korteriühistu avalduse A. S.’i vastu võla nõudes.
15.Avaldaja nõuab viivist 39,98 eurot (viivisemäär 8% aastas). Avaldaja viivisenõue ei ole vastuolus seadusega ja kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele.
16.Avaldaja palub välja mõista viivise alates 01.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras. Kohus peab avaldaja nõuet põhjendatuks. Menetluskulud
17.TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
18.Avaldaja on taotlenud jätta oma menetluskulud puudutatud isiku kanda.
19.Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avaldaja nõude täies ulatuses, peab kohus õiglaseks jätta menetluskulud täies ulatuses puudutatud isiku kanda.
20.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
21.TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib
avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).
22.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
23.Avalduse kohaselt on avaldaja menetluskulud riigilõiv kogusummas 100,94 eurot ja õigusabikulud 440 eurot.
24.Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tuleb hagita menetluse avalduse esitamisel tasuda riigilõivu summas 50 eurot. Avaldaja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu summas 50,94 eurot ja lisaks avalduse esitamisel hagita menetluses summas 50 eurot. Kuna avaldaja on tasunud riigilõivu enam 50,94 euro ulatuses, on avaldajal võimalik esitada kohtule taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. Seega on antud juhul põhjendatud kuluks riigilõiv summas 50 eurot, milline kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele.
25.Edasi kontrollib kohus avaldaja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Avaldaja palub välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 440 eurot, mille moodustab õigusabi osutamine 4,4 tunni eest tunnihinnaga 100 eurot. Kohus, tutvunud esitatud menetluskulude nimekirjaga ning toimiku materjalidega, on seisukohal, et avaldaja õigusabikulud on ülepaisutatud ega vasta töö mahule. Hinnates asjas esitatud materjale ja asja keerukust ei saanud kohtu hinnangul käesolevas menetluses õigusabi osutamiseks kuluda kokku rohkem kui 2,5 tundi (s.o 250 eurot).
26.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja avaldaja põhjendatud menetluskulud summas 300 eurot (50 eurot riigilõiv + 250 eurot õigusabikulud).
27.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.