lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-3407/3

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 22.10.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-3407/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.10.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
732
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2026. a, Tallinn

Haldusasja number

3-26-3407

Haldusasi

G.Y riigi õigusabi taotlus seoses 9. klassi üleviimata jätmisega

RESOLUTSIOON

1.Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
2.Edastada määrus teadmiseks Kehtna vallale.
3.Lahendi avaldamisel asendada taotleja tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

nimi

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1.G.Y esitas 02.10.2026 Pärnu Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks (kohtuasi nr 2-2621484). Isik taotleb riigi õigusabi esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks seoses sellega, et teda viidaks koolis 9. klassi üle. Taotleja leiab, et teda jäeti ebaõiglaselt 8. klassi kordama. Ta soovib, et tal võimaldataks teha puuduolevad asjad esimesel võimalusel. Taotlejale ei võimaldatud augustis täiendavat õppetööd ja klassi kordama jäämine ei olnud põhjendatud. Pärnu Maakohus edastas riigi õigusabi taotluse halduskohtule, kuna tegemist ei ole tsiviilasjaga, vaid haldusõigusliku vaidlusega.
2.

Sarnased lahendid

Muud
  • 09.11.20262-26-23550/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.10.20262-26-12188/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.10.20262-26-15596/11Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 23.10.20263-26-2296/6Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.10.20262-26-3572/28Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 22.10.20262-24-12401/53Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Sama taotleja esitas samasisulise riigi õigusabi taotluse 05.10.2026 ka Tallinna Halduskohtule (kohtuasi nr 3-26-3183). Tallinna Halduskohus jättis 16.10.2026 määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata, kuna taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb, ning asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p-d 2 ja 5). Taotlusest ei nähtu sellist eraldiseisvat subjektiivset avalikku õigust, mille alusel saaks ta nõuda enda tingimusteta üleviimist 9. klassi sõltumata õpitulemuste hindamisest ja õppekavas sätestatud klassi üleviimise tingimustest. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et taotleja oleks kooli otsuse peale esitanud vaide või esitanud halduskohtule kaebuse.
3.Halduskohus jääb Pärnu Maakohtu poolt edastatud riigi õigusabi taotluse lahendamisel samale seisukohale. Juhul, kui taotleja ei ole saavutanud 8. klassi õpitulemusi, ei ole tema 9. klassi üleviimine võimalik. Taotleja on ka ise möönnud, et tal on puuduolevad asjad, mida ta ei ole ära teinud. Sõltumata sellest, kas õppetöö jäi tegemata taotlejast või koolist tulenevalt, ei ole ka taotluse enda kohaselt 9. klassi üleviimise tingimused täidetud.
4.Kuna taotleja on vähemalt 15-aastane, on tal võimalik esitada halduskohtule kaebus ka ise, ilma riigi õigusabi korras määratud esindajata. Halduskohtu uurimis-, selgitamis- ja põhjendamiskohustusega tagatakse, et kaebaja õigused ei jääks ka riigi õigusabi puudumisel tagamata. 1(2)

Kohus kontrollis kohtute infosüsteemist, et Pärnu Maakohtu 20.07.2021 määrusega nr 2-19-9382 määrati alaealise G.Y eestkostjaks Kehtna Vallavalitsus kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. 16.02.2029. Eestkoste on seatud lapse isiku- ja varahoolduse teostamiseks täies ulatuses. Seega esineb ka RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenev alus ehk taotleja on võimeline ise, sealjuures koos eestkostja abiga oma õiguseid kaitsma.

5.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1, 2 ja 5 alusel rahuldamata. Kohus edastab määruse teadmiseks ka eestkostjale, st Kehtna vallale.
6.Kuna kohus selgitas eelnevalt, et taotlejal on võimalik esitada halduskohtule ise kaebus, juhib kohus taotleja tähelepanu ka alljärgnevale: - Juhul, kui taotleja esitab kaebuse ise, kontrollib kohus, kas taotleja saab oma toimingutest halduskohtumenetluses aru ning et ta ei kahjustaks ennekõike enda huve (HKMS § 25 lg 3). Kohus kuulab selles osas ära ka eestkostja arvamuse. - Kohtuasja nr 2-19-9382 menetlustest tuleneb läbivalt, et vanemal või vanematel on laste tegevuse üle väga suur mõju, sealjuures ka eestkostja eest suhtluse varjamisel ja laste nimel avalduste esitamisel. Maakohtus on ka pooleli kohtuasi nr 2-26-4922 vanematega määratud suhtluskorra muutmiseks. Kohtuasja nr 2-26-4922 materjalidest tuleneb, et taotleja ei pruugi viibida oma elukohas (vt 12.10.2026 teavitus). Samas asjas 14.09.2026 toimunud ärakuulamisel oli taotleja oma praeguse kooliga rahul (lk-d 2-4). Seega kontrollib kohus kaebuse esitamisel, et kaebuse esitajaks oleks siiski laps ise, mis võib tähendada seda, et kohus suhtleb kaebajaga vahetult, ilma vanemateta ning mitte üksnes kirja teel või virtuaalselt. - Kohtuasja nr 2-26-4922 materjalidest tuleneb, et taotleja õpib Kõpu Põhikoolis (14.09.2026 ärakuulamise protokoll), mis asub Põhja-Sakala vallas, Viljandimaal. Taotleja õppis varem Saarepeedi Koolis, mis asub samuti Viljandimaal. Seega oleks alluvusjärgseks kohtuks Tartu Halduskohus.
7.Kohtuasja nr 2-19-9382 materjalidest tuleneb kahtlus, et eestkostetava nimel võib olla avalduste esitajaks mõni muu isik, kes ei ole taotleja seaduslikuks esindajaks. Halduskohus ei asu siinses asjas seda võimalikku asjaolu täiendavalt uurima. Küll aga hoiatab halduskohus, et teist isikut tuvastavate või tuvastada võimaldavate isikuandmete tema nõusolekuta edastamise või nende kasutamise eest eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus, kui sellega on tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega (KarS § 157 2 identiteedivarguse kohta). Täiendavate sarnaste asjaolude ilmnemisel, mh sama pere teiste laste osas (nt kohtuasi nr 3-26-3325), võib kohus teavitada võimaliku kuriteo toimepanemise kahtlusest Politsei- ja Piirivalveametit.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.10.20263-26-2889/9Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 21.10.20262-25-22036/17Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja