1.Jätta TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali määruskaebus läbi vaatamata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.
3.Rahuldada TF Bank (publ.) AB Eesti filiaali riigilõivu tagastamise taotlus. Tagastada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile määruskaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot. Riigilõiv tagastada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kontole nr EE221010220218628222, viitenumber 1112223334. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
1.M.P (võlgnik) esitas 15. augustil 2024 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse. Maakohus algatas 12. detsembri 2024 määrusega võlgniku suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse. Usaldusisik esitas 4. augustil 2025 maakohtule taotluse võlgade ümberkujundamise kava kinnitamiseks.
2.Usaldusisik märkis kohtule esitatud kavas TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali (võlausaldaja, TF Bank) nõude osas, et tegemist on tarbijakrediidist tuleneva nõudega, võlausaldaja on esitanud usaldusisikule ümberarvestatud nõude seoses vastutustundliku laenamise põhimõtete rikkumisega ja märkis kavas nõude suuruseks 0 eurot. Usaldusisik taotles kohtult määrata kindlaks TF Bank nõue summas 0 eurot ja enammakse summas 78,32 eurot.
3.TF Bank ei nõustunud usaldusisiku seisukohaga nõude suuruse kohta ja esitas vastuväite.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Maakohus määras võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluses kindlaks võlausaldajate nõuete suurused, sh määras maakohus TF Bank nõude, mis tuleneb Pärnu Maakohtu 5. märtsi 2024 maksekäsust nr 2-24-102297, suuruseks võlgade ümberkujundamise menetluses 0 eurot. Maakohus rahuldas võlgniku maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks ja kinnitas võlgade ümberkujundamise kava. Kavas märkis maakohus TF Bank nõude suuruseks 0 eurot. Maakohus tegi ka muud menetluslikud otsustused, sh tühistas Tartu Maakohtu 1. oktoobri 2024 määrusega maksejõuetusavalduse tagamiseks kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud ja jättis menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Maakohus leidis, et kava kuulub kinnitamisele, see vastab füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 20 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Maakohus märkis TF Bank nõude osas, et nõue tuleneb Pärnu Maakohtu 5. märtsi 2024. a maksekäsust nr 2-24-102297. Võlausaldaja esitas esialgu nõude summas 350 eurot 41 senti, s.o üksnes põhinõude. Pärast usaldusisiku päringut vastavalt maakohtu juhistele seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte kontrolliga, selgitas võlausaldaja (dtl 423), et järelmaksulepingutega finantseeritud kaupade hind kokku oli 1371 eurot 75 senti. Tagasi on makstud 426 eurot 88 senti. Saldo on seega 944 eurot 87 senti. Maksekäsu määrus on summale 492 eurot 48 senti. Peale maksekäsu määruse tegemist on Julianus Inkasso OÜ kaudu tasutud veel 142 eurot 7 senti, mille saldost lahutamise korral on jääk 802 eurot 80 senti. Võlausaldaja ei oska selgitada, miks maksekäsu kiirmenetlusse esitati 2 korda väiksem nõue võrreldes ülesütlemisega. Võlausaldaja oletas, et ehk on võlgnik Julianus Inkasso OÜ kaudu midagi täiendavalt tasunud, kuid kindlaid tõendeid selle kohta esitada pole. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on maksekäsu kiirmenetluse avalduses tsiviilasjas nr 2-24102297 nõude aluseks märgitud 24. juulil 2020 sõlmitud laenuleping, mille kohaselt anti võlgnikule laenu. Võlausaldaja selgitus selle kohta, et nõude aluseks on 2019. aastal sõlmitud järelmaksuleping, ei ole kooskõlas maksekäsu kiirmenetluses esitatud andmetega. 18. juuli 2025. a e-kirjas selgitas võlausaldaja, et summa 802 eurot 80 senti on saadud nii, et Julianus Inkasso OÜ maksed on ka juba arvestatud. Võlausaldaja esindaja kinnitas, et ta tõesti ei välista seda, et midagi on jäänud arvestamata, kuid parima teadmise järgi on täpselt nii. Järgmises samal päeval saadetud kirjas selgitas võlausaldaja, et laekumiste kogusumma perioodi mai 2021 – oktoober 2024 kohta on 769 eurot 7 senti, seega jääk 175 eurot 80 sent, millele lisandub maksekäsu riigilõiv ja menetluskulud 85 eurot, kokku 260 eurot 80 senti (dtl 430–431). Olukorras, kus võlausaldajal endal puudub selge ülevaade ja kontroll nõude katteks laekunud summade kohta, võlausaldaja selgitused nõude aluseks olevate lepingute kohta on vastuolulised,
võlausaldaja möönab, et midagi võis jääda nõude katteks võlausaldaja poolt arvestamata, ei ole võlausaldaja arvestus selgelt kontrollitav ning võlausaldaja nõude suuruseks tuleb määrata 0 eurot selle ilmselge ebaselguse tõttu (FIMS § 25 lg 4).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.TF Bank esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-s 1.1 ja jätta TF Bank nõude suurus kindlaks määramata. Alternatiivselt palub TF Bank sõnastada resolutsiooni p 1.1 viisil, millest on eemaldatud viited Pärnu Maakohtu
5.märtsi 2024. a lahendile tsiviilasjas nr 2-24-102297. Lisaks palub kaebaja määruskaebuse rahuldamise korral tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei saanud maakohus määrata tema nõude, mis tuleneb Pärnu Maakohtu 5. märtsi 2024. a maksekäsust tsiviilasjas nr 2-24-102297, suuruseks 0 eurot. Nimetatud maksekäsk on jõustunud kohtulahend ning maakohtul puudub füüsilise isiku maksejõuetusmenetluses pädevus teise jõustunud kohtulahendi muutmiseks. Jõustunud kohtulahendi muutmine on võimalik teistmismenetluses, samuti on seaduses ette nähtud võimalus esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, kuid käesolev menetlus ei ole kumbki nimetatud menetlustest. Ei ole ka tuvastatud, et maksekäsuga väljamõistetud nõue oleks täielikult rahuldatud. Maksekäsuga mõisteti välja 492,48 eurot ning pärast maksekäsu tegemist on kaebajale tasutud 142,07 eurot, mistõttu on kaebaja hinnangul nõude jääk 350,41 eurot. Vaidlustatud resolutsiooni jõustumisel võiks sellest järeldada, et maksekäsu määrus on kehtivalt tühistatud, kuigi see ei ole kehtivas õiguses võimalik. TF Bank peaks hakkama lahendi jõustumisel ise teistmismenetlust läbima. Määruskaebuse esitamise vajadus puuduks, kui maakohus oleks jätnud tema nõude kindlaks määramata.
5.Usaldusisik palus jätta määruskaebuse läbi vaatamata, sest FIMS § 25 lg 6 alusel on nõude suuruse osas määruskaebuse esitamise õigus vaid võlgnikul.
6.Maakohus edastas 24. septembril 2026 TsMS § 663 lg 5 alusel määruskaebuse ringkonnakohtule. Maakohus märkis, et kuivõrd FIMS § 25 lg 6 lubab määruskaebuse esitada üksnes võlgnikul, siis ei ole võlausaldajal kaebeõigust määruse peale, millega kohus määrab kindlaks võlausaldaja põhi- või kõrvalnõude suuruse või keeldub sellest. Seega puudub võlausaldajal kaebeõigus osas, milles maakohus määras tema nõude suuruseks 0 eurot. Maakohus viitas ka FIMS § 28 lg-le 2 ja märkis, et praegusel juhul ei vaidlusta võlausaldaja kaebuses kohtu poolt kinnitatud kava, seega puudub tal ka nõude kindlaksmääramise osas kaebeõigus. Siiski on võlausaldaja kavale eelnevas menetluses vastuväiteid esitanud ning kohtu hinnangul ei saa sellisel juhul siiski kaebeõigust täielikult välistada. Maakohus leidis, et määruskaebus ei ole põhjendatud ja jättis kaebuse rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus kontrollib menetlusse võetud määruskaebuse saamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 664 lg 1 järgi, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus TsMS § 664 lg 2 alusel määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.
8.Võlausaldaja esitas määruskaebuse määruse peale üksnes osas, milles maakohus tegi otsustuse tema nõude suuruse kohta (määruse resolutsiooni p 1.1). Osas, milles maakohus kinnitas kava, märkides võlausaldaja nõude suuruseks 0 eurot (määruse resolutsiooni p 3) kaebust esitatud ei ole. Määruskaebuse väited seostuvadki üksnes sellega, et maakohus määras võlausaldaja nõude suuruseks ebaõigesti 0 eurot. Märkides võlausaldaja nõude suuruseks 0 eurot, jättis maakohus sisuliselt võlausaldaja nõude suuruse täielikult kindlaks määramata (FIMS § 25 lg-d 3 ja 4). Riigikohus on selgitanud, et kui kohus jätab esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja nõude suuruse täielikult või osaliselt kindlaks määramata, siis on kohus teinud määruses otsustuse võlausaldaja nõude suuruse kohta. Tegemist ei ole nõude vähendamisega FIMS § 21 lg 1 mõttes, vaid kohtu hinnanguga, et nõuet vastavas osas ei ole (RKTKm 8. oktoober 2025, 2-22-19394/99, p 16). Määruse peale, millega määratakse kindlaks võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suurus või keeldutakse sellest, võib võlgnik esitada FIMS § 25 lg 6 alusel määruskaebuse. Kuivõrd FIMS § 7 lg 2 esimese lause järgi võib FIMS-is nimetatud kohtumääruse peale esitada määruskaebuse FIMS-is ettenähtud juhul ja FIMS § 25 lg 6 lubab määruskaebuse esitada üksnes võlgnikul, siis ei ole võlausaldajal kaebeõigust määruse peale, millega kohus määrab kindlaks võlausaldaja põhi- või kõrvalnõude suuruse või keeldub sellest. Seega puudub võlausaldajal kaebeõigus osas, milles maakohus määras tema nõude suuruseks 0 eurot.
9.Määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse, võivad FIMS § 28 lg 2 järgi esitada määruskaebuse võlgnik, maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja või kava kinnitamisele vastuväite esitanud võlausaldaja. Ümberkujundamiskava kinnitamisel otsustab kohus, millisel viisil kujundatakse ümber nõuded, mille kohus FIMS § 25 lg 3 alusel kindlaks määras. Ümber ei saa kujundata nõuet, mille suuruse kohus jättis kindlaks määramata. Sarnaselt ei saa ümber kujundada nõuet osas, milles kohus jättis selle suuruse kindlaks määramata (FIMS § 25 lg 4). Nõude ümberkujundamine tähendaks FIMS § 21 lg 1 järgi seda, et maakohus pikendaks nõude täitmise tähtaega, määraks nõude täitmise osadena või vähendaks kohustust (vt ka RKTKm 8. oktoober 2025, 2-22-19394/99, p 18).
10.Kuna maakohus jättis kogu võlausaldaja nõude suuruse kindlaks määramata, ei saanud maakohus seda ümber kujundada ning maakohtu määrusest ei nähtu, et ta oleks seda ka teinud. Kui võlausaldajal ei ole nõuet, siis ei tuleks teda üldse kavas ära märkida ning teda ei saa kava menetluses menetlusosaliseks pidada. Kuivõrd määruskaebuses ei ole maakohtu määrust vaidlustatud määruse resolutsiooni p-s 3 kava kinnitamise osas selles, et TF Bank on märgitud kavas võlausaldajana, kuigi tema nõuet kavaga ümber ei kujundata, siis ei võta ringkonnakohus seisukohta, kas kava kinnitamisele vastuväite esitanud võlausaldajal võiks olla FIMS § 28 lg 2 alusel kaebeõigus osas, milles maakohus märkis teda kavas võlausaldajana nõudega 0 eurot. Maakohus on selles osas võlausaldaja kaebeõiguse jaatamisel ja määruskaebuse ringkonnakohtule edastamisel jätnud määruskaebuse piirid tähelepanuta.
11.Kuna määruskaebuse esitajale ei ole maakohtu 1. aprilli 2026 määruse peale määruskaebuse esitamine lubatud, võttis maakohus määruskaebuse ebaõigesti menetlusse. Seetõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse läbi vaatamata.
12.Ringkonnakohus märgib, et kaebeõiguse puudumine ei riiva ebaproportsionaalselt võlausaldaja õigusi, sest tal säilib võimalus panna nõue maksma tavakorras. Ringkonnakohus juhib määruskaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et maakohtu otsustus määrata tema nõude suuruseks 0 eurot kehtib üksnes võlgniku suhtes läbiviidavas võlgade ümberkujundamise menetluses ja sellel otsustusel ei ole mingit mõju väljaspool nimetatud menetlust, sh maksekäsu kehtivusele. Kui võlausaldaja nõue on rahuldatud jõustunud kohtulahendiga (maksekäsuga), siis
saab ta oma nõude maksma panna väljaspool võlgade ümberkujundamise menetlust, sh täitemenetluses. Ümberkujundamiskava kinnitamise järel jätkatakse täitemenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti (FIMS § 32 lg 2).
13.Määruskaebusega seonduvad menetluskulud tuleb jätta võlausaldaja kanda (FIMS § 4 lg 1, TsMS § 172 lg 1 teine lause). Toimiku materjalidest ei nähtu, et teistel menetlusosalistel oleks hüvitatavaid menetluskulusid. Arvestades määruskaebuse läbi vaatamata jätmist, TsMS § 150 lg 1 p 3 ja lg-t 4 ning määruskaebuse esitaja taotlust, tuleb määruskaebuselt tasutud riigilõiv määruskaebuse esitajale tagastada.
14.Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse, v.a riigilõivu tagastamise osas (TsMS § 150 lg 8, § 643 lg 4, § 659). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.