Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

omandada naabrilt maatükk mõistliku hinnaga, et oleks võimalik oma kinnisasja sihipäraselt kasutada, hooldada ja säilitada.

KOHTU SEISUKOHT

TsMS § xxx lg 1 p 3 ja lg 4 kohaselt on menetlusabi riigipoolne menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel (riigi õigusabi) kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 näeb ette, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 15 lg 5 kohaselt määratakse riigi õigusabi andmise otsuses või määruses kindlaks RÕS § 8 kohane riigi õigusabi andmise viis, riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt §-le 16. Kohus, tutvunud esitatud taotlusega, leiab, et A. P. põhjendatud.

taotlus riigi õigusabi saamiseks on

RÕA § 14 lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Tulenevalt RÕS § 7 lg 1 p 3 ei anta riigi õigusabi, kui taotlejal on võimalik kulud õigusteenusele kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, välja arvatud RÕS § 14 lõikes 2 nimetatud vara. Riigi õigusabi taotlusest ja hageja majandusliku seisundi teatisest nähtub, et hageja näol on tegemist raske puudega vanaduspensionäriga, kelle ainsaks sissetulekuks on sotsiaaltoetus ja pension kokku ligikaudu 500 eurot kuus. Avaldajale kuulub vaidlusalune kinnistu, mis on tema elukohaks, ning xxxx. a sõiduauto xxxxxxxxxxxxxxxxx. Avaldajal on arvelduskonto Swedbank AS-is, mille kontojääk 07.09.2021. a seisuga oli xxx,xx eurot. Avaldaja igakuised kulutused on kokku ligikaudu xxx eurot kuus. Kohus kontrollis kinnistusregistri andmete alusel, et peale taotluses nimetatu avaldajale muid kinnisasju ega kinnisasjaõigusi ei kuulu. Kohus leiab, et kuna avaldajale kuuluv kinnistu on tema elukoht, siis ei saa seda vara TsMS § 186 lg 2 alusel isiku majanduslikku seisundit hinnates arvesse võtta. Hagejale ei kuulu muid kinnisasju ega kinnisasjaõigusi. Liiklusregistri andmetel kuulub avaldajale lisaks xxxx. a sõiduautole xxxxxxxxxxxxxxxxx ka xxxx. a xxxxxxxxx, 1985. a traktor xxxxxx ja xxxx. a xxxxxxxxxxxxxx-xxxx. Muud registreeritavat ega väärtuslikku vara, mille realiseerimisest või kasutusse andmisest saadavat tulu oleks võimalik käesoleval ajal õigusabi eest tasumiseks kasutada, avaldajal teadaolevalt ei ole. Arvestades esitatud andmeid, hindab kohus, et A. P. ole oma majanduslikust seisundist tulenevalt võimeline tasuma asjatundliku õigusteenuse eest ning seega esineb RÕS § 6 lg 1 järgi alus temale riigi õigusabi andmiseks. Kohus ei tuvastanud RÕS § 7 lg-s 1 loetletud asjaolusid, mis on aluseks riigi õigusabi andmisest keeldumisel. Kuna avaldajal endal puuduvad juriidilised teadmised, võivad avaldaja huvid ilma professionaalse õigusabita jääda kaitseta. Seega tuleb A. P. anda riigi õigusabi. Kohus leiab, et arvestades avaldaja majanduslikku seisundit, on põhjendatud anda talle riigi õigusabi RÕS § 8 p 1 alusel kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Vastavalt RÕS § 18 lg-le 1 nimetab riigi õigusabi osutava advokaadi advokatuur.

Kohus hoiatab, et isikult, kes on riigi õigusabi taotlemisel teadvalt esitanud valeandmeid ja keda ei oleks õigete andmete esitamise korral täielikult või osaliselt vabastatud riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustusest, mõistab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse taotluse alusel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud välja täies ulatuses. Lisaks riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi kuludele mõistab kohus valeandmeid esitanud isikult välja intressi kuus protsenti aastas riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude tasumata osa pealt arvutatuna alates riigi õigusabi osutajale tasu väljamaksmisest ja kulude hüvitamisest (RÕS § 29). /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.