Tartu Maakohus
Kohtunik
Alo Noormets
Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht
Annika Laanpere 30.05.2023. a, Võru kohtumaja asukohaga Põlvas
Tsiviilasja number
2-22-14698
Tsiviilasi
A. P. hagi M. M. (M. ) vastu servituudi seadmise nõudes Hageja: A. P. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx);
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja esindaja riigi õigusabi korras: advokaat Toomas Metsma (Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid; e-post: [email protected]); Kostja: M. M. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht M. , xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x; e-post:). Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine
Jätta hagi läbi vaatamata. Jätta menetluskulud A. P. kanda. Mõista A. P. Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse välja hagilt tasumisele kuuluv riigilõiv summas 420 eurot. A. P. tuleb punktis 3 temalt välja mõistetud riigilõiv 420 eurot tasuda riigituludesse 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsusele lisatakse makseinfo leht makserekvisiitidega. Nõude riigituludesse tasumisega viivitamise korral tuleb A. P. tasuda kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
A. P. (edaspidi ka hageja) esitas 30.09.2022 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale hagiavalduse M. M. (edaspidi ka kostja) vastu reaalservituudi seadmise nõudes.
Kohus korraldas 28.03.2023 vaatluse hagejale ja kostjale kuuluvatel kinnistutel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohus selgitas vaatluse käigus hagejale, et hageja haginõue on õiguslikult ebaselge, mistõttu suunas kohus pooled kompromissläbirääkimistesse ning teatas hagejale, et kui kohus jätkab asja sisulise menetlemisega, siis kohustub hageja oma haginõuet õiguslikult täpsemalt põhjendama.
Hageja esitas 29.05.2023 kohtule taotluse, milles avaldas soovi hagiavaldus tagasi võtta.
Vastavalt TsMS § 424 lõikele 1 võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. TsMS § 423 lg 1 p 2 järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 425 lg 1 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega.
Kohus nõustub hageja 29.05.2023 menetlusdokumendi p-s 4 märgituga, et käesolev tsiviilasi on hetkel TsMS § 392 tähenduses eelmenetluses. Seega võib hageja ilma kostja nõusolekuta hagi tagasi võtta ning kohus jätab hageja hagi TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 426 lõikele 1 loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
Menetluskulude jaotus
TsMS § 173 lg 1 järgi märgib kohus menetlust lõpetavas määruses, sh määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
Kuivõrd hageja ei ole oma hagi tagasivõtmise avalduses välja toonud, et ta võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Arvestades, et kostja ei ole käesolevas menetluses riigilõivu tasunud ega ole kasutanud oma menetlusdokumentide koostamisel või esindamisel lepingulist esindajat (TsMS § 175), siis ei ole kostjal eelduslikult tekkinud selliseid menetluskulusid, mida kohus saaks antud juhul rahaliselt kindlaks määrata ja hagejalt kostja kasuks välja mõista.
Tartu Maakohtu 15.11.2022 määrusega käesolevas tsiviilasjas rahuldati hageja taotlus ja vabastati ta täielikult hagi esitamisel riigilõivu tasumisest. TsMS § 190 lg 4 näeb ette, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja, v.a juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
reaalservituudiga seotud või sellest tulenevas vaidluses hagihind väärtusega, mida servituut omab valitseva kinnisasja jaoks. Seega tuleb hagihinna määramisel lähtuda TsMS §-st 127.
/digitaalselt allkirjastatud/ Alo Noormets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.