Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

I Asjaolud Harju Maakohtu 07.01.2014 määrusega kuulutati välja N S (praeguse perekonnanimega A) pankrot. Kohus lõpetas 13.04.2015 määrusega N S (praeguse perekonnanimega A) pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ning algatas kohustustest vabastamise menetluse, määrates usaldusisiku kohustusi täitma D Ii. 13.04.2015 määruse kohaselt oli võlausaldajatel tunnustatud nõuete eest jäänud raha saamata järgmiselt: kohtutäituril Hille Kudu 22.29 eurot, xxx AS-il 2948.03 eurot, Eesti Vabariigil Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu 3175.68 eurot, Tallinna Linnavalitsusel (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 83 eurot, kohtutäituril Urmas Tärnol 80.37 eurot, Osaühingul xxx 1425.82 eurot ja xxx OÜ-l 354.25 eurot. Seoses kohtutäitur Urmas Tärno ametist tagandamisega 01.03.2018 on tema nõue üle läinud kohtutäitur Kaire Põltsile. 27.09.2016 määrusega vabastas kohus D Ii võlgniku usaldusisiku kohustustest ja määras usaldusisiku kohustusi täitma võlgniku enda. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik kohtule esitanud 3 usaldusisiku aruannet (26.01.2017, 10.12.2018 ja 17.06.2019). 13.04.2020 möödus N A (endise perekonnanimega S) kohustusest vabastamise menetluse algatamisest 5 aastat. Kohus on 14.04.2020 saatnud võlgnikule kohtunõude usaldusisiku aruande esitamiseks hiljemalt 27.04.2020. Samas kohtunõudes on kohus võlgnikule selgitanud, et tema kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud 5 aastat ja võlgnikul on tulenevalt PankrS § 175 lg 1 õigus esitada taotlus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Kohtu määratud tähtajaks võlgnik usaldusisiku aruannet ei esitanud, samuti pole võlgnik esitanud taotlust kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Kohus on kutsunud võlgnikku 21.05.2020 kohtukutsega 02.06.2020 kell 10.00 toimuvale kohtuistungile. Võlgnik ei kinnitanud kohtukutse kättesaamist e-kirjaga ega avanud kohtukutset e-toimikus, samuti ei vastanud võlgnik kohtu telefonikõnedele. 02.06.2020 toimunud kohtuistungile võlgnik ei ilmunud. 10.07.2020 kohtukutsega on kohus kutsunud võlgnikku 02.09.2020 kell 14.00 toimuvale kohtuistungile. Kohtukutse on edastatud postiga kohtule teadaolevale võlgniku elukoha aadressile xxx, kuid see on kohtule tagastatud märkega „saaja ei olnud kohal“. Kohtukutse on võlgnikule saadetud ka e-postiaadressile xxx, kuid võlgnik ei kinnitanud kohtukutse kättesaamist. Kohus on

Tsiviilasi nr 2-13-39469 võlgnikule kohtukutse 02.09.2020 toimuvale kohtuistungile kätte toimetanud TsMS § 326 alusel. 02.09.2020 toimunud kohtuistungile võlgnik ei ilmunud. Kohus on küsinud võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise osas. Võlausaldaja xxx AS on kohtule teatanud, et alates kohustustest vabastamise menetluse algatamisest ei ole võlgnik teinud võlausaldajale ühtegi makset. Samuti on võlgnik viibinud osa menetluse ajast kinnipidamisasutuses. Pärast vabanemist on võlgnik töötanud erinevatel töökohtadel, kuid võlgniku sissetulekust ei ole olnud võimalik teha väljamakseid võlausaldajale. Võlausaldaja on nõus sellega, et kohustustest vabastamise üle otsustab kohus vastavalt oma siseveendumusele. Eesti Vabariik on kohtule teatanud, et seisuga 28.05.2020 ei ole võlgniku nõude katteks toimunud mitte ühtki laekumist. PankrS § 173 lg 1 alusel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Töötamise registri andmetel on võlgnikul kehtiv tööleping xxx (registrikood xxx). Varasemalt on N Al töölepingud sõlmitud xxx-iga (registrikood xxx, perioodidel 14.09.2016- 17.10.2017 ja 20.10.2017-15.04.2018), xxxga (registrikood xxx, perioodil 23.10.2017-07.09.2018), xxx-ga (registrikood xxx, perioodil 10.10.2018-31.07.2019) ning xxx-ga (registrikood xxx, perioodil 29.10.2019-31.12.2019). Lisaks on võlgnik saanud väljamakseid xxx AS-ilt (perioodil 2013-2016), xxx (2014-2015), xxx (2016). PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab võlgnik töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust andma üle usaldusisikule 25%. PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik hoidma võlgnikult saadud maksed oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Harju Maakohtu 27.09.2016 määrusega määrati usaldusisikuks võlgnik ise. Võlgniku poolt kohtule esitatud pangakonto väljavõttest perioodil 27.09.2017-07.12.2018 nähtub, et võlgnik on teinud väljamakseid kohtutäituritele täiteasjade tasumiseks. Samast väljavõttest nähtub ka, et osad summad on kohtutäiturite poolt tagastatud (30.01.2018 Mati Roodes tagastanud 30 eurot selgitusega „tagasi täiteasi 026/2008/5120“, 30.01.2018 Elin Vilippus tagastanud 50 eurot selgitusega „022/2009/3825 tagastus – toimik lõpetatud“). Eeltoodu ja asjaolu, et võlgnik ei ole teinud ühtegi makset Maksu- ja Tolliametile, viitab sellele, et võlgnikul puudub täpne ülevaade oma kohustustest võlausaldajate ees. Ka N A ise märgib oma kirjas kohtule, et kui tal on veel kohustusi, siis soovib ta nendest teada saada. Kohtutoimikust nähtub, et võlgnik, kes ühtlasi täidab ka usaldusisiku ülesandeid, ei ole esitanud kohtule usaldusisiku aruannet ega teavitanud kohut võlausaldajate nõuete rahuldamiseks eraldatud ning välja makstud summadest ning summade arvutuskäikudest. Võlgniku kirjast kohtule jääb mulje, et tal puudub täpne ülevaade oma kohustusest nii võlgnikuna kui ka usaldusisikuna. Eeltoodust lähtudes palub Maksu- ja Tolliamet pikendada N A kohustustest vabastamise perioodi. Võlausaldajad kohtutäiturid Hille Kudu ja Kaire Põlts on kohtule teatanud, et jätvad võlgniku kohustustest vabastamise küsimuse kohtu otsustada. Tallinna linn Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu on kohtule teatanud, et võlgnik on alates 2014. aastast (s.o pankrotimenetluse algusest alates) tasunud 83 euro suurusest võlast 8 eurot. Seega on seisuga 29.05.2020 võla suuruseks 75 eurot. Kuna võlgnik ei ole oma rahalisi kohustusi võlausaldaja ees tasunud, siis ei pea Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet võlgniku kohustustest vabastamist põhjendatuks.

Tsiviilasi nr 2-13-39469 Võlausaldaja xxx OÜ on kohtule teatanud, et tal puuduvad vastuväited võlgniku kohustustest vabastamise osas. Võlausaldaja OÜ xxx ei ole oma seisukohta kohtule esitanud. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 51 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Harju Maakohtu 07.01.2014 määrusega kuulutati välja N A (endise perekonnanimega S) pankrot. Harju Maakohtu 13.04.2015 määrusega lõpetas kohus N A (endise perekonnanimega S) pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ja alustas kohustustest vabastamise menetluse, määrates usaldusisikuks D Ii. 27.09.2016 määrusega vabastas kohus D Ii võlgniku usaldusisiku kohustustest ja määras usaldusisiku kohustusi täitma võlgniku enda. Käesolevaks ajaks on võlgniku N A kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu tuleb kohtul otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine vastavalt PankrS §-le 175. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande alla andma teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Kohus kuulas 02.06.2020 toimunud kohtuistungil ära võlausaldaja Tallinna linna (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) esindaja. Võlausaldajad kohtutäiturid Hille Kudu ja Kaire Põlts, Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu), AS xxx, xxx OÜ ja xxxOÜ teatasid, et ei saa kohtuistungil osaleda. Võlgnikku kohtul ära kuulata ei õnnestunud, kuna võlgnik ei ilmunud 02.06.2020 ega 02.09.2020 toimunud kohtuistungitele. Võlgniku pankrotimenetluses kinnitatud lõpparuande kohaselt jäi kohtutäituril Hille Kudu saamata 22.29 eurot, xxx AS-il jäi saamata 2948.03 eurot, Eesti Vabariigil Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu jäi saamata 3175.68 eurot, Tallinna linnal (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) jäi saamata 83 eurot, kohtutäituril Urmas Tärnol jäi saamata 80.37 eurot, osaühingul xxx jäi saamata 1425.82 eurot ja xxx OÜ-l jäi saamata 354.25 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse jooksul on võlgnik tasunud Tallinna linnale (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 8 eurot, võlgniku usaldusisiku aruannetest nähtuvalt on võlgnik teinud väljamakseid ka kohtutäitur Urmas Tärnole (20,74 eurot) ja kohtutäitur Hille Kudule, teistele võlausaldajatele ei ole võlgnik ühtki väljamakset teinud. Kohus leiab, et olukorras, kus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on käesolevaks ajaks möödunud üle 5 aasta, võlgnik ei ole vaatamata kohtu meeldetuletusele

Tsiviilasi nr 2-13-39469 esitanud 2020. a usaldusisiku aruannet ega taotlenud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist, samuti on jätnud ilmumata võlgniku ärakuulamiseks määratud kohtuistungitele, puudub alus võlgniku kohustustest vabastamiseks. Samuti puudub alus kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks PankrS § 175 lg 51 alusel. Vastavalt PankrS § 175 lg 1 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, 2) võlgnik on rikkunud süüliselt käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 2 eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist- kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohtu hinnangul on võlgnik käesoleval juhul rikkunud PankrS § 173 lg 2 tulenevat kohustust teavitada kohut igast töökoha vahetusest ning esitada kohtule andmed oma sissetulekute ja varade kohta, samuti andmed võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta. Samuti on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 3 ja 4 tulenevat kohustust teavitada kohut võlausaldajate nõuete rahuldamiseks eraldatud ja väljamakstud summadest ning summade arvutuskäikudest. Võlausaldaja Eesti Vabariik on oma 28.05.2020 vastuses kohtule teatanud, et võlgnikul on kohustustest vabastamise menetluse kestel olnud töötasude näol stabiilne sissetulek. Töötamise registri andmetel on võlgnikul kehtiv tööleping xxx. Varasemalt on võlgnikul töölepingud sõlmitud xxx-iga (perioodidel 14.09.2016-17.10.2017 ja 20.10.2017-15.04.2018), xxx-ga (perioodil 23.10.201707.09.2018), xxx-ga (perioodil 10.10.2018-31.07.2019) ning xxx-ga (perioodil 29.10.201931.12.2019). Lisaks on võlgnik saanud väljamakseid xxx-ilt (perioodil 2013-2016), xxx (20142015), xxx (2016). Võlgnik ise on kohut teavitanud üksnes xxx-ga sõlmitud töölepingust (tl 25) ja töötamisest xxx-s (tl 65). Seega on võlgnik esitanud kohtule üksnes osalist teavet oma töökohtade ja sissetulekute kohta. Võlgniku poolt kohtule esitatud pangakonto väljavõttest perioodil 27.09.2017-07.12.2018 (tlk 52 – 59) nähtub, et võlgnik on teinud väljamakseid kohtutäituritele täiteasjade tasumiseks, kuid ei ole teinud väljamakseid teistele võlausaldajatele. Samast väljavõttest nähtub ka, et osad summad on kohtutäiturite poolt tagastatud (30.01.2018 Mati Roodes tagastanud 30 eurot selgitusega „tagasi täiteasi 026/2008/5120“, 30.01.2018 Elin Vilippus tagastanud 50 eurot selgitusega „022/2009/3825 tagastus – toimik lõpetatud“). Nimetatud summasid oleks võlgnik võinud kasutada väljamaksete tegemiseks teistele võlausaldajatele, kuid võlgnik ei ole seda võimalust kasutanud. Võlgniku 17.06.2019 usaldusisiku aruandest (tlk 65) nähtub, et 2019. aastal on võlgnik võtnud xxx uusi laene kokku 5800 euro ulatuses, millest 2400 euro suuruse laenu võttis võlgnik pulmade pidamiseks ning 3400 euro suuruse laenu võttis võlgnik hambaproteeside ja auto hankimiseks. Olukorda, kus võlgnikul on püsiv sissetulek, mille arvelt tal oleks võimalik võlausaldajatele väljamakseid teha, kuid võlgnik võtab olemasolevate võlgade tasumise asemel endale uusi laenukohustusi, tuleb kohtu hinnangul käsitleda võlausaldajate huvide kahjustamisena. Võlgniku selgitustest nähtuvalt ei olnud ükski laen võetud hädavajalike ja möödapääsmatute kulude kandmiseks, äärmisel juhul võiks hädavajalikuks kuluks pidada hambaproteeside kulu, kuid pulmade pidamise ja auto soetamise kulusid ei saa pidada niivõrd möödapääsmatuteks kuludeks, et õigustada uute laenukohustuste võtmist olukorras, kus võlgnikul on eelnevalt hulgaliselt tasumata laenukohustusi. Võlgniku taolisest käitumisest võib järeldada, et võlgnikul puudub huvi oma varasemate kohustuste täitmise vastu.

Tsiviilasi nr 2-13-39469 Võlgnik on oma 17.06.2019 usaldusisiku aruandes märkinud, et kuna kohtutäiturid Hille Kudu ja Elin Vilippus on neile kohustuste eest tasutud raha võlgnikule tagastanud, siis võlgnik enam ülekandeid ei teinud ning juhul, kui tal on veel kohustusi, siis soovib võlgnik nende kohta täiendavat infot. Seega võib võlgniku 17.06.2019 aruandest järeldada, et võlgnikul puudub ülevaade oma kohustustest võlausaldajate ees. PankrS § 175 lg 4 kohaselt võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus on kutsunud võlgnikku kohtuistungitele, et talle tema kohustusi selgitada ja saada teavet võlgniku kohustuste täitmisest, samuti on kohus püüdnud võlgnikku telefoni teel kätte saada, kuid võlgnik ei vasta kohtu telefonikõnedele ega e-kirjadele, samuti pole võlgnik ilmunud 02.06.2020 ega 02.09.2020 kohtuistungitele. Kohus leiab, et asjaolust, et võlgnik on viimase ligikaudu 1,5 aasta jooksul kohtuga suhtlemist vältinud, võib järeldada võlgniku soovimatust esitada oma tulude ja kulude kohta täiendavaid selgitusi. Riigikohus on 02.11.2016 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-31-16 märkinud, et PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud teabe andmise kohustuse rikkumine toob kaasa võlausaldajate huvide kahjustamise, mis seisnes selles, et võlausaldajatele jäeti välja maksmata raha, mida nad olid PankrS § 172 lgst 2 tulenevalt õigustatud saama (p 17). Riigikohus on 05.10.2016 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-90-16 selgitanud, et võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus. PankrS § 175 lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (Riigikohtu 20. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Muu hulgas keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (PankrS § 175 lg 2 p 2). Kohus on seisukohal, et võlgnik on käesoleval juhul tahtlikult rikkunud teabe andmise kohustust ja tulu loovutamise kohustust, kahjustades seega võlausaldajate huve. Eeltoodust tulenevalt tuleb N A jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlausaldaja Eesti Vabariik on esitanud kohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks PankrS § 175 lg 51 alusel. Vastavalt PankrS § 175 lg 51 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku kohustustest vabastamise menetluse pikendamine käesoleval juhul põhjendatud. Võlgnik ei ole vaatamata kohtu meeldetuletusele esitanud 2020. a usaldusisiku aruannet, samuti pole võlgnik kohtule esitanud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise taotlust, kuigi kohus on võlgnikule vastava taotluse esitamise õigust 14.04.2020 kirjas selgitanud. Kohus on kutsunud võlgnikku kohtuistungitele, et talle tema kohustusi selgitada ja saada teavet võlgniku kohustuste täitmisest, samuti on kohus püüdnud võlgnikku telefoni teel kätte saada, kuid võlgnik ei vasta kohtu telefonikõnedele ega e-kirjadele, samuti pole võlgnik ilmunud 02.06.2020 ega 02.09.2020 kohtuistungitele. Kohus on seisukohal, et kuna võlgnik on viimase ligikaudu 1,5 aasta jooksul kohtuga suhtlemist vältinud, siis võib sellest järeldada, et võlgnikul puudub huvi käesoleva menetluse vastu. Olukorras, kus võlgnikul endal on juba pikema aja jooksul puudunud huvi käesoleva menetluse vastu, on kohtu hinnangul vähetõenäoline, et võlgnikul edaspidi tärkab huvi kohustustest vabastamise menetluse vastu ning ta soostub kohtule teavet andma ja/või võlausaldajatele väljamakseid tegema. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu arvates mingisugust põhjust menetlust kuni 13.04.2022 pikendada. Seega tuleb N A kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja N A tuleb jätta tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.

Tsiviilasi nr 2-13-39469 Tulenevalt PankrS § 172 lg 4 teisest lausest vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.