2-20-14268/13 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

4) pankrotimenetluse ajal pangateenuste kasutamisega seotud kulud 0,32 € (2 tk x 0,16 = 0,32 €). J.V. pankrotimenetluse läbiviimiseks on halduril olnud vajalik kasutada bürooteenust. Selleks on perioodil november 2020. - september 2021. ostetud teenust Ü.B.O. Büroo- ja nõupidamisruume ning seadmeid on kasutatud näiteks võlgniku vastu esitatud nõuete kontrollimiseks, kirjavahetuse pidamiseks, aruannete ja muude avalduste koostamiseks, võlausaldajate üldkoosolekute ja pankrotitoimkonna koosolekute läbiviimiseks, dokumentide hoidmiseks, suhtlemiseks võlgnikuga, võlausaldajatega, kohtuga jne. Pankrotihaldur kinnitab, et vastavalt PankrS §-le 125 ei ole pankrotihaldur teinud pärast pankroti väljakuulutamist tehinguid iseendaga või endaga seotud äriühingutega. PankrS § 146 lg 1 kohaselt tehakse enne jaotiste alusel raha väljamaksmist pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed järgmises järjekorras: 1) vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded; 2) võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis; 3) massikohustused; 4) pankrotimenetluse kulud. Vastavalt PankrS §-le 158 kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama (lg 1). Haldur on 24.05.2021. esitatud jaotusettepaneku punktis 5.5. teatanud kohtule, et pankrotivara seisu ning senist pankrotimenetluse käiku arvestades lõppeb J.V. pankrotimenetlus suure tõenäosusega raugemisega PankrS § 158 alusel, kuna pankrotivarast ei ole võimalik täita kõiki pankrotimenetluse läbiviimisega seoses tekkivaid kohustusi (nt halduri tasu osas). J.V. pankrotimenetluses pankroti väljakuulutamise hetkel olemas olnud ja võlgniku sissetulekutest pankrotivarasse kinnipeetud summade arvelt on võimalik katta jooksvaid pankrotimenetluse kulusid kokku käibemaksuga summas 136,77 €. Pankrotihalduri tasu ja selle ülekandega seotud kulud katteks on J.V. pankrotivaras rahalisi vahendeid ainult summas 550,30 €.

Pankrotimenetluse läbiviimisel ei ole õnnestunud tuvastada selgeid vara tagasivõitmise võimalusi. 2) korraldanud pankrotivara kohta informatsiooni kogumise; 3) selgitanud teiste isikute poolt võlgniku vastu esitatud nõudeid (kontrollinud algdokumentide korrektsust ja nõude põhjendatust/tõendatust); J.V. pankrotimenetluses toimus 21.04.2021. nõuete kaitsmise koosolek, millel tunnustati nõudeid kokku summas 6 796,02 €. Haldur esitas 24.05.21. kohtule kinnitamiseks J.V. pankrotimnetluses koostatud jaotusettepaneku. Kohus on jaotusettepaneku kinnitanud määrusega 10.06.2021. ja määrus on 29.06.2021. jõustunud. 4) nõudnud võlgnikult andmeid tema tegevuse ja sissetulekute kohta pankrotimenetluse ajal; Tuginedes PankrS §-le 41 lg 2 on võlgniku pankrotivara see vara, mis on võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal muul viisil. PankrS § 41 lg 1 alusel kasutatakse pankrotivara sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. Eeltoodust tulenevalt on pankrotihalduril oluline omada informatsiooni pankrotis võlgniku tegevuse kohta, mis võib puudutada pankrotivara suurenemist või vähenemist (näit. andmed võlgniku töökoha ja töötasu, võimaliku äritegevuse, muul viisil vara omandamise ning võõrandamise kohta pankrotimenetluse ajal). Tuginedes PankrS §-le 36 lg 1 peab võlgnik andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale oma vara, sealhulgas võlgade ning äritegevuse kohta andmeid, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, samuti osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel. Vastavalt PankrS §-le 39 lg 1 p 1 võib kohus võlgniku suhtes kohaldada sundtoomist või vahi all pidamist, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust. Pankrotihaldur on regulaarselt suhelnud võlgnikuga eelpool nimetatud informatsiooni saamiseks. Haldurile teadaolevalt on J.V. täitnud informatsiooni esitamise kohustust nõuetekohaselt. 5) pidanud jooksvalt arvestust pankrotivara üle; 6) viinud seaduses sätestatud juhtudel läbi võlausaldajate üldkoosolekuid ning koostanud seaduses sätestatud ettekandeid ja aruandeid kohtule ning võlausaldajatele; Muuhulgas valmistas haldur ette võlausaldajate üldkoosoleku 06.09.2021., mille päevakorda oli planeeritud J.V. pankrotimenetluse jätkamise või kohtule pankrotimenetluse lõpetamiseks taotluse esitamise otsustamine; kohustustest vabastamise menetluse algatamise ja usaldusisiku valimise otsustamine. Koosolekule ei ilmunud mitte ühtegi võlausaldajat.

Pankrotimenetluse lõpetamine PankrS § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. PankrS § 158 lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lg 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohus nõustub pankrotihaldur Küllike Mittiga, et pankrotivarast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning J.V. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. Käesolevas asjas peab kohus põhjendatuks menetluse lõpetamist raugemise tõttu. Kuigi pankrotihalduri tasu ning kulude katteks on piisavalt vahendeid, siis ei ole vahendeid muudeks väljamakseteks. Asjakohane on esitada lõpparuande (PankrS § 162) asemel raugemise aruanne (PankrS § 158), kuna väljamaksed puuduvad. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteotunnustega teod PankrS § 163 lg 5, PankrS § 28 tähenduses, vaid muu asjaolu. PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Küllike Mitt vabastada pankrotihalduri kohustusest J.V. pankrotimenetluses. Halduri tasu ning kulud Vastavalt PankrS § 193 lg-le 5, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Käesolevas asjas on pankrotiavaldus menetlusse võetud enne 2021. a 1. veebruari ning kohaldamisele tulevad halduri tasu ning kulutusi käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini.

PankrS § 65 lg 1 järgi on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 1 1 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Pankrotihaldur lähtub töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud summast. Pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lg 11 alusel. Kokku on pankrotimenetluses olnud töötunde halduril 13,25. Halduri tunnitasu on 34,60 eurot, millele lisandub käibemaks. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist summas 458,45 eurot, millele lisandub käibemaks 91,69 eurot, kokku koos käibemaksuga 550,14 eurot. Pankrotihaldur taotleb pankrotihalduri tasu määrata pankrotivarast büroole, mille kaudu ta tegutseb – O.Õ.F. Kohus leiab, et arvestades pankrotihalduri töö keerukust, mahtu ning halduri kutseoskust ja taotlust, tuleb pankrotihaldur Küllike Mitti taotlus rahuldada ja määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 458,45 eurot, millele lisandub käibemaks 91,69 eurot, kokku koos käibemaksuga 550,14 eurot. Pankrotihalduri tasu tuleb pankrotihalduri taotlusel välja mõista pankrotivarast O.Õ.F, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 66 lg 3 kohaselt menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus on kinnitanud Tartu Maakohtu 10.06.2021. a määrusega pankrotihalduri halduri menetluskulud ajavahemikus 24.11.2020-24.05.2021. summas 88,85 eurot. Kohus peab ka pankrotimenetluse lõpetamisel neid kulutusi põhjendatuks. Nüüd palub haldur kinnitada pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud summas 48,08 eurot. Need on tekkinud perioodil 25.05.2021-06.09.2021. Kulud kujutavad endast bürooteenuseid ning panga teenustasusid. Kohus kinnitab pankrotimenetluse lõpetamisel pankrotihaldur Küllike Mitti vajalikud ja põhjendatud kulud perioodil 25.05.2021-06.09.2021. summas 48,08 eurot. Pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud (nii perioodil 24.11.2020-24.05.2021kui ka 25.05.2021-06.09.2021) hüvitada pankrotivara arvel. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 169 näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel ning pankrotimenetluse raugemisel.

J.V. esitas 30.09.020. a kohtule avalduse, milles palub algatada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud nõuetele vastava avalduse ning avalduses sisalduvad PankrS § 170 lg-s 2 nõutud kinnitused. Kohtule teadaolevalt ei esine PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. Võlausaldajad ei ole J.V. kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada J.V. suhtes kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Võlausaldajad usaldusisiku kandidaati ei ole esitanud. Pankrotihaldur on leiab, et võlgnik suudab ise usaldusisiku ülesandeid täita. Kohus leiab, et võlgnik on võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning võlgnikku tuleb selleks kohustada. Kohus kohustab võlgnikku (usaldusisiku ülesannetes) esitama kohtule aruandeid, mis peavad sisaldama vähemalt teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise, andmeid väljamaksete kohta võlausaldajatele ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet. Aruandeid tuleb esitada iga aasta 15. märtsil ja 15. septembril, esimene aruanne tuleb esitada 15. märtsiks 2022. a, järgnev 15. septembriks 2022, jne. PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt J.V. tööandjale, XXX) teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi, PankrS § 173 lõikes 3 nimetatud tulust (J.V. töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab J.V. kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti enda töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust. TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. Võlgnikul (usaldusisiku ülesannetes) on kohustus kontrollida oma arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta 5. septembril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele. PankrS § 175 lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.