lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-8413/6

Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 14.09.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-8413/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
14.09.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1293
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 14. september 2021, Tallinn Kohtuasja number

2-21-8413

Kohtuasi

X avaldus Kalevi 32 Korteriühistu (kustutatud, registrikood 80161898) täiendava likvideerimise korraldamiseks ja likvideerija määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15. juuni 2021 määrus (menetlusse võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 15. juuni 2021 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt maakohtu määruse põhjendusi.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud X kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X (avaldaja) esitas 25.05.2021 avalduse Kalevi 32 Korteriühistu (kustutatud) (ühing) täiendava likvideerimise korraldamiseks ja likvideerija määramiseks. Avalduse kohaselt oli avaldaja ühingu liige kuni selle registrist kustutamiseni. Ühing kustutati registripidaja algatusel registrist 12.05.2021, sest ühing ei vastanud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses (KrtS) korteriühistule sätestatud nõuetele. Ühingu eelmine juhatus ei viinud tegevust kooskõlla muutunud seadusega. Ühingul on jaotamata vara – pangakontol olev raha ning 2/72 mõtteline osa kinnistust registriosaga nr 19655301. Vara jaotamiseks on vajalik korraldada täiendav likvideerimismenetlus.
2.Maakohus jättis 27.05.2021 määrusega avalduse käiguta ja andis avaldajale tähtaja põhjendamaks ja tõendamaks oma õigustatud huvi ühingule likvideerija määramiseks. Kinnistusraamatust ei nähtu, et avaldaja oleks olnud Kalevi 32, Tallinn kinnisasja kaasomanikuks. Ainuüksi ühingu liikmelisusest ei saa tuletada õigustatud huvi likvideerija määramiseks. Avaldaja kui kustutatud mittetulundusühingu ainus juhatuse liige oli ühingu varast teadlik tsiviilasjas 2-19-20627 toimunud sundlõpetamise menetluse ajal – vara olemasolu, millele avaldaja tugineb siinses menetluses, ei ilmnenud pärast ühingu registrist kustutamist.
3.Avaldaja esitas 10.06.2021 vastuse kohtunõudele, selgitades, et avaldaja on kustutatud ühingu liikme (Q) abikaasa ja kustutatud ühingu endine juhatuse liige. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus keeldus 15.06.2021 määrusega avalduse menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud avaldaja kanda. Avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Avaldaja ei ole avalduse puudusi kõrvaldanud selleks antud tähtaja jooksul.
4.1.Maakohus selgitas, et ainuüksi ühingu liikmelisusest ei saa tuletada õigustatud huvi likvideerija määramiseks. Ka ühingu liikme abikaasaks olemine ei tee avaldajat huvitatud isikuks. Likvideerimise menetluse kohta ei esine erinormi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 suhtes, mistõttu saab avalduse esitada isik, kes teeb seda enda õiguse või huvi kaitseks.
4.2.Samuti märkis maakohus, et ühingu likvideerimist ei ole toimunud – ühing kustutati likvideerimiseta. Seega ei kohaldu mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 52 lg 2 ja muid õiguslikke aluseid registrist kustutatud ühingu likvideerimise korraldamiseks seadus ette ei näe. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5.Avaldaja esitas 30.06.2021 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha asjas uus lahend, millega otsustada avalduse rahuldamine ja ühingu täiendav likvideerimine ja likvideerija määramine.
5.1.Avaldaja hinnangul ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et puudutatud isikuks võib olla ainult isik, kellel on asjas mingi varaline huvi, s.t. kes saaks täiendava likvideerimise käigus endale vara. Avaldajale on arusaamatu, mis seos on täiendava likvideerimise avalduse mittemenetlemisel ja sellel, et juhatus ei reageerinud registri ettekirjutusele viia oma tegevus kooskõlla seadusega. Maakohtu järeldus, et ühingut ei saagi registris taastada, kuna seadus ei nägevat seda ette, on avaldaja hinnangul ebaõige, sest kohus saaks lahendada õigusliku

probleemi vajaduse korral ka analoogiat kohaldades. Ei tohi tekkida olukorda, kus õigusvõimetu ühingu vara jääb n-ö peremehetuks.

6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et avaldaja määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 jätta rahuldamata ning maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu määruse põhjendusi. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
8.TsMS § 475 lg 1 p 10 kohaselt on registriasjad hagita asjad. Seadusega ettenähtud juhul algatab kohus hagita menetluse üksnes selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel (TsMS § 476 lg 2). MTÜS § 52 lg 2 sätestab, et kui pärast mittetulundusühingu registrist kustutamist ilmneb, et mittetulundusühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Seega võib kohus algatada likvideerimismenetluse vaid huvitatud isiku nõudel. Avaldaja sisustas enda õigustatud huvi likvideerimismenetluse vastu sellega, et ta on kustutatud ühingu liikme (Q) abikaasa ja ühingu endine juhatuse liige.
9.Maakohtus asus põhjendatult seisukohale, et avaldaja ei saa olla õigusvõimetu ühingu (MTÜS § 2 lg 1) esindajaks ega endise juhatuse liikmena huvitatud isikuks MTÜS § 52 lg 2 järgi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et kuna likvideerimise menetluse eesmärgiks on kustutatud ühingu vara jagamine, siis saab huvitatuks isikuks olla eelkõige vara saamiseks õigustatud isik. Likvideerimismenetluse algatamisel ja läbiviimisel ei taastata ühingut ja ühing ei saa oma tegevust enam jätkata, vaid määratakse üksnes likvideerimiseks vajalikud abinõud (jaotamata vara korral vara jaotamine liikmete vahel – MTÜS § 50 lg 1). Praegusel juhul ei ole avaldaja esile toonud, et ta oleks vara saamiseks õigustatud isik, sh ei ole avaldaja tuginenud asjaolule, et avaldajal võiks olla õigus jagatavale varale näiteks abikaasade ühisvara kaudu. TsMS § 371 lg 2 p 2 ja § 477 lg 1 järgi võib kohus jätta avalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Ringkonnakohtu hinnangul keeldus maakohus põhjendatult avalduse menetlusse võtmisest seetõttu, et avaldaja ei ole huvitatud isikuks, kelle avalduse alusel saaks algatada likvideerimismenetluse ja määrata likvideerija.
10.Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu seisukohaga, nagu puuduksid praegusel juhul üldse õiguslikud alused registrist kustutatud ühingu likvideerimise korraldamiseks. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu määruse põhjendusi, jättes need maakohtu määrusest välja. Esiteks, kuna maakohus tuvastas, et avaldaja ei ole huvitatud isikuks, kelle avalduse alusel saaks likvideerimismenetluse algatada ja likvideerija määrata, siis ei tulnud maakohtul täiendavalt analüüsida, kas ühingu likvideerimine on õiguslikult võimalik. Teiseks, kuigi MTÜS § 52 lg 2 reguleerib täiendavat likvideerimist ehk olukorda, kus registrist kustutamine on toimunud likvideerimise tulemusel, on sätet selle eesmärgipärasel tõlgendamisel võimalik kohaldada ka olukorras, kus ühing sundlõpetati ehk lõpetati ilma likvideerimismenetluseta. Kui selleks on vajadus (nt vara olemasolu), tuleks likvideerimismenetlus korraldada ka sundlõpetamise korral. Vastasel korral jääksid lahendamata mittetulundusühingu vara ja võimalike kohustustega seotud küsimused. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga selles, et asjaolu, et avaldajale ei ilmnenud ühingul vara

olemasolu pärast ühingu registrist kustutamist, ei omanud avalduse menetlusse võtmise küsimuse otsustamisel tähtsust. Lisaks eelnevale märgib ringkonnakohus, et kuigi avaldaja taotles oma avalduses täiendava likvideerimismenetluse korraldamist, oli avalduse eesmärk arusaadav – avaldaja taotles likvideerimismenetlust, et ühing saaks jaotada allesjäänud vara. Seega tulnuks avalduks käsitada taotlusena korraldada ühingu likvideerimismenetlus.

11.Vastusena määruskaebuses toodud väitele, et täiendava likvideerimise korral tekib ka võimalus likvideerimisel oleva ühingu tegevuse jätkamiseks, märgib ringkonnakohus, et sundlõpetatud mittetulundusühingu tegevuse jätkamine ei ole võimalik. Mittetulundusühingu tegevuse jätkamine on võimalik üksnes MTÜS §-s 51 sätestatud tingimuste korral, mida praegusel juhul ei esine. Pärast likvideerimise lõppemist tuleb likvideerijal esitada avaldus mittetulundusühingu registrist kustutamiseks (MTÜS § 52 lg 1). Kui mittetulundusühingu likvideerimise lõppemisel ei esitata avaldust selle kustutamiseks registrist, on registripidajal õigus mittetulundusühing registrist kustutada (MTÜS § 53 lg 2). Samuti on Riigikohus selgitanud, et sundlõpetatud osaühingu tegevuse jätkamine ei ole kooskõlas sundlõpetamise eesmärgiga (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas 3-2-1-27-08, p 10 kolmas lõik). Ringkonnakohtu hinnangul kohaldub sama põhimõte ka mittetulundusühingu likvideerimise ja sundlõpetamise korral.
12.Eelnevat arvestades jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse resolutsiooni muutmata.
13.Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 järgi avaldaja kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.
14.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (TsMS § 372 lg 5 koostoimes § 477 lg 1 ja § 606 lg-ga 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium