lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-112258/11

Võlaõigus › Kompromissilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 13.09.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-112258/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kompromissilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.09.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2056
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Nõudekiri
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2022-11-14
Vaideotsus ja ettekirjutus-hoiatuse muutmine
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2022-03-07

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1, 8ViivisTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 138 lg 1Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 144 lg 1Kohtuvälised kuludTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 367

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kadi Kark

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.09.2021.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-112258

Tsiviilasi

AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn) hagi R. P.i (P., isikukood xxxx, elukoht xxxx) vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

214,18 eurot

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.

Välja mõista R. P.ilt AS PlusPlus Capital kasuks kompromissilepingust nr xxxx 17.01.2019.a. tulenev võlgnevus summas 194,51 eurot (põhinõue 89,80 eurot, enne 10.02.2019 sissenõutavaks muutunud viivised 4,99 eurot, lepingu sõlmimise tasu 30 eurot, viivised alates 11.03.2019 kuni 17.06.2021 summas 44,72 eurot ja sissenõudekulu 25 eurot).

Välja mõista R. P.ilt AS PlusPlus Capital kasuks viivis tagastamata põhinõudelt (89,80 eurot) viivisemääraga 0,06% päevas alates 18.06.2021 kuni põhinõude 89,80 eurot täitmiseni, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

Menetluskulude jaotus

4.Jätta menetluskulud R. P.i kanda.
5.Määrata rahaliselt kindlaks AS PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 175 eurot (riigilõiv 75 eurot, õigusabikulu 100 eurot), mis mõista välja R. P.ilt AS PlusPlus Capital kasuks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsÜS § 147 lg 3Aegumistähtaja algus
TsÜS § 90 lg 1Tehingu tühistamise mõiste
TsÜS § 98 lg 1Tühistamise kord
TsÜS § 99 lg 1Tühistamise tähtajad
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 1132 lg 2
VÕS § 162 lg 1Leppetrahvi vähendamine
VÕS § 30 lg 1Võlatunnistus
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
6.
Välja mõista R. P.ilt AS PlusPlus Capital kasuks viivis välja mõistetud menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse

tähtaegse esitamise nõudest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Asjaolud

1.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust xxxx, 17.01.2019.a. tulenev võlgnevus kompromissisummas 124,79 eurot (s.h põhinõue 89,80 eurot, enne 10.02.2019 sissenõutavaks muutunud viivised 4,99 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 30 eurot), viivised alates 11.03.2019 kuni 17.06.2021 summas 44,72 eurot ja sissenõudekulu 25 eurot. Samuti palub hageja välja mõista viivise 0,06% päevas põhinõudelt alates 18.06.2021 kuni põhinõude täitmiseni kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Pooled sõlmisid Kompromissileping / Võlatunnistus nr xxxx, 17.01.2019.a. Hageja omas võlgniku vastu nõuet Xxxx poolt väljastatud arve nr. 2016948377, 01.11.2016 , mille alusel kostja võlgnes hagejale 89,80 eurot ja viivised summas 7,79 eurot. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled Kompromissileping / Võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viivistest nõuetest summas 2,8 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega. Antud summale lisandus lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud ning pooled lugesid lõppenuks lepingu punktis 1.1 kirjeldatud kostja kohustused võlausaldaja ees ning lepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale lepingus märgitud kompromissisumma. Kostja maksegraafikus märgitud kuupäevadel makseid ei sooritanud. Pooled on lepingus punktis 3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma senitasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Samuti hoiatati kostjat lepingu sõlmimisel, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 10.03.2019 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Kokkuleppele alla kirjutamisega kostja kinnitas, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlikus suuruses. Viivist on arvestatud perioodi 11.03.2019-17.06.2021 kohta põhinõude summalt viivisemääraga 0,06% summas 44,72 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist hagejale teadaolevale kostja aadressile xxxx. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 25 eurot.
2.Kostja saatis kohtule e-kirju 26.06.2021, 28.06.2021, 17.07.2021 ja 17.08.2021. Kostja ei nõustu ühegi hageja argumendiga, allkirjad on meelitatud välja valega (hageja esindaja lubas aidata lapsed koju), protsent on liiga suur ja hageja lasi protsendil tahtlikult kasvada, osad nõuded olid juba aegunud. Lisaks selgitas kostja oma laste olukorda ning väljendas arvamust kohtusüsteemi, teiste kohtunike ja muude isikute suhtes.

26.06.2021 kirjas palus kostja endale mitte saata faile vaid saata postiga või ta tuleb järgi. Kohus hoiustas menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid kohtu kantseleis ning edastas kostjale sellekohase teate 16.08.2021 postiga ning 17.08.2021 e-postiga. Kohtu põhjendused

3.Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole.
4.Hageja nõude aluseks on 17.01.2019 sõlmitud kompromissileping / võlatunnistus nr xxxx, 17.01.2019 (hagiavalduse lisa 1). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg 1 sätestab, et kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. VÕS § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus.
5.Kostja hinnangul nõudis hageja aegunud võlgu. Kohus sellega ei nõustu. Kompromissi kohaselt oli algse nõude aluseks E AS-i arve nr 2016948377 (01.11.2016). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Kompromissileping sõlmiti 2019.a jaanuaris, seega igal juhul vähem kui kolm aastat pärast arve esitamist. Lisaks sätestab TsÜS § 147 lg 3 teine lause, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada – seega võis aegumine hakata kulgema 01.01.2017 kell 00.00 ja lõppeda 31.12.2019 kell 24.00. Kui ka E AS-i nõue olnuks aegunud, ei ole välistatud, et kompromissilepingut saaks käsitleda aegumise vastuväitest loobumisena või aegumise tähtaja pikendamisena – kuivõrd nõue aga ei olnud kompromissilepingu sõlmimise ajal aegunud, siis ei pea kohus vajalikuks nimetatud küsimust täiendavalt analüüsida.
6.Kostja on tuginenud ka sellele, et temalt saadi allkiri kompromissilepingule pettusega. TsÜS § 90 lg 1 sätestab: „Tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu.“ TsÜS § 98 lg 1 esimese lause kohaselt toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. TsÜS § 99 lg 1 p 2 järgi võib tehingu tühistada pettuse või eksimuse korral – kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. Kostja ei ole esile toonud, et ta oleks hagejale esitanud tühistamise avalduse. Kompromissilepingu kohaselt pidi esimene maksegraafikujärgne makse toimuma 10.02.2019. Hagiavaldustest nähtuvalt kostja osamakseid tasuma ei asunud ning ka kostja ei ole tuginenud sellele, et ta hagejale nõuet tasunud oleks. Nimetatust võib järeldada, et kui kostja ka allkirjastas nimetatud lepingu pettuse mõjul, siis sai kostja pettusest teadlikuks juba hiljemalt 2019.a veebruaris – kui see nii ei oleks olnud, siis oleks kostja asunud enda kohustusi täitma. Seetõttu on kohtu hinnangul möödunud aeg tehingu tühistamiseks. Kui kostja poleks allkirjastanud kompromissilepingut, siis oleks tal võlgnevus siiski olnud E AS-i arve alusel, võlgnevus seejuures suurem ning korraga tasumisele kuuluv.
7.Kostja hinnangul on protsent liiga suur. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab: „Kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja

lepingupoolte majanduslikku seisundit.“ Lepingus on kokku lepitud viivisemäär 0,060% päevas. Objektiivselt võetuna ei saa kohtu hinnangul pidada viivisemäära ebamõistlikult suureks, seadusjärgse viivisemääraga (0,022% päevas) võrreldes on kokkulepitud määr vähem kui kolm korda suurem. Lepingupooltel on õigus kokku leppida endale sobivates tingimustes sh ka viivisemäära puhul. Kostja ei ole vähemalt osaliseltki tasunud nõuet ning tema seisukohtadest võib järeldada, et ta seda ka teha ei kavatse. Hageja on piiranud enda viivisenõude põhinõude suurusega. Esitatud asjaolude põhjal ei ole kohtu hinnangul põhjendatud viivist vähendada. Nimetatud järeldust ei mõjuta ka kostja seisukoht, et hageja on lasknud protsendil kasvada. Hagejal on õigus otsustada, millal ta nõudega kohtusse pöördub. Kostja saanuks viivise suurenemist ära hoida nõude tasumisega.

8.Kohus ei käsitle kostja muid väiteid (sh kostja arvamused kohtusüsteemist, kohtunikest või teistest isikutest; samuti teistest tsiviilasjadest), kuna need ei seondu kuidagi hageja nõudega kostja vastu.
9.VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 sätestab: „Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.“ VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab: „Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta issenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot“. Hageja palub põhinõudena välja mõista 89,80 eurot, enne 10.02.2019 sissenõutavaks muutunud viivised 4,99 eurot ja lepingutasu. Nimetatud nõuded on kooskõlas kompromissilepingu punktidega 2.4 ja 5.1. Kohus peab nimetatud nõudeid põhjendatuks. Hageja palub välja mõista viivised alates 11.03.2019 kuni 17.06.2021 summas 44,72 eurot. Kompromissilepingu punkt 3.1 sätestab: „Juhul, kui vähemalt kaks graafikujärgset makset on osaliselt või täielikult hilinenud, muutub Kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks ja Võlausaldajal on õigus nõuda kohest kogu Kompromissisumma tervikuna tasumist“. Kompromissilepingu kohaselt pidi kostja tasuma makseid igakuiste osamaksetena alates 10.02.2019 iga kuu kümnendaks kuupäevaks. Kuivõrd kostja kohustust ei täitnud, siis on hageja korrektselt arvestanud viivist alates 11.03.2019 kuni 17.06.2021 (hagiavalduse esitamise päev). Viivisemäär on 0,06% päevas (kompromissilepingute punkt 3.2). Hageja viivisearvestus ei ole ebaõige ning kohus peab nõuet põhjendatuks. Hageja nõue mõista välja viivis põhinõudelt alates 18.06.2021 kuni põhinõude täitmiseni (kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses) on samuti põhjendatud ning kooskõlas TsMS § 367 regulatsiooniga.

Sissenõudmiskulude nõue on kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestatuga, hagile on lisatud kolm võlateatist (hagiavalduse lisad 2). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 89,80 eurot, enne 10.02.2019 sissenõutavaks muutunud viivised 4,99 eurot, lepingu sõlmimise tasu 30 eurot, viivised alates 11.03.2019 kuni 17.06.2021 summas 44,72 eurot, sissenõudekulu 25 eurot ning viivise põhinõudelt 89,80 eurot viivisemääraga 0,06% päevas alates 18.06.2021 kuni põhinõude täitmiseni kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

10.Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
11.TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõivu ja õigusabikulud. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hagihind on 214,18 eurot ning sellise hinnaga hagilt tuli riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 75 eurot, mille hageja on tasunud. Riigilõivukulu on põhjendatud. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Hageja on palunud välja mõista õigusabikulud 420 eurot (toiminguks on hagiavalduste koostamisega seonduvad toimingud). Kuivõrd antud juhul ei ole tegu keerulise ja mahuka hagiga või menetlusega, hagi näol on tegu sisuliselt standardse dokumendiga, siis peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 100 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 175 eurot (riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 100 eurot) ning mõistab menetluskulud kostjalt välja, samuti tuleb kostjal tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja