Välja mõista G. J.’ilt Tallinn, Ümera tn 18 korteriühistu kasuks viivis põhinõudelt, s.o 2 460,82 eurolt, VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.04.2021. a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
6.Menetluskulud jätta täies ulatuses G. J.’i kanda.
7.Välja mõista G. J.’ilt Tallinn, Ümera tn 18 korteriühistu kasuks menetluskulud summas 493 eurot.
8.Välja mõista G. J.’ilt Tallinn, Ümera tn 18 korteriühistu kasuks viivis menetluskuludelt (s.o. 493 eurolt) alates kohtumääruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Asjaolud ja avaldaja nõue
1.Kohtule 15.04.2021. a esitatud avalduse kohaselt kanti G. J. 10.06.2004 kinnistamisavalduse alusel 09.08.2004 kinnistusregistrisse Tallinnas, Ümera 18–xx asuva korteriomandi omanikuna, mida valitseb korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) alusel Tallinn, Ümera tn 18 korteriühistu.
2.Puudutatud isik on seaduse alusel korteriühistu liige ja kohustatud täitma korteriühistu põhikirja, kuid ei ole novembrist 2018 kuni märtsini 2021 kordagi tasunud korteriomandi majandamiskulusid vastavalt korteriühistu põhikirja p-le 3.2.
3.Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt korteriomandi majandamiskulude arveid, kuid puudutatud isik ei ole neid tasunud, mistõttu tal on tekkinud 31.03.2021 seisuga korteriomandi majandamiskulude osas 3459,59 euro ja hagi esitamise seisuga viiviste osas 349, 30 euro suurune võlgnevus, kokku summas 4808,89 eurot, mille sissenõudmiseks on kostja sunnitud pöörduma kohtusse.
4.2021. aasta märtsis esitatud veebruarikuu kulu arve nr 021621/11.03.2020 maksetähtaeg oli 31. märts 2021, seega muutus selle järgne põhivõlgnevus summas 3459.59 eurot sissenõutavaks 1. aprillil 2021. Põhivõlgnevusele 3459.59 eurot lisandub viivise võlgnevus 31.03.2021 seisuga 338.65 eurot ja hagi esitamise 15.04.2021 seisuga veel 14 päeva eest 10.65 eurot, kokku viivisenõue hagi esitamise seisuga 349.30 ja nõue kokku 4808.89 eurot.
5.Võlgnevust tõendavad KÜ majandamiskulude arved, mis puudutatud isikule, nagu teistelegi ühistu liikmetele, esitati ja toimetatakse kätte hiljemalt kuu 10. kuupäevaks. Maksetähtaeg – arve esitamise kuu viimane kuupäev - on märgitud arvel.
6.KÜ liikmena rikub puudutatud isik majandamiskulu arvete tasumata jätmisega KÜ põhikirja ning korteriühistu tegevust reguleerivat seadust ta on ühistule võlgu, mistõttu peavad tema tasumata osa ühistule osutatud kommunaalteenuste tasu maksmisel hüvitama teised ühistu liikmed.
7.KrtS § 34 lg 2 kohaselt valitsevad korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud korteriühistu kaudu. Seega korteriomandit, mis koosneb eriomandist - hoone reaalosast ja sellega ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde korteriomand kuulub (koridorid, trepid, keldri, kinnistu territooriumi jne) valitseb korteriühistu.
8.KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele ja lg 2 kohaselt võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette näha
käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve ning eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist, kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.
9.KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.
10.Ühistu põhikirja p 1.3. kohaselt on Ühistu korteriomanike mittetulundusühistu. Tema tegevuse eesmärgiks on Tallinnas, Ümera 18 asuva elamu (välja arvatud korterite kui korteriomandi reaalosade) ja selle juurde kuuluva (teenindamiseks vajaliku) maa ühine majandamine ning seoses sellega ühistu liikmete ühiste huvide esindamine; samuti ühistu liikmetele seoses eluruumi kasutamisega teenuste osutamine.
11.Põhikirja p 3.2 järgi on ühistu liige muuhulgas kohustatud: 6) tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni-ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. 7) tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojus elamu kütteks ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse: a) sooja vee valmistamiseks kuluva soojusenergia ja külma vee ning kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel korterisse sissekirjutatud ja faktiliselt elavate isikute arvust või korterisse paigaldatud mõõturi näidust; b) kütteks kuluva soojusenergia puhul korteri üldpinna suurusest; 8) tasuma ühekordseid erakorralisi makseid elamu mõtteliste osade säilimise tagamiseks hädavajalike edasilükkamatute remonttööde katteks juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras; 9) maksma ühistu poolt osutatud, ühistu eesmärkidest otseselt mittetulenevate teenuste osutamise eest teenustasu juhatuse poolt määratud suuruses ning kehtestatud korras; 10) eelpool nimetatud loetelus toodud majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kehtiva seadusandlusega kehtestatud määras maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Viiviste tasumisest võib ühistu liiget vabastada juhatus oma otsusega, kui maksmisega viivitamiseks olid mõjuvad põhjused.
Puudutatud isik on rikkunud talle esitatud majandamiskulude arvete tasumatajätmisega seadusandlust ja KÜ põhikirja. KÜ on omapoolsed kohustused puudutatud isiku ees täitnud.
12.Kohtule 14.06.2021. a esitatud avalduse täpsustuse kohaselt on puudutatud isik tasunud 1 500 eurot, millega avaldaja loeb täidetuks põhivõlgnevuse ning avaldaja vähendab nõuet selles osas. Puudutatud isiku seisukoht
13.Puudutatud isik avaldusele vastuväiteid ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused
14.Kohus, tutvunud avalduse ning lisatud tõenditega, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele.
15.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista võlgnevuse 2 460,82 eurot. Puudutatud isik ei ole tasunud Ümera tn 18, Tallinnas asuva korteri majandamis- ja kommunaalkulude võlgnevuse eest perioodil november 2018. a kuni mai 2021. a.
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama.
17.Kohus on tuvastanud, et G. J. on Ümera tn 18, Tallinnas asuva korteri nr xx omanik. G. J.i võlgnevus korteri majandamiskulude eest seisuga veebruar 2021. a oli 3 459,59 eurot. Kohtumenetluse ajal on puudutatud isik tasunud 1 500 eurot.
18.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 41 lg 2 kohaselt, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus.
19.Kohtule on esitatud avaldaja põhikiri, mille punkt 3.2 kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma elamu majandamise kulusid. Põhikirja alapunkt 6 kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid ning tasuma ühistus elanike kohta arvestatavaid sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras.
20.KrtS § 40 lg 2 sätestab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.
Avaldaja nõude aluseks olev avaldaja poolt osutatud teenus seisneb järgnevates: vesi, vee soojendamine; üldvesi; üldelekter; prügivedu; küte; vee soojendamine, hoolduskulud; remondikulud, kindlustus, fonolukuhooldus. Puudub vaidlus selles, et puudutatud isik on eelpool nimetatud teenused saanud, kuid jätnud kahetsusväärselt nende eest tasumata.
21.Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et avaldaja on koostanud ja esitanud puudutatud isikule arved. Puudutatud isik on jätnud arved tasumata. Korteriühistu liikme ning korteri omanikuna tarbib puudutatud isik maja hooldusteenust, prügivedu, samuti on puudutatud isik kohustatud tasuma remondikulud. Iga keskmiselt mõistlik isik saab kohtu hinnangul aru, et tarbitud teenuste eest tuleb ka tasuda. Arvete tasumata jätmisega suurendab puudutatud isik nende korteriühistu liikmete kohustusi, kes enda arveid korteriühistule korrektselt tasuvad. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja nõue õiguslikult põhjendatud, mistõttu kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele võlgnevus kokku summas 2 460,82 eurot.
22.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 349,30 eurot ning taotleb lisanduva viivise väljamõistmist TsMS § 367 alusel võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Puudutatud isik ei ole kohustust täitnud ega avaldusele vastuväiteid esitanud. VÕS § 100, TsMS § 367 ja KrtS § 42 lg 1 alusel tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 349,30 eurot ja viivis põhinõudelt (s.o. 2 460,82 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.04.2021. a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetlus on tingitud puudutatud isiku poolt kohustuse täitmata jätmisest, mistõttu jäävad menetluskulud puudutatud isiku kanda.
24.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
25.Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja kasutanud lepingulise esindaja teenust 4 tundi ning avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista õigusabikulud summas 440 eurot, äriregistripäringu tegemise kulu 3 eurot ja riigilõivu summas 50 eurot. Avaldaja on tasunud riigilõivu kokku 50 eurot, riigilõiv kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele. Avaldaja lepingulise esindaja poolt tehtud toimingute ajakulu on kohtu hinnangul kooskõlas tsiviilasja mahu ja keerukusega. Avaldaja esindaja tunnitasu 110 eurot ei ületa kohtute poolt mõistlikuks peetud õigusabiteenuse hinda. Eeltoodust tulenevalt kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele 493 eurot.
26.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul taotleb avaldaja menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb puudutatud isikult välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
(allkirjastatud digitaalselt) Karin Sonntak kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.