Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Axxx Gxxxxxxx esitas 05.08.2021. a Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajja avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on Axxx Gxxxxxxx sattunud olukorda, kus ta ei suuda oma võlgnevusi tasuda. Võlgnevuste kogusumma on 8338,08 eurot. Võlgnik elab üksinda üürikorteris ning tema sissetulekuks on töövõimetoetus 254 eurot, vajadusel ka toimetulekutoetus. Axxx Gxxxxxxx on pikka aega olnud töötu ning ka lähitulevikus ei ole võimalik tal terviseprobleemide tõttu tööd leida ja võlgnevusi tasuda. Võlad tekkisid 2019. a võetud kiirlaenudega. Võlgnik kaotas ära ID-kaardi, peale mida tekkis võlgnevus 7527,47 eurot. Võlgnik pöördus politseisse, kuid tekkinud võlg jäi siiski Axxx Gxxxxxxxx enda kanda. Teise võla tekkimist selgitada ei oska. Axxx Gxxxxxxxxx puudub igasugune vara. Omab arvelduskontot SEB Pank AS-is. Võlgniku suhtes on algatatud 2 täitemenetlust, s.o täiteasjades nr 179/2019/1153 (sissenõudja Bondora AS) ja nr 191/2020/528 (sissenõudja Aktiva Finants OÜ). Rahaliste kohustuste kogusumma on 8338,08 eurot. Avaldaja hinnangul on ta muutunud püsivalt maksejõuetuks. Axxx Gxxxxxxx on töötuna arvel. Kohus kogus andmeid registritest: kinnistusraamatust, millest nähtub, et võlgniku nimele kinnisasju ei ole registreeritud. Samuti ei ole võlgnikul osalusi äriühingutes. Töötamiste registri andmetel võlgnik käesolevalt ei tööta. Täitemenetluse registri andmetel on Axxx Gxxxxxxxxx rahalisi kohustusi kokku rohkem kui 7100 eurot ning lisanduvad kohtutäiturite tasud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et Axxx Gxxxxxxxx pankrotiavaldus on võimalik menetlusse võtta. Kohtu hinnangul vastab avaldus seaduses võlgniku pankrotiavaldusele esitatud nõuetele. Võlgnik on avalduses põhistanud oma maksejõuetust ning on märkinud võlanimekirjas võlausaldajate andmed, täitmata nõuded ja nõuete suurused, samuti andmed enda vara kohta. Kohus ei tuvastanud pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseid PankrS § 14 lg 1 järgi. Kohus, tutvunud avalduse ja selle lisadega ning uurinud tõendeid, on seisukohal, et Axxx Gxxxxxxxx avaldus tema enda pankroti väljakuulutamiseks on põhjendatud. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 näeb ette, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Antud juhul on pankrotiavalduse esitanud võlgnik, seega saab PankrS § 31 lg 4 alusel eeldada, et võlgnik on maksejõetu. Pankrotiavalduses esitatud andmete kohaselt on avaldajal kohustusi erinevate võlausaldajate ees kokku summas 8338,08 eurot. Avaldaja teatel puudub tal igasugune vara. Võlgnik käesolevalt ei tööta ning on Eesti Töötukassas arvel töötuna. Tema igakuine sissetulek on töövõimetoetus 254 eurot ning vajadusel lisandub toimetulekutoetus. Terviseprobleemide tõttu on töö leidmine raskendatud. Seega saab teha järelduse, et Axxx Gxxxxxxxxx sissetuleku puudumine ei võimalda tal võlgade tasumist. Kohus kontrollis registriandmetest, et Axxx Gxxxxxxxxx puudub osalus äriühingutes ja ka kinnisvara. Arvestades esitatud ja kogutud andmeid, hindab kohus, et avaldaja ei suuda oma majanduslikust olukorrast tulenevalt võlausaldajate nõudeid rahuldada ning see suutmatus ei ole ajutine. Avaldaja vastu on teadaolevaid nõudeid kokku vähemalt 8338,08 euro ulatuses. Avaldajal puudub käesoleval ajal vara või sissetulek, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Et kohustuste tasumine toimuks mõistliku aja jooksul, peaksid tasumata kohustused saama tasutud lähema ettenähtava aja, näiteks 24 kuu jooksul. Selleks tuleks igakuiseid makseid kohustuste katteks teha ligikaudu 348 euro ulatuses. Võlgnikul ei ole ilmselt lähiajal ette näha sissetuleku suurenemist määral, mis võimaldaks võlad lähimas ettenähtavas tulevikus tasuda. Kui selline suutmatus võlgasid tasuda kestab pikemat aega, ei ole tegemist ajutise olukorraga. Seega saab lugeda, et avaldaja on PankrS § 1 lg 2 mõistes maksejõuetu ning esineb PankrS § 31 lg 1 järgi alus tema pankroti väljakuulutamiseks. Kohus leiab, et arvestades võlgniku majanduslikku olukorda on PankrS § 15 lg 2 alusel võimalik pankrot välja kuulutada ilma ajutist haldurit nimetamata. Avalduses esitatu põhjal leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on maksevõimet ületavate rahaliste kohustuste võtmine, oma võimalustega mittearvestamine rahaliste kohustuste võtmisel. PankrS § 31 lg 6 järgi nimetab kohus võlgnikule pankrotihalduri ja määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha. Kohus määrab Axxx Gxxxxxxxx pankrotihalduriks Küllike Mitti, kes vastab PankrS § 56 nõuetele ja on andnud selleks nõusoleku. PankrS § 31 lg 7 järgi kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Tulenevalt PankrS § 34 lg-st 1 peab haldur teavitama teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. Kohus selgitab, et PankrS § 35 lg 1 alusel pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 5) järgnevad muud PankrS-ses ettenähtud tagajärjed.

PankrS § 35 lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus PankrS § 171 lg 1 alusel pärast haldurilt aruande saamist pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu või lõpparuande kinnitamisega. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, siis tuleb PankrS § 150 lg 2 alusel tasuda pankrotimenetluse kulud, sh pankrotihalduri tasu, pankrotivarast. Vajadusel on võimalik taotleda menetlusabi TsMS § 183 lg 2 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.