Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Aktiva Finants OÜ (10746479)

656,73 €

9,04%

Bondora AS (11483929)

6 612,00 €

90,96%

Kokku:

Andmed võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks Saaja: Julianus Inkasso OÜ EE147700771000526428 Saaja: Bondora AS EE937700771004427510 Viitenumber: 5133273

7 268,73 €

Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Axxx Gxxxxxxx esitas 05.08.2021. a kohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks. Kohus kuulutas 06.09.2021. a määrusega välja Axxx Gxxxxxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Küllike Miti. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 29.09.2021. a. 27.12.2021. a esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks lõpliku võlausaldajate nimekirja. Kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja 13.01.2022. a määrusega. 25.02.2022. a esitas haldur kohtule taotluse, milles palub: 1) lõpetada Axxx Gxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu PankrS § 158 lg 4 alusel, kuna pankrotivarast ei jätku kõikideks pankrotiseaduse §-s 146 nimetatud väljamakseteks; 2) kinnitada Axxx Gxxxxxxxxxpankrotimenetluses prognoositavad kulud (pangateenustasu) summas 0,38 €; 3) määrata Axxx Gxxxxxxxx pankrotihaldurile tasu summas 561,00 €, millele lisandub käibemaks 112,20 €, kokku summas 673,20 € OÜ Õigusbüroo Faktootum (rk 10609096) kasuks; 4) jätta pankrotihalduri tasu summas 39,97 €, millele lisandub käibemaks 7,99 €, kokku summas 47,96 € Axxx Gxxxxxxxxx pankrotivara kanda; 5) määrata, et ülejäänud summas pankrotihalduri tasu summas 521,03 €, millele lisandub käibemaks summas 104,21 €, kokku summas 625,24 € hüvitatakse riigi vahenditest. Pankrotihalduri tasu tuleb kanda OÜ Õigusbüroo Faktootum (rk 10609096) arveldusarvele EE742200221013804535 Swedbank AS-s; 6) vabastada pankrotihaldur Küllike Mitt tema kohustustest; 7) otsustada Axxx Gxxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Axxx Gxxxxxxxx suhtes kohustustest vabastamise menetluse kohaldamisel kohustada võlgnikku Axxx Gxxxxxxxx ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Juhul kui kohus ei pea võimalikuks kohustada Axxx Gxxxxxxxx ennast täitma usaldusisiku kohustusi palun määrata usaldusisik kohtu omal äranägemisel. Kohus on avaldanud 03.03.2022. a teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, et menetluse raugemise vältimiseks on võimalik maksta kohtu deposiiti 1000 eurot hiljemalt 24.03.2022. a. Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. Rxxx Lxxx esitas 24.mail 2022. a nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses.

ARUANNE

12) kinnistusregistrisse kantud vara – puudus.

Seisuga 25.02.2022. (s.o. perioodil 06.09.2021.-25.02.2022.) ei ole Axxx Gxxxxxxxx pankrotimenetluse läbiviimise kulusid pankrotivara arvel tasutud. Tekkinud kulud katab pankrotihaldur pankrotimenetluse lõpetamisel kohtu poolt määratava pankrotihalduri töötasu arvel. Edaspidi tasutav pankrotimenetluse kulu koosneb pankrotihalduri töötasust ja sellele lisanduvast käibemaksust. PankrS § 65 lg 1 kohaselt määrab halduri tasu suuruse kohus pankrotimenetluse lõppemisel. Kohus kohaldas võlgniku pankrotti välja kuulutades nii PankrS § 15 lg 2 kui ka PankrS § 171 lg 11. Haldur lähtub töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud summast, sest ilma PankrS § 171 lg 11 sätestatuta oleks menetlus raugenud pankrotti välja kuulutamata – võlgniku puudub realiseeritav vara ning arestitav sissetulek on väga väike. PankrS § 65 lg 11 ja lg 111 kohaselt nendes väheväärtusliku varaga pankrotimenetlustes, mida viiakse läbi selleks, et aidata võlgnik kohustustest vabastamise menetluseni, rakendatakse halduri tasustamisel PankrS § 23 lg 1-3 sätestatud ajutise halduri tasustamise põhimõtteid. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistav kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Pankrotihalduri tasu riigi vahenditest hüvitamise korra kohaselt on riigi hüvitis seotud halduri tööajaga. Haldur taoleb kohtult haldurile 8,5 töötunni eest 561 euro suuruse töötasu määramist (arvestusega 66 eurot tund). Haldur taotleb tasu määramist büroole, mille kaudu haldur tegutseb, seega lisandub tasule käibemaks 112,20 eurot. Tasustatavad töötunnid jagunevad erinevate halduri funktsioonide täitmise vahel üldjoontes järgmiselt: - puudutatud isikutele pankrotiteadete saatmine, suhtlus võlausaldajatega 0,5 tundi - pangakontode käsutusõiguse vormistamine ja hiljem lõpetamine, limiitide muutmiseks korralduste edastamine panka 0,5 tundi - järelevalve võlgniku sissetuleku üle, sissetulekust osa pankrotivarasse eraldamine 1,0 tundi - tegelemine esitatud nõudeavaldustega, nõuete kontrollimine ja analüüs 0,5 tundi - võlausaldajate esimese üldkoosoleku ettevalmistamine, läbiviimine, protokollimine halduri ettekande ning vara ja võlgade nimekirja koostamine 1,5 tundi - esialgse ja lõpliku võlausaldajate nimekirja koostamine 1,0 tundi - võlausaldajate üldkoosoleku 25.02.2022. ettevalmistamine, läbiviimine, protokollimine 0,5 tundi - PankrS § 132 ja § 66 alusel pankrotihalduri ettekannete koostamine 0,5 tundi - PankrS § 158 alusel pankrotihalduri ettekande ja kohtule pankrotimenetluse lõpetamiseks taotluse koostamine 2,5 tundi Tasu taotledes võtab haldur muuhulgas arvesse, et töötasu arvel peab haldur katma pankrotimenetluse läbiviimisega seotud büroo ruumide ja sisseseade kasutustasu ning kulumaterjalide maksumuse (mis on seni olnud umbes 170 eurot menetluse kohta, lisandub käibemaks), aga ka kõik pankrotihaldurina tegutsemise vältimatuks eelduseks olevad püsikulud (Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmemaks 90 eurot kuus, kohustusliku vastutuskindlustuse maksumus 37,50 € kuus, kohustusliku täiendkoolituse maksumus keskmiselt 26 eurot kuus). Aruande kohtule esitamise hetkel on pankrotivara hoidmiseks kasutataval võlgniku arvelduskontol nr EE561010011713748227 raha 48,34 eurot. Juhul kui kohus määrab pankrotihaldurile pankrotivara arvel töötasu taotletud ulatuses, saab pankrotivaras olemas oleva summa arvel edaspidi Õigusbüroo Faktootum OÜ’le tasuda pankrotihalduri töötasu 39,97 eurot ning tasule lisanduva käibemaksu 7,99 eurot, samuti tasuda panga teenustasu summas 0,38. Pankrotivara arvel katmata jääva töötasu osa koos käibemaksuga summas 625,24 € saab hüvitada riigi vahenditest ulatuses, milles kohus peab pankrotihalduri töötasu taotlust põhjendatuks.

(EUR)

(EUR)

nõudest (%) 1 Aktiva Finants OÜ (10746479) 656,73 0,00 0,00 2 Bondora AS (11483929) 6 612,00 0,00 0,00 7 268,73 0,00 3) tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded PankrS § 153 lg 1 p 3 alusel Puuduvad

7) koostanud seaduses sätestatud ettekandeid ja aruandeid kohtule ning võlausaldajatele.

(EUR)

(EUR)

nõudest (%) 1 Aktiva Finants OÜ (10746479) 656,73 656,73 100,00 2 Bondora AS (11483929) 6 612,00 6 612,00 100,00 7 268,73 7 268,73 3) tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded PankrS § 153 lg 1 p 3 alusel Puuduvad

Axxx Gxxxxxxxx poolt maksejõuetuse tekkimise asjaolude kohta antud seletuste õigsust. Võlgniku poolt kuriteo või raske juhtimisvea toimepanemise kohta kindlate tõendite puudumisel asub haldur käesoleval hetkel seisukohale, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on nn. muu asjaolu. Haldur peab võlgniku maksejõuetust mõtlematu finantskäitumise paratamatuks tagajärjeks. KOHTU SEISUKOHAD PANKROTIMENETLUSE RAUGEMISE OSAS Kohus nõustub halduriga, et võlgnikul puuduvad pankrotimenetluse katteks rahalised vahendid ja tegemist on pankrotimenetluse raugemise olukorraga PankrS § 158 lg 4 mõttes. Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. Kohus nõustub pankrotihalduri poolt välja toodud maksejõuetuse põhjusega. Tegemist ei ole kuriteotunnustega teoga ja võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 162 lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses. Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kuna Axxx Gxxxxxxxx pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus PankrS § 165 lg 3 alusel Küllike Miti pankrotihalduri kohustest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine 05.08.2021. a esitas võlgnik Axxx Gxxxxxxx (pankrotis) koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avaldus sisaldas kinnitusi, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos pankrotimenetluse lõpetamisel esitatava aruandega. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 29.09.2021. PankrS § 171 lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldajad, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis PankrS § 171 lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Kohus, kaalunud Axxx Gxxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamist PankrS § 171 lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta PankrS § 171 lg 2 alusel kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Lähtuvalt PankrS § 175 lg 1 otsustab kohus selle pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohus rahuldab Axxx Gxxxxxxxx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel. PankrS § 173 lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

PankrS § 173 lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 173 lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 172 lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Axxx Gxxxxxxxxxtugiisik Rxxx Lxxx esitas 24.05.2022. a nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Kohus kuulas ära võlgniku ning usaldusisiku kandidaadi 05.aprillil 2022. Võlgnik Axxx Gxxxxxxx küll kinnitas soovi kohustustest vabaneda, kuid oli ebalev osas, kas ta tahaks või oskaks selleks vajalikke toiminguid teha. Kui ta peaks midagi ise selleks tegema, siis ta seda ei oskaks. Pärast võlgniku küsitlemist küsis kohus arvamust usaldusisiku kandidaadilt. Rxxx Lxxx, kes on võlgnikuga teinud koostööd sotsiaalteenuste valdkonnas, oli seisukohal, et Axxx Gxxxxxxxxxe sobib kohustustest vabastamise menetlus, kuid ta vajab selle menetluse käigus tuge ja abistamist vajalike ülesannete täitmisel. Seni on R.Lxxxx ja võlgniku vahel olnud toimiv koostöö. Kohus leiab, et Rxxx Lxxxxtuleb nimetada Axxx Gxxxxxxxx kohustusest vabastamise menetluses usaldusisikuks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid Rxxx Lxxxx nimetamise usaldusisikuks. Usaldusisiku nõusoleku vormistamine on veninud põhjusel, et vajalik oli A A.Gxxxxxxxx poolt eelnevalt avalduse esitamine tugiisikuteenuse saamiseks. PankrS § 172 sätestab usaldusisiku kohustused. (2)Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. (3) Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. (4) Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. (5)Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande. PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Axxx Gxxxxxxxx tööandjale, Sotsiaalkindlustusametile) teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi, PankS § 173 lõikes 3 nimetatud tulust (Axxx Gxxxxxxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest

saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab usaldusisik jätma võlgnikule igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kandma teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 20. märtsil). Arestimisele kuuluva sissetuleku puudumisel tuleb võlgnikul teha võlausaldajatele eraldisi vastavalt võimalusele. Kohus kohustab usaldusisikut esitama kohtule aruandeid usaldusisiku ülesannete täitmise kohta kord aastas (iga aasta 10. aprillil), esimene aruanne tuleb esitada 10. aprillil 2023. a. Axxx Gxxxxxxxxl tuleb esitada kohtule perioodilisi aruandeid iga aasta 10. oktoobriks ja 10. aprilliks, mis sisaldab teavet võlgniku tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele raha eraldamise kohta (PankrS § 173 sätestatud kohustused). Esimene aruanne esitada 10. oktoobril 2022, järgnev 10. aprillil 2023, jne. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena. PankrS § 175 lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Pankrotihalduri tasu ja kulud PankrS § 65 lg 1 sätestab: Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 65 lg 2 sätestab: Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. PankrS § 65 lg 113 sätestab: Füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (2022. aastal 1962 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust.

Haldur on taotlenud määrata halduri tasu suuruseks 561 eurot, millele lisandub käibemaks 112,20 eurot, kokku 673,20 eurot. Tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Tööaja arvestuse järgi kulus halduril ülesannete täitmisele 8,5 töötundi hinnaga 66 eurot tund, s.o 17 pooltundi hinnaga 33 eurot pooltund. Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 625,24 eurot, sh käibemaks 104,21 eurot. Pankrotihalduri tasu 47,96 eurot, sh käibemaks 7,99 eurot, taotleb pankrotihaldur välja mõista pankrotivara arvelt. PankrS § 65 lg 11 sätestab: Kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4). Kuna pankrotihaldur taotleb halduri tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest, tuleb pankrotihalduri tasu määramisel arvestada, et halduri tasu on 33 eurot poole tunni kohta, st 66 eurot tunni kohta. Halduri tasu 8,5 töötunni puhul on: 8,5 h × 66 eurot ehk kokku 561 eurot, millele lisandub käibemaks 112,20 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Küllike Miti taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 673,20 eurot, sh käibemaks 112,20 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜle Õigusbüroo Faktootum. Kuivõrd vara väärtus ei ole piisav halduri tasu katmiseks ja pankrot kuulutati välja PankrS § 171 lg 11 alusel, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise osaliselt riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 kohaselt ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Alates 2022 on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 654 eurot, kahekordne alammäär on 1308 eurot. Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud ning Axxx Gxxxxxxxxxx tuleb anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 625,24 eurot, sh käibemaks. Tasu hüvitis maksta välja OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Pankrotihalduri tasust 47,96 eurot, sh käibemaks 7,99 eurot, tuleb tasuda pankrotivara arvel. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.