Võlausaldajad: Bigbank AS, Eesti Energia AS, Intrum Debt Finance AG, Kohtutäitur Õnne Pajur, ERA Liisingu Inkassoteenused, Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, Julianus Inkasso OÜ, Saaremaa vald Vallavalitsuse kaudu Võlgniku avalduse otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine lahendamine Kirjalik menetlus, võlgniku ärakuulamine toimus 29.06.2021.
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada võlgniku S V kohustustest vabastamise menetlus.
2.Vabastada S V tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
3.Vabastada S V enda usaldusisiku kohustustest.
4.Avaldada teade võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda seaduses ettenähtud riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik
1.Pärnu Maakohus kuulutas 10.01.2014.a. määrusega välja S Vi (võlgnik) pankroti ja määras
2-13-57797
pankrotihalduriks Kristo Tederi.
2.27.03.2015.a. määrusega lõpetas kohus võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu, algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja määras võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Nimetatud määruse kohaselt jäi võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud nõuete osas raha saamata järgmistel võlausaldajatel:
1.Bigbank AS -5636,46 eurot
2.Eesti Energia AS – 107,79 eurot
3.Lindorff Eesti OÜ -603,96 eurot
4.Intrum Justitia Debt Finance AG – 527,27 eurot
5.Kohtutäitur Svetlana Põld – 886,84 eurot
6.ERA Liisingu Inkassoteenused AS- 943,85 eurot
7.Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu – 2081,81 eurot
8.Julianus Inkasso OÜ- 617,51 eurot
9.Kuressaare linn Kuressaare Linnavalitsuse kaudu -1486,70 eurot.
3.20.04.2021.a. esitas võlgnik kohtule taotluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Taotluse kohaselt on võlgniku sissetulekud perioodil 27.03.2015-27.03.2021 olnud kokku: 1) Töötasud: R AS – 2065,61 eurot; OÜ A- 5940,88 eurot; SM – 676,88 eurot; AS S – 4916,77 eurot. 2) Igakuine sotsiaaltoetus ca 35 eurot; 3) Osalise töövõime toetus ca 230 eurot; 4) Elatis 40 eurot 5) Koolitoetus 1 korral 160 eurot Võlgniku kulutused on olnud 1 kuus ca 800 eurot (üür ca 360 eurot, söök ca 300 eurot, transport ca 70 eurot, kulu ülalpeetavatele ca 70 eurot). Maksu- ja Tolliameti ees võlad puuduvad, kuna igal aastal on tuludeklaratsiooni raha läinud võla katteks. Teistele võlausaldajatele ei ole makseid tehtud.
4.Võlausaldajate seisukohad:
4.1.Eesti Energia teatel on nende nõudest võlgnikul tasumata veel 56,42 eurot.
4.2.Era Liisingu Inkassoteenused OÜ leiab, et võlgnikku ei tohiks kohustustest vabastada, ja menetlus tuleks lõpetada või menetlust tuleks 2 aasta võrra pikendada. Võlgnik ei ole teinud neile ühtegi makset menetluse ajal, kuid on andnud laenu teistele isikutele, kulutanud raha spaades käimisele ja kallitel kontsertidel, maksnud laene tagasi teistele võlausaldajatele. Seega on võlgnik rikkunud oma kohustusi menetluse ajal tahtlikult ja teda ei tohiks kohustusest vabastada.
4.3.Intrum Debt Finance AG (endise nimega Intrum Justitia Debt Finance AG) leiab, et võlgnik on rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik ei ole enam kui viie aasta jooksul võlausaldajale teinud ühtegi makset ning võlgniku vabastamine kahjustaks ebamõistlikult võlausaldajat. Võlgnik ei ole teinud midagi selleks, et parandada oma majanduslikku olukorda, seda eriti olukorras, kus tal on võlausaldajate nõuded täitmata. Võlausaldajale teadaolevalt ei ole võlgnik otsinud tasuvamat tööd. Võlgnik pole toonud kohtu ette, mis tööpakkumisi ta vaatas, kuhu kandideeris ning kuhu teda ei võetud. Samuti ei ole võlgnik osalenud koolitustel ega otsinud võimalusi ümberõppeks. Võlausaldaja hinnangul ei ole käesoleval juhul põhjendatud võlgniku kohustustest vabastamine, eelkõige põhjusel, et võlgnik on süüliselt rikkunud oma seadusest tulenevaid kohustusi.
4.4.Saaremaa vald (Kuressaare linna õigusjärglane) teatab, et Saaremaa Vallavalitsus on loobunud võla 1028,94 euro sissenõudmisest. S V kasvatab üksi kahte alaealist last, XXXXXXXXXXXXXXX Vallavalitsuse poolt on perele eraldatud sotsiaalkorter ja määratud
2-13-57797
tugiisikuteenus. Majanduslik toimetulek on olnud raskendatud pika perioodi vältel, mistõttu S Vile on makstud sotsiaaltoetusi ja osutatud toidupangateenust. Lähtuvalt eeltoodust on vallavalitsus seisukohal, et kohus vabastaks S Vi pankrotimenetluse täitmata jäänud kohustustest.
4.5.Bigbank AS teatab, et kohustustest vabastamise menetluse kestel ei ole võlausaldajale
Bigbank AS toimunud mitte ühtegi laekumist. Võlausaldaja hinnangul ei ole võlgnik täitnud PankrS §-st 173 lg 1 tulenevat kohustust, mille kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistliku tulutoova tegevusega või seda otsima. Arvestades, et kogu kohustustest vabastamise perioodi jooksul ei ole võlgnikul õnnestunud kordagi teha oma sissetulekutest võlausaldajatele makseid, siis saab väita, et võlgnik ei ole täitnud temale seatud seadusest tulenevat kohustust tegeleda või otsida mõistliku tulutoovat tegevust, millest oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Olukord, mil võlausaldaja nõue on jäetud kohustustest vabastamise kestel täielikult rahuldamata ning võlgnik ei ole tegelenud mõistliku tulutoova tegevusega, ei saa olla kohustustest vabastamise eesmärk. Õigussuhetes tuleb arvestada mõlema poole õiguste ja kohustustega. Võlausaldaja nõudeõiguse lõpetamine välja toodud asjaoludele tuginedes oleks võlausaldaja omandipõhiõigust ebamõistlikult riivav. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik oma kohustust rikkunud vähemalt VÕS § 104 lg-s 2 hooletuse tasandil. Võlausaldaja huvide kahjustumine väljendub võlausaldaja nõude täielikus mitterahuldamises. Eeltoodust tulenevalt palub Bigbank AS lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata.
4.6.Maksu- ja Tolliamet teatab, et neil puuduvad nõuded võlgniku vastu. Pankrotimenetluses jäi rahuldamata Maksu- ja Tolliameti nõue summas 2081,81 eurot. Nõudest 30,26 eurot on kustutatud maksuarvestusest aegumise tõttu ning ülejäänud summa on tasaarvestatud füüsilise isiku enammakstud tulumaksu tagastusnõuetega. Võlgniku väide, et kõik tema tulumaksutagastused on läinud Maksu- ja Tolliametile ei ole õige. Võlgniku 2020.a. füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel tekkinud enammakse summas 295,26 eurot tagastas Maksu- ja Tolliamet võlgniku taotlusel tema pangakontole. Maksu- ja Tolliametil puuduvad vastuväited võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ning võlgniku kohustustest vabastamise osas.
4.7.Ülejäänud võlausaldajad ei ole oma seisukohta esitanud ning suulist ärakuulamist ei ole ükski võlausaldaja soovinud. Kohtu põhjendused
5.PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. PankrS § 175 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.
6.PankrS § 173 sätestab võlgnikule järgmised kohustused pankrotimenetluse kestel: võlgnik
on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
2-13-57797
Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
7.Käesoleval juhul esitas võlgnik 20.04.2021 taotluse (ja 29.04.2021 selle täpsustuse), milles palub end vabastada võlgadest ja lõpetada tema kohustustest vabastamise menetlus. Avaldusest nähtub mh, et kohustustest vabastamise menetluse ajal ei ole võlgnik võlausaldajatele makseid teinud. Ärakuulamisel võlgnik selgitas, et ta ei ole makseid teinud, kuna tal ei ole alati võimetele vastavat tööd olnud. Kuna võlgnikul on osaline töövõime, pole võimalik tulutoovamat sissetulekut leida ega muud ametit õppida. Viimane töökoht vastab võlgniku tervislikule seisundile. Lisaks on võlgniku ülalpidamisel kaks alaealist last, XXXXXXXXXa, mis välistab töötamise ka kodust kaugemal. Ühele lapsele on elatis kohtu kaudu väljamõistetud, kuid isa vaatamata sellele elatist ei maksa. Võlgniku majanduslik seisukord on halb - ta elab lastega valla munitsipaalkorteris, ta on saanud sotsiaaltoetusi ja toidupangateenust ning talle on määratud tugiisiku teenus. Ta ei käi kuskil väljas kontsertidel ning XXX suunati teda arsti poolt taastusravisse. Võlausaldajate etteheited on võlgniku väitel alusetud.
8.Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole alust keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast PankrS § 175 lg 2 p 1 alusel, kuivõrd võlgnikku ei ole mõistetud süüdi pankrotikuriteos. Sama paragrahvi lõige 2 punkt 2 annab aluse kohustustest vabastamisest keeldumiseks ka siis, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi kahjustades sellega võlausaldajate huve. Kuivõrd võlausaldajad ERA Liisingu Inkassoteenused AS, Intrum Debt Finance AG ja Bigbank AS on oma seisukohtades viidanud võlgniku võimalikele PankrS §-s 173 toodud kohustuste rikkumistele, siis annab kohus vastavatele asjaoludele järgnevalt oma hinnangu.
9.Võlgniku kui usaldusisiku aruannetest menetluse kestel ja füüsilise isiku tuludeklaratsioonidest nähtub võlgniku maksustava tulu suurus järgmiselt: - 2015.aastal kokku 4850,79 eurot (sh tulumaks 679,96 eurot) – koosneb töötasust, haigushüvitisest, ajutise töövõimetuse hüvitisest so keskmiselt 404,23 eurot kuus; - 2016.aastal kokku 1478,80 eurot (sh tulumaks 87,43 eurot) – koosneb töötuskindlustushüvitisest, so keskmiselt 123,23 eurot kuus; - 2017.aastal tulu puudub; -2018.aastal kokku 4421,85 eurot (sh tulumaks 95,53 eurot) – koosneb töötasust, ajutise töövõime hüvitisest ja haigushüvitisest, so keskmiselt 368,48 eurot; -2019.aastal kokku 5271,74 eurot (sh tulumaks 488,30 eurot)- koosneb töötasust, ajutise töövõimetuse hüvitisest ja haigushüvitisest, so keskmiselt 439,31 eurot; -2020.aastal kokku 5511,03 eurot (sh tulumaks 295,26 eurot)- koosneb töötasust, haigushüvitisest ja ajutise töövõimetuse hüvitisest, so keskmiselt 459,25 eurot kuus.
10.PankrS § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. TMS § 131 lg 1 p 1, 3 ja 7 järgi sissenõuet ei saa pöörata mh riiklikele peretoetustele; sotsiaaltoetustele sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses ja seadusel põhinevale elatisele. Vastavalt TMS § 132 lg-le 1 ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Sama paragrahvi 2.lõike kohaselt kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist
2-13-57797
isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. Antud juhul on kohustustest vabastamise menetluse perioodil võlgnik saanud lisaks palgale ka erinevaid pere- ja sotsiaaltoetusi, töövõimetustoetusi, puudega tööealise toetust, kuid neile ei saa pöörata sissenõuet.
11.Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele Töötasu alammäära kehtestamine oli kuutasu alammääraks täistööajaga töötamisel korral 2015 aastal 390 eurot, 2016 aastal 430 eurot, 2017 aastal 470 eurot, 2018 aastal 500 eurot, 2019 aastal 540 eurot ja 2020 ja 2021 aastal 584 eurot. Vastab tõele, et olukorras, kus võlgnik tegeleb sellise tegevusega, mille eest saadav tasu ei ole piisav võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, on ta kohustatud otsima tegevust, mille eest saadav tasu oleks võlausaldajatele kasulikum. Võlgadest vabastamise regulatsioon ega vastav kohtupraktika ei näe ette „miinimumtasu“, mida saaks lugeda mõistlikult tulutoovaks tegevuseks. Kohtu hinnangul tuleb mõistlikkuse aspekti hinnata läbi konkreetse isiku potentsiaali leida tulutoov tegevus ning läbi isiku hetke elulise olukorra. Ühest küljest tuleb seejuures hinnata võlgniku haridustaset, väljaõpet ning eelnevat töökogemust ning teisest küljest töötamist takistavaid tegureid nagu võlgniku perekondlikku elukorraldust, võlgniku vanust ning tervislikku seisundit. Eesti Töötukassa andmetel on S.V olnud töötu ja tööotsijana arvel perioodidel: 30.11.201524.08.2016; 30.09.2016-4.01.2017; 9.03.2017-16.03.2017. 2016.a. märtsis on võlgnik vastavalt tööotsimiskavale tegelenud ka aktiivselt töö otsimisega ning ta on 2016.a septembris suunatud kohaliku omavalitsuse poolt pikaajaliste töötute iseseisvat tööharjumust soodustavale sotsiaalteenusele alates 1.11.2016. Tööotsimisega on võlgnik tegelenud ka 2018.a. alguses ja asunud tööle veebruaris 2018.a. Alates 31.12.2019 on võlgnik jälle olnud töötukassas arvel, kuna lahkus töölt tervislikel põhjustel. 1.04.2020 alates võlgnik töötab AS-s S Kuid antud juhul tuleb arvesse võtta seda, et: 1) Eesti Töötukassa on S.Vil tuvastatud osalise töövõime perioodil 1.02.2017-31.01.2019; 1.02.2019-31.01.2021 ja 1.02.2021-31.01.2025; 2) Sotsiaalkindlustusameti poolt on S.Vile määratud XXXXXXXXXXXXXX 3) S.Vi ülalpidamisel on 2 alaealist last: XXXXXXXXXXX; 4) S.V hooldab abivajavat raske puudega pereliiget – XXXXXXXXXXXX 5) Tervisliku seisundi ja laste (sh puudega lapse) tõttu ei ole võlgnikule sobilikud pikkade vahetustega tööpäevad ja töö kodust kaugel; 6) Tervislikust seisundist tulenevalt võlgnikule kõik tööd ei sobi ja seetõttu on olnud püsiva töö leidmine raskendatud. Võlgnik sattuski makseraskustesse põhjusel, et kaotas töö ning ei suutnud enam kõrge intressiga laene teenindada; 7) Võlgniku kanda on jäänud ka laste kasvatamisega seotud kulud, kuivõrd laste isa ei ole täitnud omapoolseid kohustusi; 8) Vallavalitsuse poolt on perele eraldatud sotsiaalkorter ja määratud tugiisikuteenus. Majanduslik toimetulek on olnud raskendatud pika perioodi vältel, mistõttu S Vile on makstud sotsiaaltoetusi ja osutatud toidupangateenust.
12.Eelnevast tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et kohtule on esitatud vajalikud andmed ja tõendid, millest nähtub võlgniku võimetus tegeleda tulutoovama tegevusega ning kohus leiab, et S V ei ole rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 toodud kohustust. Võttes eelnevat arvesse, nõustub kohus võlgniku täiendavate selgitustega, et tema tervislik seisund ning puudega lapse hooldamine piiravad oluliselt võlgniku võimalusi leida tulutoovamat tegevust, kui on ta võlgadest vabastamise perioodil saadud töötasu ja toetused. Kohus märgib ka, et kahel võlausaldajal - Saaremaa Vallavalitsusel ning Maksu- ja Tolliametil puudub tänaseks nõue võlgniku vastu ning ühe võlausaldaja Eestis Energia AS nõue on
2-13-57797
vähenenud pea poole võrra. Kohtu arvates, ei ole antud juhul kohustustest vabastamise menetluse pikendamine põhjendatud ega kooskõlas võlgniku suhtes läbiviidava menetluse eesmärgiga. Tänaseks on menetlus kestnud juba kuus ja pool aastat. Märkimist väärib siinkohal asjaolu, et ükski võlausaldaja ei ole menetluses selle perioodi jooksul aktiivselt osalenud ega menetluse vastu huvi tundnud. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 17. aprilli 2013. a määrus tsiviilasja nr 3-2-1-46-13, p 11; Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1121-11, p 12). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et põhjendatud on V.Vi pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine. See on kooskõlas võlgadest vabastamise menetluse eesmärgiga ning tagaks võlgnikule ja tema lastele edaspidi parema majandusliku toimetuleku.
13.Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1). PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.
14.Kuivõrd kohus vabastab S Vi tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tuleb PankrS § 175 lg 8 kohaselt tema kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. PankrS § 175 lgst 7 tulenevalt avaldab kohus teate S.Vi kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /digitaalallkiri/ Reena Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.