2-13-57797/16 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

2 000,00 eurot, mis võiks kuluda võimalike tulevaste kohtukulude ning halduri bürookulude katteks. Samas peab haldur aga edasist menetlust nii või teisiti perspektiivituks. Haldur on 07.04.2014 avaldatud teates (materjalid on edastatud kohtule koos 23.01.2015 avaldusega jaotusettepaneku kinnitamiseks) lisanud nõuete kaitsmise koosoleku päevakorda muuhulgas võlgadest vabastamise menetluse ja usaldusisiku. Ükski võlausaldaja nõuete kaitsmise koosolekust osa ei võtnud. 23.04.2014.a toimunud võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul otsustas seega võlgniku kohustustest vabastamise menetlusega seonduvat haldur ise ja märkis 23.04.2014 nõuete kaitsmise koosoleku protokolli kolmandasse punkti, et pankrotimenetluse ajal PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolusid tuvastatud ei ole. Vastavalt PankrS §-ile 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku. Võlgnik on avaldanud (lisa 1 – e-kirjavahetus võlgnikuga), et on ise valmis täitma usaldusisiku kohustusi. Haldur on seisukohal, et puuduvad PankrS § 171 lõikes 2 toodud alused võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks ja seetõttu teeb haldur kohtule ettepaneku vastav menetlus algatada. Arvestades, et menetluses puuduvad igasugused rahalised vahendid, on halduri hinnangul põhjendatud jätta võlgnikule usaldusisik määramata kuivõrd see tooks kaasa ilmselt põhjendamatuid kulutusi. Haldur on seisukohal, et võlgnik on võimeline täitma iseseisvalt usaldusisiku kohustusi ja allub kohtu vastavale kontrollile. Seejuures tuleks kohtul määruses selgitada täiendavalt, et tulu suurenemisel (käesoleval hetkel võlgniku tulule ei saa pöörata sissenõuet) ja muude oluliste asjaolude muutumisel tuleb võlgnikul kohut sellest teavitada. Seejärel on võimalik täiendavalt hinnata, kas usaldusisiku määramine on asjas vajalik. Eelnevat arvestades esitab haldur PankrS § 158 lõikes 3 nõutud aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lg. 2 ja 3 toodud andmeid:

PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pärnu Maakohus on võlgniku pankroti kuulutanud välja lähtudes PankrS §-ist 171 lg 11 ja võlgnikul puudub pankrotimenetluse kulude katmiseks igasugune vara, millest tulenevalt esinevad alused tasu määramiseks lähtudes PankrS § 65 lõikest 11. Lähtudes TsMS § 183 lõikest 2 Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397,00 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 31 kohaselt, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni 2014. aasta 30. juunini kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning ajutise halduri või pankrotihalduri tasule lisatakse kas käibemaks või sotsiaalmaks). Pankrotihaldur on seisukohal, et käesoleval juhul on täidetud TsMS 183 lg 2 nimetatud eeldused võlgnikule menetlusabi andmiseks. Puuduvad eeldused, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud. Võlgniku nimel esitab vastava taotluse pankrotihaldur. Lähtudes PankrS § 65 lg 11 koostoimes § 23 lg 1-3, esitab pankrotihaldur tasu arvestuse vastavalt halduri poolt tehtud toimingutele pankrotimenetluse ajal: Täitmiseks aeg (h)

Pankrotimenetluse lõpetamine Kohus asub seisukohale, et võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu PankrS § 157 p 2 ja 158 lg 4 alusel. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotiseaduse § 157 p 2 sätestab, et pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega (§ 29 lg 1 ja § 158). Pankrotiseaduse § 158 lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 158 lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Pankrotihalduri aruandest ja asja materjalidest nähtuvalt ei jätku antud pankrotimenetluses pankroti varast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Võlausaldajate huvi puuduse tõttu menetluse vastu on kohtu hinnangul ebatõenäoline, et ükski võlausaldaja või kolmas isik maksaks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summat, mistõttu kohus vastavat ettepanekut ei teinud, kuna haldur on hinnanud edasise menetluse nii või teisiti perspektiivituks. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Pankrotihaldur Kristo Teder tuleb vabastada pankrotihalduri kohustusest. PankrS § 66 lõike 3 kohaselt kontrollib kohus jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus peab kohus põhjendatuks määrata halduri tasuks kokku 385 €. PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Pärnu Maakohus on võlgniku pankroti kuulutanud välja lähtudes PankrS §-ist 171 lg 11 ja võlgnikul puudub pankrotimenetluse kulude katmiseks igasugune vara, millest tulenevalt esinevad alused tasu määramiseks lähtudes PankrS § 65 lõikest 11. 7/8

Lähtudes TsMS § 183 lõikest 2 Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397,00 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 31 kohaselt, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni 2014. aasta 30. juunini kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning ajutise halduri või pankrotihalduri tasule lisatakse kas käibemaks või sotsiaalmaks). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on täidetud TsMS 183 lg 2 nimetatud eeldused võlgnikule menetlusabi andmiseks. Puuduvad eeldused, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud. Võlgniku nimel on esitanud vastava taotluse pankrotihaldur. Eelnevast lähtudes määrab kohus pankrotihalduri Kristo Tederi tasuks 6 töötunni eest 396,00 eurot (arvestusega 1 tund = 66 eurot) millele lisandub sotsiaalmaks summas 130,68 eurot (33%) kokku 526,68 eurot. Pankrotimenetluse ajal tehtud vajalikud kulutused on pankrotihaldur jätnud enda kanda. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 169 näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. S.V esitas kohtule koos pankrotiavaldusega (9.12.2013) ka avalduse, milles palus vabastada ennast pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. S.V on kinnitanud avalduses, et temale pole teada asjaolusid, mis võiksid välistada kohustustest vabastamise. PankrS § 171 lgs 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kohtule teadaolevalt antud juhul ei esine. Võlausaldajad ei ole kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada S.Vi kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Haldur on palunud jätta usaldusisik nimetamata ja kohustada võlgnikku täitma usaldusisiku ülesandeid. S.Vile on kohus selgitanud usaldusisiku ülesandeid ja kohustusi ning ta on andnud nõusoleku neid täita /t.l. 91 /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest Kohtunik