Võlgnik S V ) Ajutine pankrotihaldur Kristo Teder (AB Kraavi & Partnerid – Tatari 25 Tallinn, e-post: [email protected])
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
7.jaanuar 2014.a
RESOLUTSIOON
1.Välja kuulutada S V ( pankrot 10.jaanuaril 2014.a kell 16.00.
2.Nimetada pankrotihalduriks Kristo Teder (AB Kraavi & Partnerid – Tatari 25 Tallinn, tel 6180094, 535 86390, e-post: [email protected]) ning teha talle kohustuseks PankrS § 22 lg-st 2 ja 5 tulenevate ülesannete täitmine.
3.Teha kinnistusraamatusse ja teistesse vararegistritesse võlgnikule kuuluva vara võõrandamise ja koormamise keelumärked, arestida võlgniku rahalised vahendid krediidiasutustes ning keelata võlgnikul ilma halduri nõusolekuta vara käsutamine (käsutuskeeld).
Peatada võlgniku suhtes toimuv (-ad) sundtäitmine (-sed).
5.Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumääruse haldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2-13-57797
6.Esimene võlausaldajate üldkoosolek toimub 31.jaanuaril 2014. a algusega kell 12.00 Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajas, saal nr 2, asukohaga Lossi 2, Kuressaare.
7.Teha käesolev määruse resolutsioon (v.a punkt 10) ja edasikaebamise kord teatavaks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.
8.Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõuet mis on esitatud peale 2 kuu möödumist, võidakse kaitsmisele mitte võtta. 9.Määrus kuulub täitmisele viivitamatult.
10.Määrata ajutise pankrotihaldur Kristo Tederile tasuks 420 € ja kulutuste suuruseks 42.48 eurot. Anda S Vile riigipoolset menetlusabi pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks summas 397 eurot. Nimetatud summa tuleb Riigi Tugiteenuste Keskusel kanda pankrotihalduri büroole Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid OÜ-le GetNetWork (reg.kood 12019915, arvelduskonto nr 221050996778 AS-s Swedbank). Edastada kohtumäärus võlgnikule ja pankrotihaldurile ning peale jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Pärnu Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest määruse teinud maakohtu kaudu. Asjaolud ja menetluse käik
1.S V esitas 9.12.2013.a. maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud avalduses palub võlgnik algatada tema suhtes kohustustest vabastamise menetlus.
2.Pärnu Maakohtu 13.12.2013 määrusega võeti avaldus menetlusse ja nimetati ajutiseks pankrotihalduriks Kristo Teder. 3.Ajutise pankrotihalduri aruande ja arvamuse kohaselt on võlgnik maksejõuetu kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgnikul puudub igasugune vara. Võlgnikul puudub sissetulek, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Samas on võlgnikul teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 15 290.80 Seega võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi. Pankrotimenetluseks vajaminevate vahendite suurus võiks olla minimaalselt 2 000 eurot, Võlgnik on pankrotiavalduses detailselt kirjeldanud asjaolusid, mis põhjustasid tema makseraskustesse sattumise. Ajutine haldur ei korda neid asjaolusid ja nõustub võlgniku poolt toodud maksejõuetuse põhjustega. Kokkuvõtvalt võib välja tuua, et võlgnik on võtnud kõrge intressiga laene olemata suuteline neid teenindama, tegutsenud kahjumlikult füüsilisest isikust ettevõtjana, mille tagajärjel on jäänud ise kohustuste kandjaks, lisaks on võlgnik käesoleval hetkel töötu. Maksejõuetuse tekkimise
2-13-57797 põhjusena võib veel välja tuua, et võlgniku kanda on jäänud laste kasvatamisega seonduvad kulud, kuivõrd võlgniku abikaasa ei ole täitnud omapoolseid ülalpidamise kohustusi. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Ajutine haldur ei ole võlgniku kohta kogutud andmete põhjal tuvastanud ka tagasivõitmise ega tagasinõudmise võimalusi. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu. Võlgnik tunnistab pankrotiavalduses ka ise maksejõuetust. Vastavalt PankrS §-ile 31 lg 4 kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Ajutisele haldurile teadaolevalt ei esine PankS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, millest tulenevalt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine võimalik. Eeltoodut arvesse võttes teeb haldur ettepaneku kuulutada välja S V’i ( ) pankrot PankrS § 31 lg 1 alusel. Juhul kui kohus otsustab võlgniku pankroti välja kuulutada, olen nõus jätkama pankrotihaldurina. Kohtumääruse põhjendused
4.Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus olles tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Asjas on ajutise halduri poolt tuvastatud, et võlgnikul puudub igasugune vara ning ka sissetulek, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Samas on võlgnikul teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 15 290.80 Seega võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi. Võlgniku pankrotimenetluses ei esine vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Võlgnik ise on tunnistanud enda maksejõuetust. Järelikult on võlgnik kohtu hinnangul PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Asja materjalidest nähtuvalt ei jätku käesoleval juhul võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ning seetõttu võib esineda alus menetluse raugemiseks. Samas on võlgnik esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Antud hetkel puuduvad kohtul esitatud asjaolude pinnal andmed PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluste esinemise kohta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus võlgniku varalist olukorda arvestades, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Võlgnik on võtnud kõrge intressiga laene olemata suuteline neid teenindama, tegutsenud kahjumlikult füüsilisest isikust ettevõtjana, mille tagajärjel on jäänud ise kohustuste kandjaks, lisaks on võlgnik käesoleval hetkel töötu. Maksejõuetuse tekkimise põhjusena võib veel välja tuua, et võlgniku kanda on jäänud laste kasvatamisega seonduvad kulud, kuivõrd võlgniku abikaasa ei ole täitnud omapoolseid ülalpidamise kohustusi. Seega on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Kohus selgitab võlgnikule, et tulenevalt PankrS § 91 lg-st 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui võlgnik soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek.
2-13-57797 Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks Kristo Tederi, kes on andnud selleks oma kirjaliku nõusoleku. Pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri kohustuste täitmise eest tasuks 420 € ja vajalike kulutuste katteks 42.28 € pankrotivara arvelt. Haldur Palub määrata nimetatud summa hüvitamine 397 € suuruses osas riigivahenditest tulenevalt PankrS § 23 lg 4 või menetlusabina võlgnikule, millest on võimalik katta kulutused summas 42.48 € ja tasu summas 354.52 €. PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 65 lg 1 viimase lause kohaselt halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb. PankrS § 150 lg 1 p 3 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud halduri tasu ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Kohus leiab, et antud juhul on mõistlik määrata pankrotihalduri tasuks 420 eurot ja kulude katteks 42.48 eurot. TsMS § 183 lg 2 sätestab, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. Kohus olles tutvunud halduri esitatud menetlusabi taotlusega leiab, et kuna S.Vi pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lg 11 sätestatud korras, tuleb tuginedes PankrS § 65 lg-le 11 S.Vile anda ajutise halduri tasu ja kulutuste kandmiseks riigipoolset menetlusabi summas 397 eurot. Reena Undrest Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.