Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-20-5468 määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebuselt tuleb tasuda riigilõiv. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Flagito OÜ esitas 13.04.202.a kohtule hagi SmartLynx Airlines Estonia vastu hüvitise, viivise ja sissenõudmiskulude nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli reisijatel A ja B kinnitatud broneering 01.02.2019.a lennule nr MYX589 Tallinnast Sharm el Sheikhi ja lend hilines rohkem kui 3 tundi. Reisijatel C ja D oli kinnitatud broneering 18.07.2019.a lennule nr MYX551 Tallinnast Rhodosele ja lend hilines rohkem kui 3 tundi. Reisijatel E ja F oli kinnitatud broneering 27.08.2019.a lennule nr MYX569 Tallinnast Burgasesse, lend hilines rohkem kui 4 tundi. Reisijatel G, H, I, J, K, L ja M oli kinnitatud broneering 03.12.2018.a lennule nr MYX589 Tallinnast Sharm el Sheikhi, lend hilines rohkem kui 4 tundi. Reisijal N oli kinnitatud broneering 07.02.2020.a lennule nr MYX426 Tenerifelt Riiga, lend hilines rohkem kui 4 tundi. Reisijatel O, P, R ja S oli kinnitatud broneering 05.02.2020.a lennule nr MYX572 Tenerifelt Tallinnasse, lend hilines rohkem kui 4 tundi. Reisijatel Š, Z, Ž, T, U, V ja W oli kinnitatud broneering 29.01.2020.a lennule nr MYX572 Tenerifelt Tallinnasse, lend hilines 3 tundi ja 7 minutit. Kõik eelpoolnimetatud reisijad loovutasid oma Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest nr 261/2004 tuleneva hüvitise nõudeõiguse hagejale. Hageja tegi kostjale ettepaneku lahendada hüvitise maksmise küsimus kohtuväliselt aga kostja sellega ei nõustunud. Kostja vastus Kostja esitas vastuse hagile 04.05.2020.a. Kostja on seisukohal, et hagi on osaliselt tõendamata, sest hagiavalduses nimetatud 48 lisast on kostjale nähtavad üksnes 30 lisa. Seetõttu ei ole nõue 3600 euro osas tõendatud. Kostja ei ole nõus hageja käsitlusega sissenõudmiskulude hüvitamise osas. Hageja nõuab sissenõudmiskulu 40 euro tasumist iga reisija eest. Kostja on seisukohal, et hagejal on kostja vastu üks nõue ja õigus nõuda sissenõudmiskulu üksnes 40 eurot. 04.05.2020.a täiendavas vastuses hagile lisas kostja, et Euroopa Kohus on leidnud, et määruse artikleid 5, 6 ja 7 tuleb tõlgendada nii, et hüvitise saamise õiguse kohaldamise eesmärgil võib hilinenud lendude reisijaid võrdsustada tühistatud lendude reisijatega, mis tähendab, et reisijal on määruse artikli 7 alusel õigus hüvitisele, kui nende lend hilineb kolm tundi või rohkem. Hagejal puudub kostja vastu nõue ulatuses, mis puudutab reisijaid A ja B (01.02.2019.a lend MYX589). 01.02.2019.a lend MYX589 ei hilinenud rohkem kui kolm tundi võrreldes algse 2(7)

2-20-5468 saabumisajaga. 01.02.2019.a lennu MYX589 planeeritud saabumisaeg oli 10:15 UTC (12:15 kohalik). Lennu tegelik saabumisaeg oli 13:12 UTC (15:12 kohalik). See tähendab, et 01.02.2019.a lend MYX589 hilines vaid 2h 57min ehk vähem kui kolm tundi võrreldes algse saabumisajaga mistõttu puudub õigus hüvitise nõudmiseks. Euroopa Komisjon on määruse tõlgendamise suunistes leidnud, et lennuettevõtja peaks saabumisaja registreerimisel ja tõendamisel lähtuma lennumeeskonna või käitaja allkirjastatud kinnitusest. Lennu tehnilisest logist nähtub, et 01.02.2019.a lend MYX589 hilines vaid 2h 57min. Kooskõlas Euroopa Komisjoni suunistega on lennu saabumisaega tehnilises logis allkirjaga kinnitanud lennu meeskonna kaptenid. Eeltoodust tulenevalt on nõuetekohaselt registreeritud ja tõendatud, et lend MYX589 ei hilinenud kolm tundi või rohkem. Kostja hinnangul on kostja esitatud tehnilise logi puhul tegemist kõige täpsema ja korrektsema tõendiga hindamaks lennu tegelikku saabumisaega. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud hageja põhinõue summas 600 eurot ja sellelt arvutatav viivisenõue ning sissenõudmiskulude nõue. Kostja palub kohtul jätta hageja hagiavaldus kostja vastu rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle peale hageja poolt 05.05.2020.a esitatud kõiki hagiavalduse lisasid, et hagejale on loovutatud reisijate hüvitisenõuded, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest 261/2004, millega on kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta (tl. 9-14, 17-22, 25-27, 31-39, 47-49, 52-57, 78-83, 88-93, 96-104). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 168 lg 2 kohaselt peab senine võlausaldaja uuele võlausaldajale tema nõudmisel andma dokumendi, mis kinnitab nõude loovutamist. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 171 lg 1 järgi võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Vaidlust ei ole, et Euroopa Kohus on korduvalt oma lahendites leidnud, et määruse nr 261/2004 artikleid 5, 6 ja 7 tuleb tõlgendada nii, et hüvitise saamise õiguse kohaldamise eesmärki arvestades võib hilinenud lendude reisijaid võrdsustada tühistatud lendude reisijatega (nt liidetud kohtuasjades C-402/07 ja C-432/07; CC-549/07 ning C-257/14). Seega võivad reisijad tugineda õigusele saada hüvitist, mis on ette nähtud määruse artiklis 7, kui hilinenud lennu tõttu reisijad kaotavad kolm tundi või rohkem. Määruse artikli 7 lg 1 punkt b kohaselt on kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500 – 3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul õigus hüvitisele 400 euro ulatuses. Määruse artikli 7 lg 1 punkt c kohaselt on kõikide üle 3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul õigus hüvitisele 600 euro ulatuses. Määruse artikli 7 lg 1 punkt c ja artikli 7 lõike 2 punkt c kohaselt on kõikide üle 3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul, mis hilinevad alla nelja tunni lennuettevõtjal õigus vähendada hüvitist 50%. Eeltoodud artikli lg 4 kohaselt vahemaid mõõdetakse vahemaa mõõtmise suurringjoone meetodil. Määruse artikkel 5 lõige 3 näeb ette õiguse lennuettevõttel keelduda hüvitise maksmisest, kui on üheaegselt täidetud järgmised 3(7)

2-20-5468 kaks eeldust: hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud ja lennuettevõtja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et vältida hilinemist. Pooled ei vaidle selle üle, et reisijatel C ja D oli kinnitatud broneering nr W2A6QR (tl 16) kostja lennule MYX551 18.07.2019 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Kreeka (Rhodos). Eeltoodud lend hilines rohkem kui 3 tundi. Vaidlust ei ole, et määruse nr 261/2004 (edaspidi määrus) alusel on sellise lennu hilinemise korral reisijatel õigus nõuda kompensatsiooni kokku 800 eurot, mida kostja tasunud ei ole. Pooled ei vaidle selle üle, et reisijatel E ja F oli kinnitatud broneering nr 19121171 (tl. 24) kostja lennule MYX569 27.08.2019 lähtepunktiga Eesti (Tallinn)- sihtpunktiga Bulgaaria (Burgas). Eeltoodud lend hilines rohkem kui 4 tundi. Määruse alusel on lennu hilinemise korral reisijatel õigus nõuda kompensatsiooni kokku 800 eurot, mida kostja tasunud ei ole. Pooled ei vaidle selle üle, et reisijal N oli kinnitatud broneering nr RN235515 (tl. 45) kostja lennule MYX426 07.02.2020 lähtepunktiga Hispaania (Tenerife) sihtpunktiga Läti (Riia). Eeltoodud lend hilines rohkem kui 4 tundi. Määruse alusel on reisijal õigus õigus nõuda kompensatsiooni kokku 400 eurot, mida kostja tasunud ei ole. Pooled ei vaidle ka selle üle, et reisijatel O ja P oli kinnitatud broneering nr 20207836 (tl 51) ja reisijatel R ja S oli kinnitatud broneering nr TN304398 (tl. 76-77) kostja lennule MYX572 05.02.2020 lähtepunktiga Hispaania (Tenerife) sihtpunktiga Eesti (Tallinn). Eeltoodud lend hilines rohkem kui 4 tundi ning määruse alusel on reisijatel õigus nõuda kompensatsiooni kokku 1600 eurot. Pooled ei vadile selle üle, et Reisijatel Š ja Z oli kinnitatud broneering nr TRAJ6G (tl. 85) ning reisijatel Ž, T, U, V ja W oli kinnitatud broneering nr 19399357 (tl. 95) kostja lennule W28582 (MYX572) 29.01.2020 lähtepunktiga Hispaania (Tenerife) sihtpunktiga Eesti (Tallinn). Eeltoodud lend hilines 3 tundi ja 7 minutit. Määruse alusel on reisijatel õigus nõuda kompensatsiooni kokku 2800 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et reisijatel G, H, I, J, K, L ja M oli kinnitatud broneering nr 18787413 ja 18787465 (tl. 29-30) kostja 03.12.2018.a lennule MYX589 03.12.2018 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Egiptus (Sharm el Sheikh). Eeltoodud lend hilines rohkem kui 4 tundi ning määruse alusel on reisijatel õigus kompensatsioonile 4200 eurot, mida kostja tasunud ei ole. Pooled ei vaidle selle üle, et reisijatel A ja B oli kinnitatud broneering nr 19004474 (tl. 8) kostja lennule MYX589 01.02.2019 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Egiptus (Sharm el Sheikh). Pooled vaidlevad selle üle kas nimetatud lend hilines üle 3 tunni või mitte. Vaidlus puudub selles, et 01.02.2019 lennu nr MYX589 planeeritud saabumisaeg pidi kohaliku aja järgi olema 12.15 (tl 69 pöördel). Kostja on seisukohal, et lennu tegelik saabumisaeg oli kohaliku aja järgi 15.12, mida kostja soovib tõendada lennu MYX589 tehnilise logiga (tl. 72-73). Kostja on seisukohal, et lend hilines 2 tundi ja 57 minutit ja reisijatel puudub seega õigus kompensatsioonile. Kohtul ei ole põhjust kahelda, et lennu tehnilise logi kohaselt või kostja sisesüsteemist nähtuvalt võib lennu MYX589 sihtkohta saabumise ajaks pidada kohaliku aja järgi 15.12 (tl. 72). Kuid üldteada asjaolu on, et lennuki rataste lennurajale maha saamisest kuni väravasse jõudmiseni ja seejärel lennuki ukse avamiseni läheb aega. Seetõttu on mõistlik arvata, et 4(7)

2-20-5468 reisija jaoks saab saabumisaega arvestada hetkest, mil reisijal on võimalik lennukist väljuda, s.o. oluline on tuvastada ka moment, mil on avatud lennuki uks, mille kaudu on reisijal võimalik väljuda. Eelnimetatut kinnitab kaudselt ka Tallinna Lennujaama tõend, millest nähtuvalt on väljuva lennu puhul väravast lahkumise ja õhkutõusmise vahe 15 minutit ning maandumise ja väravasse jõudmise vahe 8 minutit. Väravasse jõudmisele järgnevad ka värava ja lennuki ühendamise toimingud, mis võtavad aega. Kui lennuk maandus Sharm el Sheikhi lennuväljal lennuki tehnilise logi kohaselt kohaliku aja järgi kell 15.12, siis kulus sealt eelduslikult rohkem kui 3 minutit väravasse jõudmiseni ja lennukiuste avamiseni, et reisijad saaksid väljuda. Kostja ei ole tõendanud, et lennuki uks oleks reisijatele avatud samal hetkel, kui kostja väidetel oli lennuk saabunud, s.o. 15:12. Seega on tõendatud, et lend MYX589, mis toimus 01.02.2019 hilines rohkem kui kolm tundi ning resisijal Al ja Bl on eeltoodud lennu hilinemise õigus nõuda kompensatsiooni määruse alusel 600 eurot, mida kostja tasunud ei ole. Pooled ei vaidle, selle üle, et kostja on ülaltoodud lendude lennuettevõtjaks, kel on kohustus tasuda reisijatele hüvitist lendude hilinemise tõttu. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis lubaksid kostjal keelduda hüvitise maksmisest, samas ei ole vaidlust, et kostja ei ole hagejale kohtuväliselt tasunud seoses lendude hilinemisega ettenähtud hüvitist. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks hüvitis kogusummas 11 200 (300 eurot x 2 reisijat, 400 eurot x 16 reisijat ja 600 eurot x 7 reisijat) eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 järgi kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Pooled ei vaidle, et hageja teavitas kostjat hagiavalduses nimetatud lendude MYX589, MYX551, MYX569, MYX426, MYX572 hilinemisest tulenevatest nõuetest (tl. 15, 23, 28, 44, 50, 58, 84, 94, 107). Seega on kostja kohustatud tasuma viivist alljärgnevalt: a) Nõudest summas 2000 eurot 04.02.2020, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 2000 euro suuruselt kahjusummalt alates 05.02.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 30,16 eurot; b) Nõudest summas 800 eurot 23.02.2020, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 800 euro suuruselt kahjusummalt alates 24.02.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 8,74 eurot; c) Nõudest summas 800 eurot 24.02.2020, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 800 euro suuruselt kahjusummalt alates 25.02.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 8,57 eurot; d) Nõudest summas 800 eurot 02.03.2020, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 800 euro suuruselt kahjusummalt alates 03.03.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 7,34 eurot; 5(7)

2-20-5468 e) Nõudest summas 600 eurot 27.03.2020, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 600 euro suuruselt kahjusummalt alates 28.03.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 2,23 eurot; f) Nõudest summas 4200 eurot 28.03.2020, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 4200 euro suuruselt kahjusummalt alates 29.03.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 14,69 eurot; g) Nõudest summas 2000 eurot 02.04.2020, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 2000 euro suuruselt kahjusummalt alates 03.04.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 4,81 eurot. Seega on tõendatud, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viiviseid hüvitise nõude esitamisest kuni hagiavalduse esitamiseni. Hagiavalduse esitamise seisuga (13.04.2020) on sissenõutavaks muutunud viivise suurus 76,54 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohtu arvates on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuselt summas 11 200 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest s.o. 13.04.2020 kuni põhinõude täitmiseni, sest hageja ei ole välja arvestanud viivist põhivõlgnevuselt kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni.

VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist 40 euro ulatuses alati, kui tal on õigus nõuda viivist. Nõude eelduseks ei ole seega tegelik kahju tekkimine. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt kokku sissenõudmiskulude hüvitamist iga üksiku rahalise kohustusega seoses, kokku summas 1000 (25 x 40 eurot) eurot. Veenev on hageja väide, et sissenõudmiskulud on tekkinud iga üksiku rahalise kohustuse sissenõudmisega ja need on põhjustatud kostja käitumisest, kes ei ole tasunud koheselt hüvitisnõuded, kuigi kostjal oli võimalus maksta hüvitis hagejale kohtuväliselt, kohe peale hageja poolt nõude ja vajalike dokumentide kostjale esitamist. Kahtlemata on hagejal õigus nõuda viivist iga nõude täitmisega viivitamise eest ja tuvastatud on, et hageja ka käesolevas menetluses nõuab iga reisijaga seotud nõude täitmisega viivitamise eest kostjalt viivist. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 1000 eurot. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, et sissenõudmiskulu tuleb käsitleda ühe nõudena ja seda ei saa osadeks jagada s.t nõuda sissenõudmiskulu iga reisija eest. Õiguskirjanduses (Võlaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne, kirjastus Juura, Tallinn 2016, lk 576) on asutud seisukohale, et rahalise kohustusega viivitamise eest saab nõuda sissenõudmiskulu iga kohustuse eest eraldi. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel, millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, 6(7)

2-20-5468 millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja 28.04.2020.a menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 650 eurot ja kulu õigusabile 10 tunni ulatuses tunnihinnaga 140 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Menetluskulud kokku 2050 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on hageja õigusabi tunnitasu suurus mõistliku ja turul väljakujunenud suurusega. Menetluskulude taotluse kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal kliendiga suhtlemise ja materjalide kogumisele 2 tundi, kliendi esitatud materjalide läbitöötamisele, analüüsimisele ja seisukoha kujundamisele 1 tund ja hagiavalduse koostamisele ning tõendite vormistamisele 7 tundi. Hageja kinnitab, et ta on käibemaksukohuslane alates 28.11.2018. Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse osaliselt. TsMS § 174 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus rahuldab hageja menetluskulu nõude riigilõivu 650 euro osas. Hageja õigusabikulude osas rahuldab kohus taotluse osaliselt. Käesolev vaidlus on standardne ning õiguslikult lihtne vaidlus, mis ei vaja põhjalikku analüüsimist ega õigusteooria või varasema kohtupraktikaga tutvumist. Hageja põhitegevusalaks on nimetatud hüvitiste sissenõudmine ning seega kasutab hageja eelduslikult sisse töötatud hagiavalduse põhjasid. Kohus vähendab kliendiga suhtlemise ja materjalide kogumise aega 1 töötunnile, ei rahulda materjalide läbitöötamise, analüüsimise ja seisukoha kujundamise nõuet 1 tunni ulatuses ning vähendab hagiavalduse koostamise ja tõendite vormistamise aega 3 töötunnini. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud ajakulu hagi koostamise ja kohtule esitamise eest 4 tundi ehk 560 eurot. Kokku on hageja menetluskulude suurus 1210 eurot. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.