Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

suuruselt suuruselt suuruselt suuruselt suuruselt suuruselt suuruselt

Hageja nõudis viivist seadusjärgses määras. Lisaks nõudis hageja kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1131 lg 1 alusel sissenõudmiskulu 1 000 eurot (25 x 40 eurot). Kostja vastuväited hagile

− reisijatel D ja F oli kinnitatud broneering nr W2A6QR (tl 16) kostja lennule MYX551 18.07.2019 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Kreeka (Rhodos). Lend hilines rohkem kui 3 tundi. Määruse nr 261/2004 alusel on sellise lennu hilinemise korral reisijatel õigus nõuda kompensatsiooni kokku 800 eurot; − reisijatel Q ja F oli kinnitatud broneering nr 19121171 (tl. 24) kostja lennule MYX569 27.08.2019 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Bulgaaria (Burgas). Lend hilines rohkem kui 4 tundi. Määruse nr 261/2004 alusel oli lennu hilinemise korral reisijatel õigus nõuda kompensatsiooni kokku 800 eurot; − reisijal N oli kinnitatud broneering nr RN235515 (tl. 45) kostja lennule MYX426 07.02.2020 lähtepunktiga Hispaania (Tenerife) sihtpunktiga Läti (Riia). Lend hilines rohkem kui 4 tundi. Määruse nr 261/2004 alusel oli reisijal õigus nõuda kompensatsiooni kokku 400 eurot; − reisijatel S ja B oli kinnitatud broneering nr 20207836 (tl 51) ja reisijatel Ä ja L oli kinnitatud broneering nr TN304398 (tl. 76-77) kostja lennule MYX572 05.02.2020 lähtepunktiga Hispaania (Tenerife) sihtpunktiga Eesti (Tallinn). Lend hilines rohkem kui 4 tundi ning määruse nr 261/2004 alusel oli reisijatel õigus nõuda kompensatsiooni kokku 1 600 eurot; − reisijatel K ja J oli kinnitatud broneering nr TRAJ6G (tl. 85) ning reisijatel A, M, Z, I ja Ü oli kinnitatud broneering nr 19399357 (tl. 95) kostja lennule W28582 (MYX572) 29.01.2020 lähtepunktiga Hispaania (Tenerife) sihtpunktiga Eesti (Tallinn). Lend hilines 3 tundi ja 7 minutit. Määruse nr 261/2004 alusel oli reisijatel õigus nõuda kompensatsiooni kokku 2 800 eurot; − reisijatel W, T, N, U, O, G ja R oli kinnitatud broneeringud nr 18787413 ja nr 18787465 (tl. 29-30) kostja 03.12.2018 lennule MYX589 03.12.2018 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Egiptus (Sharm el Sheikh). Lend hilines rohkem kui 4 tundi ning määruse nr 261/2004 alusel oli reisijatel õigus kompensatsioonile 4 200 eurot. Pooled ei vaielnud, et reisijatel X ja C oli kinnitatud broneering nr 19004474 (tl. 8) kostja lennule MYX589 01.02.2019 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Egiptus (Sharm el Sheikh). Pooled vaidlesid, kas nimetatud lend hilines üle 3 tunni. Vaidlus puudus selles, et lennu nr MYX589 planeeritud saabumisaeg pidi kohaliku aja järgi olema 12.15 (tl 69 pöördel). Kostja oli seisukohal, et lennu tegelik saabumisaeg kohaliku aja järgi 15.12, mis nähtus lennu tehnilisest logist (tl. 72-73) ja seega lend hilines 2 tundi ja 57 minutit ja reisijatel puudus õigus kompensatsioonile. Kohtul polnud põhjust kahelda, et lennu tehnilise logi kohaselt või kostja sisesüsteemist nähtuvalt võis lennu MYX589 sihtkohta saabumise ajaks pidada kohaliku aja järgi 15.12 (tl. 72). Kuid üldteada asjaolu oli, et lennuki rataste lennurajale maha saamisest kuni väravasse jõudmiseni ja seejärel lennuki ukse avamiseni läheb aega. Seetõttu oli mõistlik arvata, et reisija jaoks saab saabumisaega arvestada hetkest, mil reisijal on võimalik lennukist väljuda, s.o. oluline oli tuvastada ka moment, mil avatakse lennuki uks, mille kaudu on reisijal võimalik väljuda. Eelnimetatut kinnitas kaudselt ka Tallinna Lennujaama tõend, millest nähtuvalt oli väljuva lennu puhul väravast lahkumise ja õhkutõusmise vahe 15 minutit ning maandumise ja väravasse jõudmise vahe 8 minutit. Väravasse jõudmisele järgnevad ka värava ja lennuki ühendamise toimingud, mis võtavad aega. Kui lennuk maandus Sharm el Sheikhi lennuväljal lennuki tehnilise logi kohaselt kohaliku aja järgi kell 15.12, siis kulus sealt eelduslikult rohkem kui 3 minutit väravasse jõudmiseni ja lennukiuste avamiseni, et reisijad saaksid väljuda. Kostja ei tõendanud, et lennuki uks oleks reisijatele avatud samal hetkel, kui kostja väidetel oli lennuk saabunud, s.o. 15:12. Seega oli tõendatud, et lend MYX589, mis toimus 01.02.2019 hilines rohkem kui 3 tundi ning reisijatel oli lennu hilinemise õigus nõuda kompensatsiooni 600 eurot.

Kostja oli ülaltoodud lendude lennuettevõtjaks, kel oli kohustus tasuda reisijatele hüvitist lendude hilinemise tõttu. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis lubaksid kostjal keelduda hüvitise maksmisest. Kostja polnud hagejale kohtuväliselt tasunud seoses lendude hilinemisega ettenähtud hüvitist. Lähtudes eeltoodust ja VÕS § 76 lg 1, VÕS § 100, VÕS § 101 lg 1 p 1, VÕS § 108 lg 1 tuli kostjalt välja mõista hageja kasuks hüvitis kogusummas 11 200 eurot (300 eurot x 2 reisijat, 400 eurot x 16 reisijat ja 600 eurot x 7 reisijat). Hageja viivisenõude aluseks oli VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja lg 2 ning § 94. Pooled ei vaielnud, et hageja teavitas kostjat hagiavalduses nimetatud lendude MYX589, MYX551, MYX569, MYX426, MYX572 hilinemisest tulenevatest nõuetest (tl. 15, 23, 28, 44, 50, 58, 84, 94, 107). Hagejal oli õigus nõuda kostjalt viiviseid hüvitise nõude esitamisest kuni hagiavalduse esitamiseni. Hagiavalduse esitamise seisuga (13.04.2020) oli sissenõutavaks muutunud viivise suurus 76,54 eurot. Edasiulatuv viivisnõue kuulus rahuldamisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel. Hagejal oli õigus nõuda kostjalt kokku sissenõudmiskulude hüvitamist iga üksiku rahalise kohustusega seoses, kokku 1 000 eurot (25 x 40 eurot). VÕS § 1131 lg 1 kohaselt oli võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist 40 euro ulatuses alati, kui tal oli õigus nõuda viivist. Sissenõudmiskulud tekkis iga üksiku rahalise kohustuse sissenõudmisega ja need olid põhjustatud kostja käitumisest. Kostja apellatsioonkaebus

Apellant vaidleb üksnes küsimuses, kas 01.02.2019 lend nr MYX589 hilines rohkem kui 3 tundi. Ülejäänud nõuete osas ei ole apellant nõudeid vaidlustanud. Apellatsioonkaebuse kohaselt vaidlustab kostja maakohtu otsus aga täies ulatuses. Tegelikkuses ei ole kostja apellatsioonkaebuses ülejäänud hageja nõuete osas sisulisi vastuväiteid esitatud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust kaebuses esitatud väidete pinnalt. Kostja leidis, et tehnilise logi alusel saab tuvastada lennu tegelikku saabumisaega ja lennuettevõtja peaks saabumisaja registreerimisel ja tõendamisel lähtuma lennumeeskonna või käitaja allkirjastatud kinnitusest. Apellatsioonkaebuses vaidlustab kostja maakohtu poolt tõenditele antud hinnangu. Kostja leiab, et hageja esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik teha järeldust, et lend MYX589 hilines 01.02.2019 vähemalt 3 tundi. Tehnilisest logist nähtus, et lend nr MYX589 hilines 2 tundi ja 57 minutit. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus tõendite hindamisel menetlusõiguse norme ega valesti hinnanud tõendeid. Maakohus on kõiki tõendeid hinnanud ning leidnud, et vaidlusalune lend hilines vähemalt 3 tundi. Maakohus ei jätnud kõrvale kostja tõendit, vaid leidis, et polnud põhjust kahelda, et lennuk maandus sihtkohta selles märgitud ajal ja leidis, et lähtuda tuli tegelikult ajast, mil reisijad said lennukist väljuda. Euroopa Kohus on asjas nr C-452/13 asunud seisukohale, et lennu hilinemise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb määruse nr 261/2004 art-d 2, 5 ja 7 tõlgendada nii, et lennu hilinemise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda mõistest saabumise aeg, mis tähistab aega, millal avatakse vähemalt üks lennuki uks, eeldusel, et reisijatel lubatakse lennukist väljuda. Seega on määruse kontekstis saabumise ajaks reisijate lennukist välja lubamise aeg, mitte mõni muu aeg. Kostja esitas dokumentaalse tõendina üksnes lennu nr MYX589 tehnilise logi, kuid see ei tõendanud, et kell 15.12 avati ka lennuki uks ning reisijatel oli võimalik lennukist väljuda. Seega ei tõenda üksnes kostja esitatud lennu tehnilises logis märgitud lennu saabumise kellaeg seda, et lend hilines alla 3 tunni. Maakohus leidis õigesti, et üldteada asjaoluks sai lugeda, et lennuki rataste lennurajale maha saamisest kuni väravasse jõudmiseni ja seejärel lennuki ukse avamiseni läheb aega. Eluliselt ei ole usutav, et kui lennuk saabus kell 15.12, siis tehti samaaegselt lennukiuksed lahti. Tallinna Lennujaama infoteeninduse juht AA on täiendavalt selgitanud, et Tallinna Lennujaama poolt edastatav teave (saabumis- ja väljumisajad) fikseeritakse lennujaama poolt ise ning seetõttu saab lennujaam kinnitada informatsiooni tõepärasust. Maakohus leidis, et Lennujaama tõend kinnitas kaudselt, et maandumise ja väravasse jõudmise vahe oli 8 minutit ja eelduslikult kulus maandumisest väravasse jõudmiseni ja lennukiuste avamiseni, et reisijad saaksid väljuda, rohkem kui 3 minutit. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab, et maakohus ei eksinud lennu hilinemise ulatuse kindlaksmääramisel. Reisijatel pole võimalik lennuki maandumisel sellest koheselt väljuda maandumisrajale. Õhusõidukist väljumiseks peab see mh olema pargitud reisijatele turvalisse asukohta ja et see ei segaks lennuliiklust ning tuleb tagada abivahendid (trepp) või viia lennuk väravasse, et lennukist väljumine üleüldse võimalikus teha. Eelduslikult kulus selleks rohkem aega kui 3 minutit. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud etteheited ei anna alust lugeda maakohtu järeldusi ebaõigeks. Praegusel juhul kostja etteheited, et tõendis pole selge mõista „väravasse jõudmine“ sisu või millest lennujaam ajahetke kindlakstegemisel lähtus, ei anna alust tõendi kõrvale jätmiseks ega asjaoludele teistsuguse hinnangu andmiseks. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et arvestades kostja apellatsioonkaebuses toodud vastuväiteid maakohtu otsusele, puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.