Vabastada E.A (isikukood XXX) tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
3.Avaldada teade kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja E.A kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
4.Menetluskulud jäävad E.A kanda. Hüvitatavad kulud puuduvad ja kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. Edasikaebamise kord Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule ja võlausaldajatele. Määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldajad esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.Pärnu Maakohus 18. juuni 2018 määrusega lõpetas E.A pankrotimenetluse ja algatas tema kohustustest vabastamise menetluse. Pankrotiseaduse (PankrS) § 172 lg 6 alusel kohus jättis usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid.
2.E.A on esitanud kohustustest vabastamise menetluse ajal võlgniku aruanded 1. juulil 2019, 1. juulil 2020, 6. juulil 2021, 30. juunil 2022, 30. juunil 2023 ja lõpparuande 17. juulil 2023 koos avaldusega kohustustest vabastamiseks ja menetluse lõpetamiseks.
Tsiviilasi nr 2-17-5615
VÕLAUSALDAJATE SEISUKOHAD
3.Kohus küsis 11. septembril 2023 kirjaga võlausaldajatelt seisukoha E.A kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise taotluse kohta.
4.Võlausaldaja I.Q 11. septembri 2023 vastuses ei oma vastuväiteid võlgniku avaldusele.
5.Võlausaldaja Omega Invest OÜ 14. septembri 2023 vastuses teatab, et menetluse algatamisel oli võlausaldajale Omega Invest OÜ tasumata nõude suurus summas 1143,14 eurot. Võlausaldajale on laekunud võlgniku poolt kokku 12,44 eurot (30.06.2020.a 7,54 EUR; 06.07.2021.a 1,41 EUR; 30.06.2022.a 1,47 EUR; 30.06.2023.a 2,02 EUR), mis on 1,09% kogu nõudest. Seega ei saa lugeda nelja aasta jooksul tehtud makseid arvestatavaks nõude rahuldamiseks. Omega Invest OÜ võlausaldajana ei ole nõus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega.
6.Võlausaldaja Julianus Inkasso OÜ 20. septembri 2023 vastuses teatab, et kohustustest vabastamise perioodi kestel on võlausaldajale laekunud 5,80 eurot. Võlgnik on esitanud kohtule aruanded, millest nähtub, et võlgnik on terve menetluse perioodil töötanud ühe ja sama tööandja juures, kus sissetulek on olnud vahemikus ca 400-900 eurot. Aruannetest ei nähtu, et võlgnik oleks otsinud tulutoovamat töökohta. Puuduvad aruannetes ka selgitused, miks ta ei ole tulutoovamat tööd otsinud vms. Julianus Inkasso OÜ palub kohtul tuvastada, kas võlgnik on oma PankrS § 173 toodud kohustusi kohaselt täitnud ning vastavalt sellele ka vabastamise menetluses otsustama, kas võlgnik vabastada järelejäänud kohustustest või mitte.
7.Võlausaldaja SEB Pank AS 24. septembri 2023 vastuses teatab, et võlausaldajal jäi tunnustatud nõude eest pankrotimenetluses saamata 54 683,88 eurot. Võlgnik on tasunud kohustustest vabastamise menetluse jooksul võlausaldajale kokku 623,92 eurot, millest 367,55 eurot tasus 02.07.2020, 74,71 eurot 07.07.2021, 77,71 eurot 01.07.2022 ja 103,95 eurot 03.07.2023. Seega on võlgnik kogu menetluse kestel tasunud 1,14 % võlausaldaja nõudest, mis on väga väike osa. Võlgnik töötab miinimumpalgast natuke suurema palgaga, kusjuures käesoleval ja eelmisel aastal on võlgniku palk olnud väiksem kui perioodil september 2019 - mai 2021, kuigi üldiselt on seoses elukalliduse tõusuga palgad Eestis kasvanud. Võlausaldaja hinnangul oleks võlgnik pidanud tegema kõik endast oleneva selleks, et tal oleks võimalik tasuda võlausaldajatele suuremas ulatuses võlgnevust, otsides endale seda võimaldavat tööd. Võlgnik ei ole esile toonud ega tõendanud, et ta oleks otsinud tulutoovamat töökohta. Võlgnik ei ole tõendanud, et tasuvama töö leidmiseks esinesid tal objektiivsed takistused. Võlausaldaja hinnangul ei oleks olnud võlgnikul ebarealistlik tasuda võlausaldajatele rohkem, kui ta seda on teinud. Võlausaldaja hinnangul ei ole võlgniku vabastamine kohustustest põhjendatud. Võlgnik on küll menetluse kestel töötanud, kuid kuna sissetulekult on tehtud väljamakseid väga väikeses ulatuses, oleks võlgnik pidanud rohkem pingutama ja otsima tulutoovamat tööd, et tal oleks olnud võimalik võlausaldajate nõudeid suuremas ulatuses rahuldada. Võlausaldaja hinnangul on võlgniku käitumine olnud vähemalt raskelt hooletu. Võlausaldaja palub jätta rahuldamata võlgniku taotlus kohustustest vabastamiseks, lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Aktiva Finance Group OÜ ei ole kohtule vastanud ega oma seisukohta esitanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8.Tutvunud kohustustest vabastamise menetluses esitatud võlgniku aruannetega ja nendele lisatud dokumentidega, uurinud kohtu kogutud andmeid võlgniku sissetulekute ja majandusliku olukorra kohta kohustustest vabastamise menetluse ajal, on kohus seisukohal, et kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja E.A tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
9.01. juulil 2022 jõustunud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 kohaselt tuleb E.A kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja tema kohustustest vabastamise küsimus lahendada kuni 30. juunini 2022 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) alusel.
2 (5)
Tsiviilasi nr 2-17-5615 PankrS § 175 lg 1 (kuni 30. juunini 2022 kehtinud redaktsioonis) kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 2 punkti 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on süüliselt rikkunud oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
10.PankrS § 173 lg 1 järgi oli võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg-test 2 – 6 tulenevalt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule ning usaldusisik peab sellest võlgnikule andma 25%. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 130 lg 11 kohaselt loetakse sissetulekuks eelkõige võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu, päevaraha, konkurentsist hoidumise tasu, intellektuaalse omandi üleandmisest või kasutada andmisest saadavat tasu, pensioni, dividende ning kaupa, teenust, loonustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida isik on saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega. TMS § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 lg 2 näeb ette, et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet.
11.Pärnu Maakohtu 18. juuni 2018 kohtumäärusega lõpetati E.A pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu, kuna võlgniku varast ei piisanud võlausaldajate nõuete ja pankrotimenetluse kulude katmiseks. Sama määrusega algatati menetlus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks, jäeti usaldusisik määramata ning kohustati võlgniku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
12.Seaduses kohustustest vabastamise menetlusele ettenähtud 5-aastane tähtaeg on möödunud ja kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada. Kohus leiab, et aluseid E.A kohustustest vabastamata jätmiseks ei ole.
13.E.A pankrotimenetluses tunnustati kokku 5 erineva võlausaldaja nõudeid PankrS § 153 lg 1 p 2 kohaste teise järgu nõuetena. Pankrotimenetluse lõpetamisel jäi võlausaldajatel tunnustatud nõuetest saamata kokku 60 227,32 eurot: Kohtutäitur I.Q nõue summas 3440,70 eurot, Omega Invest OÜ nõudest 1143,14 eurot, Aktiva Finance Group OÜ nõudest (BIGBANK AS loovutatud nõue) 318,48 eurot, SEB Pank AS-i nõudest 54 683,88 eurot ning Julianus Inkasso OÜ nõudest 641,12 eurot. Kohtule esitatud aruannete ja võlgniku pangakonto väljavõtetest nähtuvalt on võlgnik teinud võlausaldajatele väljamakseid kokku 685,93 eurot, mis tähendab, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse ajal pankrotimenetluses täitmata jäänud II rahuldamisjärgu (PankrS § 153 lg 1 p 2) nõuetest (kokku 60 227,32 eurot) täitnud 1,13%. Võlgnik on väljamaksed võlausaldajate vahel jaotanud vastavalt jaotiseprotsentidele.
14.Kohus leiab, et E.A tuleb kohustustest vabastada ja menetlus lõpetada. Kohustustest vabastamise menetluse korralisel lõpetamisel ei oma tähtsust, kui suure osa võlgnik on võlausaldaja nõudest tasunud. Hinnata tuleb, kas võlgnik tegeles oma võimete kohase tööga ja teenis sellele vastavat sissetulekut, kas tal oleks olnud võimalik leida paremini tasustatav töö, kas ta otsis ja kasutas võimalusi tasuvamat tööd saada ning kas ta tegi piisava töötasu olemasolul nõutavas ulatuses väljamakseid.
15.Kohtule esitatud aruannete, selgituste ja tõendite (kontoväljavõtete ja tulumaksu deklaratsioonide) kohaselt võlgnik töötas kogu menetluse ajal xxx OÜ-s 2018-2019 keskmise kuupalgaga ca 490 eurot; 2019-2020 keskmise kuupalgaga ca 833,26 eurot, 2020-2021 keskmise kuupalgaga ca 799 eurot, 20213 (5)
Tsiviilasi nr 2-17-5615 2022 keskmise kuupalgaga ca 721 eurot ja 2022-2023 keskmise kuupalgaga ca 750 eurot. Aruannete kohaselt on menetluse kestel võlgniku ülalpidamisel olnud kaks alaealist last ning 2021-2022 aruandest nähtub üks ülalpeetav. Rahvastikuregistri andmetel sai võlgniku vanem laps täisealiseks XXXXXX. Kohus juhib tähelepanu, et perekonnaseaduse § 97 p 2 kohaselt on lapsel ka täisealiseks saamise järel õigus saada vanematelt ülalpidamist, kui ta jätkab hariduse omandamist. Seega üksnes lapse täisealiseks saamine ei tähenda, et võlgnikul ei ole seadusest tulenevat kohustust teda üleval pidada. PankrS § 173 lg 5 (kuni 30. juunini 2022 kehtinud redaktsioonis) ja TMS § 132 lg-te 1 ja 2 kohaselt võis võlgnik (alampalk + 1/3 sellest iga ülalpeetava kohta) 2 ülalpeetavaga endale jätta igas kalendrikuus 2018.a 833,33 eurot, 2019.a 900 eurot, 2020 ja 2021.a 973,33 eurot; 2021.aastal ühe ülalpeetavaga 778,67 eurot; 2022.a kahe ülalpeetavaga 1090 eurot ja ühe ülalpeetavaga 872 eurot. Võlgniku sissetulekud ületasid neid summasid üksnes 2020.a kolmel kuul. Sellele vaatamata on võlgnik teinud võlausaldajatele väljamakseid kokku vähemalt 637,38 eurot (sellest suurimale võlausaldajale SEB Pangale 623,92 eurot).
16.Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel isiku kohustustest vabastamisel ei oma tähtsust võlausaldajatele makstud summa, vaid kohus peab hindama, kas võlgnik on täitnud kohustust töötada ja teenida mõistlikku tulu või sellist töökohta otsida, samuti kas võlgnik on oma sissetulekutest võlausaldajatele teinud väljamakseid seaduses ettenähtud ulatuses. Võlgnik on kogu menetluse aja töötanud täiskohaga ning teinud võlausaldajatele ka väljamakseid. Seda isegi olukorras, kus ta seda tegema ei oleks pidanud. Kohus rõhutab, et kohustustest vabastamise menetluse kestel tulebki võlgnikul toime tulla minimaalsete vahenditega, näidata maksete teostamisega tahet anda endast parim võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning eeskujuliku käitumisega seda, et ta on väärt uut majanduslikku algust. E.A on järjekindlalt enda ja ülalpeetavate vajaduste arvelt pannud raha kõrvale ja teinud võlausaldajale väljamakseid, näidates sellega head tahet oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusi vähendada.
17.Kohus, et võlgnik ei ole menetluse ajal kogumis kahjustanud võlausaldajate huve ja ta on oma käitumisega näidanud, et tal on soovi ja tahet oma kohustusi täita. Võlgnik on esitanud kohtule nõutavad aruanded õigeaegselt ning asjakohase sisuga. Kohus leiab, et ühe koha peal töötamine praegusel juhul ei ole süüline rikkumine. Võlgnik oli kogu pankrotimenetluse ajal töötu, (registreeritud töötuna 07. veebruarist 2017). Kuigi võlgnikul ei ole (osalist) töövõimetust tuvastatud, on võlgnik pankrotiavalduse lahendamisel viidanud, et tal on tervisest tulenevaid piiranguid töökoha valikul. Kohustustest vabastamise menetluses esitatud aruannetest nähtuvalt asus võlgnik tööle juulist 2018 ja töötas samal kohal kogu kohustustest vabastamise menetluse aja. Võlgniku sissetulek on kontode väljavõtetelt ja tuludeklaratsioonidelt jälgitav.
18.Kohus on seisukohal, et PankrS § 173 lg-tes 1, 3, 4 ja 5 sätestatud võlgniku kohustusi E.A ei ole rikkunud (rääkimata süülisest rikkumisest) ning ei ole aluseid tema kohustustest vabastamata jätmiseks. Kohus arvestab võlgniku üldist käitumist kohustustest vabastamise menetluse ajal. E.A on korrektselt esitanud aruandeid, töötanud kogu menetluse kestel täiskohaga, pidanud üleval kahte alaealist last ning teinud väljamakseid võlausaldajatele olukorras, kus ta sissetulekute suuruse järgi seda tegema ei oleks pidanud. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole sundida võlgnikku võlausaldajate nõudeid täitma enda ja oma lähedaste elu või tervise hinnaga.
19.Samuti kohus võtab arvesse võlgade iseloomu – võlgniku maksejõuetus tekkis üleilmse majanduslanguse ajal, kui ta töö kaotamise järel ei suutnud eluasemelaenu makseid tasuda, selleks kiirlaenufirmadelt võetud tarbijalaenudest abi ei olnud, need ainult süvendasid võlgniku makseraskusi. Pankrotiasja dokumentidest nähtuvalt SEB Pank ütles võlgnevuste tõttu eluasemelaenulepingu üles ning sellest tulenevate kohustuste katteks võõrandati nii laenuga ostetud eluase, kui lisatagatiseks olnud kolmandale isikule kuulunud korteriomand. Majanduse madalseisus kinnisasjade võõrandamisel saadud hind kogu kohustust ei katnud ning üles jäi võlgnevus üle 30 000 euro, pankrotimenetluses tunnustamise ajaks oli võlasumma koos kõrvalkuludega üle 54 000 euro. Eeltoodust järeldub, et kogu 4 (5)
Tsiviilasi nr 2-17-5615 risk jäeti eluasemelaenu võtja kanda, kuigi üleilmset majanduslangust ei osanud ka suured pangad ette näha. Võlgniku ülejäänud kohustused on seotud tarbijakrediidilepingutega, mille osas vastavalt nõuete tunnustamise aegsele kohtupraktikale ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, lepingute kehtivust ega sellest tulenevalt võlausaldaja põhjendatud nõude suurust sisuliselt kontrollitud.
20.Eeltoodu alusel kohus lõpetab E.A kohustustest vabastamise menetluse ja vabastab ta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kui võlgnik vabastatakse tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1).
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 1 näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustus tehakse võlgniku huvides. Seega jäävad menetluskulud E.A kanda. Teadaolevalt ei ole tekkinud menetluskulusid, mille hüvitamist E.A-lt nõuda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
22.PankrS § 175 lg 7 alusel kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.