2-21-10584/3 - Võlaõigus - Kompromissilepingud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

3.Välja mõista K. K. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis punktis 2 väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Kostjale on hagiavalduse ja kirjaliku vastuse nõue isiklikult kätte toimetatud avaliku e-toimiku rakenduse kaudu 23.07.2021. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 16.04.2020 Kompromissileping/Võlatunnistuse nr 24892375. Kostja tunnistas sellega hageja ees nõuet 29.11.2018 sõlmitud laenulepingust nr IL29112018/0167, mille alusel kostja võlgnes hagejale 4286,17 eurot ja viivised summas 3155,56 eurot. Kompromissilepinguga loobus hageja osaliselt viivistest nõuetest summas 558,67 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega kompromiss-summas 6923,56 eurot, millele lepingu punktis 5.1. kohaselt lisandub veel lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Kompromissilepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus. Kostja tasus 70,50 eurot, millest 30,00 eurot arvestas hageja lepingu sõlmimise tasu katteks ning 40,50 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Seega on kostjal tasumata kompromiss-summas sisalduv põhivõlg 4286,17 eurot ja viivised 2596,89 eurot. Pooled leppisid ka kokku, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kohustus seni tasumata osas koheselt sissenõutavaks. Lisaks leppisid pooled kokku, et maksekohustuse rikkumisel kohustub kostja maksma viivist 0,060% viivituses olevalt summalt päevas. Kostja rikkus lepingust tulenevat maksekohustust ja lepingust tulenev kohustus muutus sissenõutavaks alates 16.07.2020. Hageja volitatud esindaja on saatnud kostjale kolm võlateatist, kuid vaatamata sellele ei ole kostja kohustust täitnud. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse kompromissisummas 6883,06 eurot, sh põhinõue 4286,17 eurot, enne 16.04.2020 sissenõutavaks muutunud viivised 2596,89 eurot, viivised põhinõudelt 4286,17 eurot alates 16.07.2020 kuni 05.07.2021 summas 912,95 eurot, sissenõudekulu 35 eurot ja edasiulatuvalt viivise põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 7967,31 eurot, millest 4286,17 eurot on põhivõlg, 35 eurot võla sissenõudmiskulu ja 3646,14 eurot kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast 0,06% päevas kuni põhivõla täitmiseni, kuid lisanduv viivis kokku mitte enam kui 640,03 eurot (s.o põhivõla ja sissenõutavaks muutunud viivise vahe 4286,17 eurot – 3646,14 eurot). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks kokku 920 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 500 eurot ja lepingulise esindaja kulud 420 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 500 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda tasutud riigilõivu summas 500 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat on menetluses esindanud PlusPlus Legal OÜ jurist Tarvo Ilves. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile 1,5 tundi ning hagiavalduse koostamisele 2 tundi. Hageja esindaja taotleb õigusabi eest tasu hinnaga 100 eurot ühe tunni eest, millele lisandub käibemaks, kokku 3,5 tunni eest tasu summas 350 eurot, kokku koos käibemaksuga 420 eurot. Arvestades asjaolusid hindab kohus, et märgitud ajakulu kokku 3,5 tunni ulatuses on ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on piirdunud kohtule hagiavalduse koostamisega, sh seda ettevalmistavad toimingud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda 2 tundi. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks õigusabi eest taotletava tasumäära, mis on 100 eurot ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Seega loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 2 töötunni eest kokku koos käibemaksuga summas 240 eurot. Eeltoodu alusel loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja menetluskulud summas 740 eurot, sh riigilõiv 500 eurot ja lepingulise esindaja kulud 240 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus menetluskulud summas 740 eurot hageja kasuks välja kostjalt. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine TsMS § 455 lg 1 kohaselt toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.