Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-20-16802 lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 ASis LHV Pank. TsMS § 142 lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

2-20-16802 seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. 13.11.2020 esitas aktsiaselts Kallavere Haigla (edaspidi AS Kallavere Haigla) kohtule hagiavalduse V. P. vastu, milles palub kostjalt välja mõista põhivõla, sissenõutavaks muutunud viivise ja täiendava viivise. Vastavalt kohtu selgitustele täpsustas hageja korduvalt oma nõuet ning 19.02.2021 täpsustatud hagiavalduse kohaselt palub kostjalt välja mõista põhivõla 1111 eurot, 12.11.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 53.05 eurot ning edasiulatuva viivise. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue poolte vahel kostjale üldhooldusteenuse osutamise eest ajavahemikul alates 09.03.2020 kuni 31.05.2020 väljastatud arvetest nr xxxxxx, nr xxxxxx, nr xxxxxx ja nr xxxxxx. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes arved tasumata. Kohus edastas kostjale 11.03.2021 menetlusdokumendid aadressile xxx xx-xx, xxx, kus tagastati menetlusdokumendid kohtule märkega ei ela/asu aadressil. Kohus edastas 28.04.2021 kostja seaduslikule esindajale menetlusdokumendid aadressile xxx xx-xx, xxx, kuid dokumendid tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel. 02.06.2021 toimunud telefonivestluse käigus kohtuga on kostja seaduslik esindaja kinnitanud, et aadress xxx xx-xx, xxx on õige ning palus veelkord dokumendid postitada nimetatud aadressile. 02.06.2021 edastas kohus veelkord menetlusdokumendid aadressile xxx xx-xx, xxx, kuid jätkuvalt tagastati dokumendid kohtule hoiutähtaja möödumisel. 09.07.2021 edastas kohus menetlusdokumendid aadressile xxx xx-xx, xxx, mis jäeti kahe kättetoimetamiskatse ebaõnnestumisel postkasti. Kohus luges kostjale menetlusdokumendid kättetoimetatuks 22.07.2021 vastavalt TsMS §-le 326 ja TsMS § 3141 lg-le 1, 2 ja 3. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud.

2-20-16802 Kohus rahuldab hagi hageja poolt kostjale üldhooldusteenuse osutamise eest ajavahemikul alates 09.03.2020 kuni 31.05.2020 väljastatud arvetest nr xxxxxx, nr xxxxxx, nr xxxxxx ja nr xxxxxx tuleneva võlgnevuse summas 1164.05 eurot, s.h põhinõude 1111 eurot ja 12.11.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 53.05 eurot, väljamõistmiseks, kuna nimetatud nõue on õiguslikult põhjendatud. Põhjendatud on ka hageja viivsenõue TsMS § 367 alusel ning kohus mõistab kostjalt välja viivise protsendina põhinõudelt (1111 eurot) alates 13.11.2020 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas sissenõutavaks muutunud nõude 1164.05 euro väljamõistmiseks ja täiendava viivise nõude TsMS § 367 alusel, mille kohus rahuldas täies ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on esitanud taotluse tasutud riigilõivu 250.16 euro ja õigusabikulu 930 euro väljamõistmiseks. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulu osaliselt põhjendatud. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 250 eurot, millest kohus tagastas 05.07.2021 kohtumäärusega enamtasutud riigilõivu 50 eurot. Seega tuleb lugeda, et hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 200 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse riigilõivu summas 50.16 eurot kostjalt väljamõistmiseks. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on hageja esindajad osutanud hagejale õigusabi teenust kokku 7 tunni ja 45 minuti ulatuses tunnihinnaga 120 eurot tund, millele ei lisandu käibemaksu. Hageja esindajate ajakulu on olnud järgmine – tutvumine dokumentidega, analüüs, kliendi nõustamine 2 tundi ja 30 minutit ja hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine lisadega 5 tundi ja 15 minutit. Kohtu hinnangul on hageja esindajate ajakulu osaliselt põhjendatud. Võttes arvesse hagiavalduse sisu ja mahtu (hagiavalduse sisuline osa moodustab kokku u 3 lehekülge, millest omakorda faktilised asjaolud 1 lehekülje ja viivisearvestus 0,5 lehekülge, ülejäänud osas koosneb hagiavaldus võlaõigusseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvide ümberkirjutistest ning menetluslikest seisukohtadest), samuti asjaolu, et kohus jättis hagiavalduse korduvalt käiguta, peab kohus hagiavalduse koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi. Seega peab kohus hageja lepinguliste esindajate ajakulu põhjendatuks kokku 4 tunni ulatuses. Hageja esindajate tunnitasu määr ei ole kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud. Esindajad on viidanud Riigikohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu lahenditele, milles on kohtud pidanud lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasuks 150 eurot, millele lisandub käibemaks kuni 200 eurot (ilma käibemaksuta). Esindajad on jätnud tähelepanuta, et viidatud lahendites on peetud mõistlikuks selliseid tunnitasusid vandeadvokaadist esindajatele, samuti on kohtud selgitanud, et tunnitasu hindamisel tuleb hinnata ka tsiviilasja keerukust ja mahukust. Hageja lepingulised esindajad on juristid, samuti ei saa pidada käesolevat tsiviilasja keerukaks ega mahukaks. Eelnevast tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja lepinguliste esindajate tunnitasuks 90 eurot tund. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid kokku 360 euro ulatuses (4 h x 90 eurot).

2-20-16802 Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab TsMS § 163 lg 1 alusel kostjalt välja hageja menetluskulud 560 eurot (200 + 360). TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.