Muud › Lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Juhised kaja kautsjoni tasumiseks: https://www.kohus.ee/et/riigiloivud/kontod-javiitenumbrid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Hagiavalduse kohaselt on kostja avaldanud 2020.a kevadel hageja kohta internetis hulgaliselt au teotavaid kommentaare, millega on kostjale tekitanud mittevaralist kahju, mis muu hulgas väljendub tervise halvenemises. Hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel ja palub keelata kostjal avaldada hagejaga seotud kommentaare internetis.

TsMS § 407 lg-s 1 on sätestatud, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud e-toimiku vahendusel 18.05.2020. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastust esitanud, on kohtul õigus teha TsMS § 407 lg 1 alusel käesolevas asjas tagaseljaotsus. Kohus püüdis soodustada kompromiss-läbirääkimiste pidamist ja andis kostjale võimaluse hagile vastata, kuid kostja ei ole seda siiski teinud.

Kohus rahuldab hageja kahju hüvitamise nõude, mõistes hageja kasuks välja 600 eurot. Kohus jätab rahuldamata nõude, milles hageja palub keelata P Pl avaldada J Liga seotud kommentaare internetis. Kohus leiab, et nõue on liiga üldsõnaline, et seda oleks võimalik täita – ei selgu, mis laadi väljendite või sõnade kasutamine tuleks keelata. Samuti on see liiga piirav, kuivõrd hõlmab kõiki internetis kasutatavaid meediume ja ei piiritle, millise sisuga kommentaaride avaldamist tuleks keelata. See piiraks kohtu hinnangul ka ülemääraselt kosta õigusi, eelkõige tema väljendusvabadust.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, et ta soovib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga juhindudes TsMS § 448 lg-st 41.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, 2/3

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

Kohus rahuldab hagiavalduse ühe mittevaralise nõude osas kahest. TsMS § 163 lg 1 alusel jaotab kohus menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud 50% ulatuses kummagi poole kanda.

Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kostja on tasunud riigilõivu 600 eurot. Kohus rahuldab menetluskulude kindlaksmääramisel riigilõivu hüvitamise nõude 50% ehk 300 euro ulatuses. Tasutud riigilõiv on 300 euro ulatuses põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Hageja lepingulise esindaja kulu on põhjendatud hageja poolt taotletud mahus ehk 480 eurot (4x120 = 480) – see vastab kohtu hinnangul asjas tehtud töö mahule. Kohus peab eeltoodust tulenevalt põhjendatuks rahuldada hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kokku summas 300+480 = 780 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik

3/3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.