Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 23.08.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-21-109933/6
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 23.08.2021
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1455

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Anija vald, Kehra linn, Kooli tn 21 korteriühistu80498824

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kadi Kark

Kohtujurist

Pille Lutter

Määruse tegemise aeg ja koht

23.08.2021.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-109933

Tsiviilasi

Anija vald, Kehra linn, Kooli tn 21 KÜ (registrikood 80498824, asukoht Keskuse tn 2, Kehra, Anija vald 74307, Harju maakond) avaldus M. E. (E., isikukood xxx, elukoht xxx) vastu võla nõudes

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada avaldus.

2.Välja mõista M. E.ult Anija vald, Kehra linn, Kooli tn 21 KÜ kasuks 1 451,99 eurot (põhivõlg 1 395,29 eurot ja perioodi 01.05.2020-11.06.2021 viivis 56,70 eurot).

3.Välja mõista M. E.ult Anija vald, Kehra linn, Kooli tn 21 KÜ kasuks viivis tagastamata põhinõudelt (1 395,29 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.06.2021 kuni põhivõla 1 395,29 eurot tasumiseni. Menetluskulude jaotus

4.Menetluskulud jätta M. E.u kanda.

5.Välja mõista M. E.ult Anija vald, Kehra linn, Kooli tn 21 KÜ kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 550 eurot (riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 500 eurot).

Sarnased lahendid

Muud

selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.“ KrtS § 41 lg 1 p 3-5 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb muuhulgas korteriomanike kohustuste jaotusest majandamiskulude kandmisel; reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurusest; kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositavast kogusest ja maksumusest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus. Avaldaja põhikirja (avalduse lisa 3) punkti 4.2.6 kohaselt kohustub korteriühistu liige tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Kulude aluseks on 12.017.2018 üldkoosoleku otsus (haldusteenus; avalduse lisa 4), 12.07.2018 korteriomanike üldkoosoleku otsusega kinnitatud majanduskava (hooldustasu, territooriumi korrashoiu tasu, muru niitmine), 04.09.2019 ja 29.06.2020 üldkoosoleku otsus (remondifondi tasu; avalduse lisa 5-6), teenusepakkujate poolt esitatud arved: 1) Üldelekter (avalduse lisa 7) – jagatud vastavalt põhikirja p-le 4.2.6.1 kõigi korteriomandite vahel; 2) Prügivedu (avalduse lisa 8) – jagatud vastavalt põhikirja p-le 4.2.6.3 kõigi elanike vahel; 3) Elamu küte (avalduse lisa 9) – jagatud vastavalt põhikirja p-le 4.2.6.12 korteriomandi ruutmeetri alusel; 4) kindlustuse kulu (avalduse lisa 10) – jagatud vastavalt põhikirja p-le 4.2.6.10 kõigi korteriomanike vahel; 5) vee- ja kanalisatsioonikulu – arvestatud vastavalt tarbimisele; 6) jääpurikate eemaldamise teenus ning elektripirni vahetamise teenus (avalduse lisa 11-12) – jagatud vastavalt põhikirja p-le 4.2.6.5 kõigi korteriomanike vahel) KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 esimene ja teine lause sätestavad: „Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.“ TsMS § 367 esimene lause sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

8.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Avaldaja menetluskuluks on riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulu 500 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Riigilõivuseaduse § 59 lg 4 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitatavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Riigilõivukulu on põhjendatud. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Õigusabi andmise raames tehtud toiminguteks on materjalidega tutvumine, avalduse koostamine – ajakulu neile toimingutele kokku on 5 tundi. Tehtud toimingud on kohtu hinnangul vajalikud ja ajakulu on põhjendatud. Tunnitasu on 100 eurot, mis ei ole ebamõistlikult suur. Põhjendatud õigusabikulud on kokku 500 eurot (sisaldab käibemaksu). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus avaldaja menetluskuludena kindlaks 550 eurot (riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 500 eurot) ning mõistab menetluskulud puudutatud isikult välja, samuti tuleb puudutatud isikul tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik