Estmak Capital OÜ hagi Timeless Investments OÜ, AN Invest Group OÜ, V. V. vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
97 804,70 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Estmak Capital OÜ (registrikood 11559160) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anton Sigal Kostja I: Timeless Investments OÜ (registrikood 11903998) Kostja I lepingulised esindajad: vandeadvokaat Elmer Muna, vandeadvokaadi abi Evelin Prunt Kostja II: AN Invest Group OÜ (registrikood 11676048) Kostja III: V. V. (isikukood xxxx) Kostjate II ja III lepinguline esindaja: vandeadvokaat Raul Talts
Asja läbivaatamine
Istungid 09.0.2021 ja 15.06.2021
RESOLUTSION
Jätta hagi rahuldamata.
Jätta menetluskulud hageja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
Hageja esitas kohtule järgnevad nõuded (vt hagi terviktekst kd III, tlk 66-76), mille kohus võttis 09.02.2021 eelistungil menetlusse (kohus andis loa hagi muutmiseks, vt eelistungi protokoll, kd III, tlk 55 pöördel): Mõista Timeless Investments OÜ-lt, AN Invest Group OÜ-lt ja V. V.lt solidaarselt Estmak Capital OÜ kasuks välja: •
põhivõlg summas 71 980 eurot;
• viivis põhivõlalt kuni 20.10.2020 summas 11 556 ning edaspidi VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 21.10.2020 kuni põhivõla täieliku täitmiseni. Mõista AN Invest Group OÜ-lt Estmak Capital OÜ kasuks välja: •
põhivõlg summas 28 925 eurot;
• viivis põhiosa summalt 27 323,48 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest (10.07.2018) ja põhiosa summalt 1601,52 eurot alates 21.10.2020 kuni põhivõla täieliku täitmiseni.
2.Hagis on esitatud järgnevad väited ja asjaolud. ITAN Cars OÜ (edaspidi ITAN) on Eestis registreeritud äriühing, mille majandustegevuse sisuks on raudteeplatvormide (kaubaplatvormide) rendile andmine. ITAN-i pikaaegseks kliendiks on Stora Enso Oyj Wood Supply Russia (edaspidi Stora Enso), kellega ITAN sõlmis 14.08.2012 sõlmiti raudteeplatvormide rendilepingu.
3.ITAN-il on kolm osanikku. Hagejale kuulub osa nimiväärtusega 625 eurot, AN Invest Group OÜ-le (kostja II) osa nimiväärtusega 1 250 eurot ning Timeless Investments OÜ-le (kostja I) osa nimiväärtusega 625 eurot.
4.Hageja osanik ja juhatuse liige on T. S.. I. R. on kostja I osanik ja juhatuse liige. V. V. on kostja II juhatuse liige. Samuti on V. V. kostja II ainuosaniku Osaühingu Vallaste ja Partnerid juhatuse liige ja osanik, omades sellest 1 326 euro suurust nimiväärtusega osa ehk 52%-list osalust.
5.Perioodil 24.07.2012 – 31.01.2017 olid ITAN-i juhatuse liikmeteks kostja II endised osanikud A. C. ja N. K.. A. C. ja N. K. olid kostja II võrdse osalusega osanikud alates kostja II asutamisest 16.06.2009 kuni 22.12.2016. Ühtegi teist osanikku kostjal II nimetatud perioodil ei olnud. Samuti olid A. C. ja N. K. mõlemad kostja II juhatuse liikmed alates kostja II asutamisest 16.06.2009 kuni 28.12.2016. Nimetatud perioodil ei olnud kostjal II ka ühtegi teist juhatuse liiget. 2016. aasta
detsembris andsid nii A. C. kui ka N. K. täpselt samal päeval oma osalused üle Osaühingule Vallaste ja Partnerid. Samuti lahkusid A. C. ja N. K. koheselt pärast osaluste üleandmist kostja II juhatusest. kostja II juhatuse liikmeks sai 23.05.2017 V. V.. Kuivõrd Vallaste ja Partnerid osutab raamatupidamis- ning juriidilisi teenuseid, siis eeldab hageja, et OÜ Vallaste ja Partnerid hoiab kostja II osalust A. C. ja N. K.i nimel ja huvides.
6.2017. aasta sügisel tekkis ITAN-i juhatuse liikmete ning osanike vahel erimeelsus, kuidas kasutada ITAN-i poolt majandustegevuse läbi teenitud vaba raha. Kostjad I ja II tahtsid vaba raha eest osta 10 uut kaubaplatvormi ja registreerida need Vene Föderatsioonis. Kostjate I ja II sõnul oli 10 uue platvormi soetamine seatud ITAN-i senise koostööpartneri Stora Enso poolt senise rendilepingu pikendamise tingimuseks. Hageja leidis, et vaba raha tuleks eelkõige kasutada äriühingu võlakoormuse vähendamiseks, kuivõrd ITAN-il olid märkimisväärsed võlad nii liisinguandja (Luminor Liising AS) kui ka oma osanike ees. Hageja ei olnud samas vastu uute platvormide soetamisele, et saavutada Stora Ensoga senise lepingu pikendamine. Osanikud kokkulepet ei saavutanud.
7.2017. aasta novembris avastas hageja, et sisuliselt kogu ITAN-i vaba raha oli üle kantud Venemaal registreeritud äriühingule Forest Logistics OOO (edaspidi Forest). Ülekanne oli tehtud hageja teadmata ja ITAN-i osanike otsuseta. Edasisel uurimisel selgus, et Forest kuulub kostja II endistele osanikele ja kostja II ning ITAN-i endistele juhatuse liikmetele N. K.ile ja A. C.le. Hagejal õnnestus kohtu kaudu tutvuda ITAN-i ja Foresti vahel 14.11.2017 sõlmitud laenulepinguga ning 14.11.2017 Foresti poolt ITAN-ile esitatud kummalise arvega viitega laenulepingule. Samuti sai hageja teada, et Forest oli Stora Ensoga sõlminud rendilepingu, mille alusel Stora Enso asus rentima ITAN-i raha eest ostetud platvorme Forestilt.
8.Forestile laenu andmiseks puudus osanike nõusolek ja see tehing ei olnud hageja huvides. Kostjad on loonud olukorra, kus N. K. ja A. C. saavad Foresti kaudu renditulu ITAN-i raha eest ostetud platvormide rentimisest. Tegelikkuses peaks vastava renditulu saama ITAN, kes oleks saanud platvormid ise osta, registreerida platvormid Venemaal ning anda need seejärel Stora Ensole rendile. Teisisõnu on kostjale II etteheidetavateks tegudeks järgmiste tehingute sõlmimise korraldamine: (i) 14.11.2017 Foresti ja ITAN-i vahel laenulepingu sõlmimine ja 24.11.2017 ITAN-i poolt Forestile tehtud ülekanne summas 13 157 000 rubla ja (ii) Foresti kaudu kaubaplatvormide Stora Ensole rendile andmine.
9.24.10.2017 ITAN-i osanike koosoleku protokollist nähtub, et kostjad I ja II hääletasid Forestile laenu andmise poolt. See tõendab, et mõlemad nimetatud osanikud korraldasid Foresti kaudu kaubaplatvormide soetamist ja nende rendile andmist Stora Ensole. Hagejat seejuures ei teavitatud 24.10.2017 osanike koosoleku toimumisest ning hageja koosolekul ei osalenud. Hagejale teadaolevalt korraldas ITAN-i ja Foresti vahel 14.11.2017 laenulepingu sõlmimise ning Forestile laenusumma ülekandmise ühiselt kostjatega I ja II ka ITAN-i juhatuse liige V. V. (kostja III). Eelduslikult osales ta ka Foresti ning Stora Enso vahel rendilepingu sõlmimise korraldamisel.
10.Võttes aluseks ITAN-i omakapitali varasema keskmise tootluse, järeldub, et ITAN oleks teeninud ilma Foresti tehinguteta Forestisse viidud raha arvelt viie aastaga kasumit 306 295,88 eurot (Forestisse viidud 13 157 000 rubla ehk 178 079 eurot27 x 0,344 х 5). Hageja on saamata jäänud tulu arvutamisel lähtunud 5-aastasest rendiperioodist, kuivõrd just sellise kestusega oli varasem ITAN-i ja Stora Enso lepingu järgne rendiperiood. Saamata jäänud tulust tuleks lahutada Foresti laenult teenitu netotulu 18 377 eurot. Vahe ehk ITAN-i kahju on 287 918,88 eurot. Sellest hagejale langev 25%-line osa kahjust on 71 980 eurot. Nimetatud summat nõuabki hageja kahjuna.
11.Kuivõrd kostjad ei ole hagejale kahju käesoleva ajani hüvitanud, nõuab hageja kostjatelt täiendavalt ka seadusjärgse viivise tasumist võlgnevuselt.
12.2020. aastal võeti vastu ITAN-i likvideerimise otsus, ent eelduslikult ei oleks sellist otsust tehtud, kui rendileping uute vagunite osas oleks sõlmitud ITAN-i nimel, mitte raha Forestile laenates.
13.Täiendavalt esitas hageja nõude kostja II vastu seoses asjaoluga, et ITAN-i pangakontolt oli pikemat aega tehtud N. K.ile ja A. C.le majandustegevusega mitteseotud väljamakseid. Hageja on tuvastanud, et kostja II endistele osanikele ja praegustele kasusaajatele A. C.le ja N. K.ile on tehtud alates 2013. aasta veebruarist regulaarselt kummalisi makseid. Perioodil 01.02.2013 – 22.11.2016 on kumbki kostja II endine osanik saanud ITAN-ilt ülekannetena 26 500 eurot, s.o kokku 53 000 eurot. Lisaks on N. K. saanud 2017. aastal kuni 05.12.2017 ülekandeid summas 56 293,90 eurot. Kokku on kostja II osanikud saanud ITAN-ilt õigusliku aluseta seega 109 293,90 eurot. A. C. ja N. K. on kostja II endised osanikud ja praegused tegelikud kasusaajad (vt ülal p-d 3-4). Seetõttu on ilmne, et A. C.le ja N. K.ile on ülekannete tegemise korraldanud just ITAN-i osanik kostja II. Eelneva tõttu on teine hageja kahjunõue esitatud kostja II vastu.
14.Hageja osaluse väärtus on väljamaksete tõttu vähenenud. Arvestades hageja 25%-list osalust, on hageja osaluse väärtus kõnealuste väljamaksete tõttu vähenenud vähemalt 27 323,48 eurot (109 293,90 x 0,25). Kuivõrd kostja 2 ei ole hagejale kahju käesoleva ajani hüvitanud, nõuab hageja kostjalt 2 täiendavalt ka seadusjärgse viivise tasumist võlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. Kostja I vastuväited hagile
15.17.07.2012 sõlmisid hageja ja kostjad I ning II asutamislepingu raudteeveeremi rentimisega tegeleva ITAN-i asutamiseks. Samad isikud on käesoleva ajani ITAN osanikud.
16.2012. aasta septembris võtsid osanikud vastu otsuse ITAN-ile laenu andmiseks summas 330 000 eurot, et finantseerida 30% ulatuses ITAN-ile 50 raudteeveeremi ostmist.
17.16.10.2012 sõlmisid ITAN ning Luminor Liising AS liisingulepingu nr 201214907 ning müügilepingu nr 201214907, mille alusel oli Luminor kohustatud omandama ja andma ITAN-i kasutusse 50 raudteeveeremit.
18.14.08.2012 sõlmisid ITAN ning Stora Enso tehingu, millega ITAN andis kõik 50 raudteeveeremit viieks aastaks rendile Stora Ensole. Rendilepingu p-st 3.1.5 tulenevalt soovis Stora Enso raudteeveeremit rentida metsamaterjali vedamiseks Soome ja Venemaa vahel. 2016. aastal muutis Venemaa Föderatsioon enda tolliregulatsiooni, mille tõttu välistati raudteeveeremi kurseerimine Soome ja Venemaa vahelisel Svetogorski piiriületuspunktil alustele, millel puudus Venemaa või Soome registreering.
19.24.10.2017 toimus ITAN-i ning Stora Enso vahel nõupidamine, mille käigus arutati rendilepingu p 7.1 alusel raudteeveeremi rendilepingu pikendamise võimalust. Stora Enso nõudis ITAN-ilt raudteeveeremite Venemaale ümber registreerimist.
20.24.10.2017 ITAN-i osanike üldkoosolekul otsustasid ITAN-i osanikud, et: (a) ITAN sõlmib laenulepingu Venemaal registreeritud äriühinguga Forest; (b) Forest omandab laenusumma eest kümme raudteeveeremit ning kannab need Venemaa riiklikku raudteeveeremi registrisse; (c)
Forest annab kümme Venemaal registreeritud raudteeveeremit rendile Stora Ensole; (d) Stora Enso ning ITAN sõlmivad kokkuleppe olemasoleva rendilepingu pikendamiseks.
21.09.11.2017 allkirjastasid Stora Enso ja ITAN kokkuleppe 50 raudteeveeremi rendilepingu pikendamiseks kuni 31.12.2019.
22.14.11.2017 sõlmisid ITAN ning Forest laenulepingu nr 05/17, mille alusel andis ITAN Forestile laenu summas 181 367,04 eurot (13 157 000 rubla). Seisuga 25.01.2018 oli Forest andnud Stora Ensole üle viis Venemaa registris registreeritud raudteeveeremit.
23.Kostja I leiab, et ta ei ole enda kui osaniku kohustusi ITAN-i ees rikkunud ega tekitanud hagejale ülalmärgituga kahju. Kostjate II ja III vastuväited hagile
24.Kostjad II ja III vaidlesid samuti hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
25.ITAN-ist kuulub hagejale 25% suurune osa, kostjale I 25% suurune osa ning kostjale II 50% suurune osa. Kostja III (V. V.) on kostja II juhatuse liige. Kostja II ainuosanikuks on OÜ Vallaste ja Partnerid.
26.ITAN Cars OÜ ja Stora Enso sõlmisid 14.08.2012 raudtee-kaubavagunite rendilepingu, millega ITAN andis Stora Ensole rendile kaubavagunid ning viimane kohustus nende kasutamise eest maksma renti. Rendilepingu 3 periood oli 5 aastat ning lepingu kohaselt (p. 7.1) oli rentnikul õigus ning sellisel juhul rendileandjal kohustus pikendada lepingut veel kolmeks aastaks.
27.2017. aastal seoses Stora Ensoga sõlmitud rendilepingu peatse lõppemisega kutsuti ITAN Cars OÜ esindajad 24.10.2017 Stora Enso Peterburis asuvasse kontorisse arutelule edasise koostöö võimalikkuse osas. Kostja II märgib, et kõnealusele nõupidamisele kutsuti ka hageja juhatuse liige T. S., kuid viimane ei pidanud nõupidamisel osalemist vajalikuks ning keeldus kutsest. Stora Enso esindajad informeerisid ITAN-it Vene Föderatsiooni Tolliameti regulatsioonide muutusest, mille kohaselt võib Svetogorsk/Imatra piiripunkti (Vene Föderatsiooni ja Soome Vabariigi piir) ületada raudteeveerem, mis on registreeritud kas Vene Föderatsioonis või Soome Vabariigis. Varasemalt oli ajutise loa alusel piiriületus lubatud ka kolmandate riikide raudteeveeremile, kuid antud loa kehtivus lõpetati. Stora Enso kasutas oma Imatra tehasesse toorme vedamiseks ja Soome ning Venemaa piiriületuseks peaaegu eranditult Svetogorsk/Imatra piiripunkti (kui tehasele lähimat). ITAN Cars OÜ näol on tegemist Eestis registreeritud ettevõttega ning ettevõttele kuuluv raudteeveerem ei oma registreeringut Venemaa või Soome vastavates registrites. Välisriigis registreeritud ettevõte ei saa Venemaal oma vaguneid registreerida. Arvestades Vene Föderatsiooni tolliregulatsiooni muutuseid, soovis Stora Enso edaspidi rentida kaubavaguneid, mis oleks Vene Föderatsiooni registris. Stora Enso teatas ITAN-ile, et kaubavagunite rendilepingut on võimalik pikendada tingimusel, et Stora Ensole antakse 10 uut kaubavagunit, mis on registreeritud Vene Föderatsioonis.
28.Lähtuvalt Stora Ensolt saadud informatsioonist toimus 24.10.2017 ITAN osanike koosolek. Osanikud otsustasid Stora Ensoga koostöö jätkamiseks alustada ITAN-i tütarettevõtte asutamisega Vene Föderatsioonis lõppeesmärgiga registreerida ITAN-i kaubavagunid ümber Venemaa ettevõttesse ja Venemaa registrisse. Samuti otsustati anda Venemaal registreeritud ettevõttele Forest laenu raudtee-kaubaplatvormide ostmiseks, kuivõrd nimetatud ettevõttel oli võimalik
soodsalt ettevõttelt AO UBT-Uralvagonzavod saada uued raudtee-kaubaplatvormid. Kaubaplatvormide hinnad olid pideval tõusuteel, mistõttu tegutseda tuli kiiresti.
29.ITAN andis Forestile 14.11.2017.a sõlmitud laenulepingu alusel laenu intressiga 6% aastas. Laenu tagastamise tähtajaks oli 15.11.2022. Foresti ostetud kaubaplatvormid anti rendile ettevõttele Stora Enso.
30.23.11.2017 toimus ITAN-i osanike koosolek, kus oli arutlusel järgnev: 4 − kostja II esindaja andis ülevaate Stora Enso tingimustest edasise koostöö jätkumiseks, s.o. Stora Enso on valmis rentima ainult Venemaa registreeringuga kaubavaguneid. Stora Enso ei ole huvitatud ITAN-ile kuuluvatest vagunitest Vene Föderatsiooni tolliregulatsioonide ning Stora Enso majanduspoliitika tõttu. Hageja oli vastu ITAN-i tütarfirma asutamisele Vene Föderatsioonis, mis oleks võimaldanud registreerida kaubavagunid Venemaa registrisse ning jätkata koostööd Stora Ensoga. Hageja tegi ettepaneku, et ITAN lubab Stora Ensole tarnida Venemaa registreeringuga kaubavagunid, kuid tegelikkuses vaguneid ei hangi. Hageja ettepanek hääletati maha, kuivõrd selline käitumine on pikaajalise koostööpartneri petmine ning tulemuseks võib olla ITAN-i majandustegevuse parandamatu kahjustamine. − Hageja tegi ettepaneku (vt p 2.2), et hageja lahkub ITAN omanike ringist võttes kaasa 25% teenitud tulust, 25% vagunitest, kusjuures liisingu kohustus jääb ITANile. Teised osanikud selgelt ebaõiglase ettepanekuga ei nõustunud. Hageja tegi ettepaneku (vt p 2.3, protokollis nummerdamata), et tekkinud probleemi tolliregulatsioonidega võiks lahendada selliselt, et uute vagunite ostu finantseerivad osanikest ainult kostjad I ja II. Teised osanikud antud ebaõiglase ettepanekuga ei nõustunud. Hageja tegi ettepaneku (vt p.2.4), et hageja lahkub ITAN omanike ringist ning uued platvormid soetatakse osanike nimel ja finantsvahendite arvel. Teised osanikud ettepanekuga ei nõustunud.
31.Kahju hüvitamise nõude eeldused ei ole täidetud. ITAN-i äritegevus senistel alusel ei saanud jätkuda. Tulenevalt Vene Föderatsiooni tolliregulatsioonidest ei olnud võimalik kolmandates riikides registreeritud kaubavagunitega ületada Svetogorsk/Imantra piiripunkti. Sellest tulenevalt soovis Stora Enso rentida kaubavagunid, mis oleksid registreeritud Venemaa registris. Nõuetele vastavate vagunite rendile andmiseta ei nõustunud Stora Enso koostööd ITAN-iga jätkama. Majanduslikult kõige otstarbekam ja kiirem oli anda Forestile laen ja Forest omakorda rentis vagunid Stora Ensole. Laenu andmine ei ole ITAN-ile kahju põhjustanud. Laenusaaja maksaks laenult intressi. Seega ei ole kostjad II ja III enda kohustusi rikkunud ja on tegutsenud ITAN-i parimates huvides.
32.Hageja ei ole ka tõendanud, et tal oleks üldse kahju tekkinud. Hageja on teinud hüpoteetilise arvutuse Foresti eelduslikult teenitava renditulu osas. Hageja märgitud ühe vaguni hüpoteetiline rendisumma on tõendamata. Niisamuti on tõendamata hüpoteetiline rendilepingu kestus. Hageja on teinud põhjendamatu järelduse, mille kohaselt Foresti võimalik teenitav renditulu on ITAN-i kahju. Ettevõtte omakapitali varasemast rentaablusest ei saa teha mingisuguseid järeldusi olukorras, kus õiguslik olukord (Vene Föderatsiooni tolliregulatsioon) ning majanduskeskkond (Stora Enso tingimus tarnida Vene registreeringuga vagunid) on sedavõrd muutunud, et ettevõtte äritegevus samadel alustel jätkuda ei saa. Seega on hageja arvutanud kahju välja valedest eeldustest lähtudes.
33.Hageja ei ole käesoleval juhul millegagi tõendanud, et tema osaluse väärtus oleks väiksem kui enne Forestiga laenulepingu sõlmimist. Laenulepingu sõlmimine ITAN-i poolt ei ole kaasa toonud kahju tekkimist osaühingule ega ka hageja osa väärtusele, vastupidi, laenulepingu sõlmimine on toonud ITAN-ile kasu läbi intressitulu teenimise.
34.Hageja viivisenõude osas leiavad kostjad II ja III, et kuivõrd hageja kahju hüvitamise nõue on täielikult põhjendamata ja tõendamata, ei ole kostjatel hageja ees rahalist kohustust, mille täitmisega viivitamise eest võiks hageja nõuda viivist. Hageja viivise nõue tuleb jätta rahuldamata.
35.Hageja alternatiivsete nõuete eeldused deliktiõiguse alusel ei ole täidetud. Hageja esitas alternatiivse nõude TsÜS § 35, VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 alusel, kuid kostjate II ja III hinnangul tuleb see jätta rahuldamata. Laenulepingu sõlmimine ei olnud ITAN-ile kahjulik, mistõttu ei ole ITAN-ile ega ka osaühingu osanikele kahju tekkinud. Kostjad osundavad, et VÕS § 1050 lg 1 alusel ei vastuta nad deliktiõiguse alusel ka põhjusel, et nad ei ole kahju tekitamises süüdi.
36.Hageja on seisukohal, et tehing tehti seotud isikuga. Kostjad II ja III sellega ei nõustu. Laenulepingu poolteks olid ITAN ning Forest. ÄS § 177 lg 1 sätestab hääleõiguse piirangu juhuks, kui otsustatakse osanikuga tehingu tegemise üle. Foresti juhatus ega osanikud ei kattu ühegi isiku näol ITAN Cars OÜ juhatuse või osanikega, mistõttu hääleõiguse piirangut ei olnud. Hageja väidab, et 24.10.2017.a osanike otsus on tühine, kuivõrd hagejat ei teavitatud selle toimumisest. Antud seisukoht on pahatahtlik ja täielikult tõendamata. Kostjad teavitasid hagejat 24.10.2017 toimuvatest koosolekutest, kuid hageja keeldus nendel osalemast väitega, et teda ei huvita Stora Ensoga seonduv. Hageja esitas alternatiivse nõude ka VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel. VÕS § 1045 lg 1 p 8 rakendamine eeldab, et (i) kostjate tegu oli heade kommete vastane, (ii) kostjate tahtlus oli suunatud kahju tekitamisele. Hageja ei ole mingil moel tõendanud VÕS § 1045 lg 1 p 8 rakendamise eelduste olemasolu ja vastav põhi- ja kõrvalnõue tuleb jätta rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
37.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, asjas esitatud tõenditega ning kuulanud pooled ära kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Nõue mõista Timeless Investments OÜ-lt, AN Invest Group OÜ-lt ja V. V.lt solidaarselt Estmak Capital OÜ kasuks välja 71 980 eurot ja viivis (Forestile laenu andmisega seonduv nõue)
38.Pooled ei vaidle järgnevate asjaolude üle: •
ITAN Cars OÜ (edaspidi ITAN) on Eestis registreeritud äriühing, mille majandustegevuse sisuks on raudteeplatvormide (kaubaplatvormide) rendile andmine.
•
Hagejale kuulub ITAN osa nimiväärtusega 625 eurot, kostjale II osa nimiväärtusega 1 250 eurot ning kostjale I osa nimiväärtusega 625 eurot.
•
Kostja II osanikud A. C. ja N. K. võõrandasid enda osaluse kostjas II detsembris 2016 Osaühingule Vallaste ja Partnerid, mille juhatuse liige ja 52% osanik on V. V..
•
ITAN juhatuse liikmeks on alates 24.07.2012 I. R. ning alates 23.05.2017 lisaks temale ka
V. V..
•
A. C. ja N. K. olid ITAN juhatuse liikmed 24.07.2012 – 31.01.2017 ja T. S. 24.07.2012 – 23.03.2018.
•
ITAN-i pikaaegseks kliendiks on Stora Enso Wood Supply Russia (edaspidi Stora Enso), kes rendib ITAN-ilt raudteeveeremeid (kaubaplatvorme) puidu transpordiks.
•
14.11.2017 sõlmis ITAN laenulepingu, mille alusel laenas Forest Logistics OOO-le (edaspidi Forest) 26 miljonit vene rubla. 24.11.2017 kandis ITAN laenulepingu alusel Forestile üle 13 157 000 rubla.
•
Forest soetas laenatud raha eest 5 kaubaplatvormi, mille andis rendile Stora Ensole.
•
Forest tagastas laenu koos intressidega ITAN-ile ennetähtaegselt novembris 2019.
39.Hageja leiab, et kostjad I ja II kui osanikud tekitasid talle kahju, võttes vastu 24.10.2017 ITAN osanike koosolekul otsuse laenu andmiseks Forestile (raudteeveeremite ostuks), kutsumata osanike koosolekule hageja esindajat. Kohus leiab, et hageja väited on iseendale vastu rääkivad. Ühelt poolt väidab hageja, et 24.10.2017 osanike koosolekut ei kutsutud korrektselt kokku ja see ei olnud otsustusvõimeline. Teisalt leiab, et kostjad II ja II tekitasid talle kahu just sellega, et otsustasid sel koosolekul Forestile raudteeveeremite ostmiseks ja Stora Enso kasutusse andmiseks laenu anda.
40.Pooled vaidlevad selle üle, kas 24.10.2017 osanike üldkoosolek kutsuti kokku vastavalt nõuetele ja sellel vastuvõetud otsused olid kehtivad või mitte. ÄS § 172 lg-s 1 on sätestatud, et juhatus saadab osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil. Kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tuleb teates näidata osanike koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord ning koht või osaühingu kodulehe aadress, kus on võimalik tutvuda otsuste eelnõudega ja põhjendustega, samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud. Kui osaühing võimaldab elektroonilist või posti teel hääletamist, tuleb teates näidata teave elektroonilise ja posti teel hääletamise korra ja tähtaja kohta.
41.Kohus tegi kostjatele korduvalt ettepaneku esitada koosoleku kokkukutsumise ja otsuste kehtivuse tõendamiseks tõendeid (vt nt 09.02.2021 eelistungi protokoll, kd III, tlk 53 pöördel). Kostja I märkis, et hagejat teavitati koosoleku toimumisest suuliselt. Samas leidsid kostjad, et hageja kutsumist koosolekule kinnitab „sündmuste ajaline järjestus“, sh asjaolu, et poolte hilisemast kirjavahetusest ei nähtu, et hagejat ei oleks koosolekule kutsutud, samuti et ta oleks sellele hilisemal - 23.11.2017 toimunud koosolekul vastuväiteid esitanud. Kostjad on viidanud vastavate tõenditena kostja 01.04.2019 menetlusdokumendi lisadele 10 ja 11 (kd II, tlk 116-119). Nendest tõenditest nähtuvalt on poolte hilisemas kirjavahetuses (28.11.2017 ja 29.03.2018) kaudselt viidatud Forestile laenu andmisega seotud varasematele kohtumistele. Kohus leiab, et ainuüksi hageja poolne koosolekust hilisem teadlik olek ei ole samastatav kokkukutsumise korra järgimisega. Koosoleku seaduse kohane kokkukutsumine on tõendamata. Eeltoodut tulenevalt leiab kohus, et 24.10.2017 ITAN osanike koosolekut ei kutsutud kokku nõuetekohaselt.
42.ÄS §-s 1721 on sätestatud, et kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Pooled ei vaidle selle üle, et koosolekul ei osalenud kõik osanikud – puudus hageja. Sealjuures juhib kohus tähelepanu, et on ka arusaamatu, millisel õiguslikul alusel esindasid kostjat II sellel koosolekul A,C. ja N. K., kes võõrandasid enda osaluse ligikaudu aasta varem ehk detsembris 2016 Osaühingule Vallaste ja Partnerid, mille ainus juhatuse liige (st kostja II ainus seaduslik esindaja) oli äriregistri andmetel (kd I, tlk 18) V. V.. Kostjad esitasid kohtu vastavale küsimusele
vastates asja toimunud eelistungil hüpoteesi, et nad esindasid kostjat II volikirja alusel, kuid see väide on tõendamata.
43.Tõendamist ei ole leidnud kostjate väited, mille kohaselt 23.11.2017 koosolekul kiideti laenu andmine Forestile heaks. 23.11.2017 osanike koosoleku protokollist sellist heakskiitu ei nähtu (protokoll – kd I, tlk 22, tõlge kd I, tlk 126).
44.Kuivõrd kohus tuvastas, et 24.10.2017 koosoleku kokkukutsumisel rikuti koosoleku kokkukutsumise korda, koosolekul ei osalenud kõik osanikud (puudus hageja) ja otsust ei ole hiljem heaks kiidetud, olid 24.10.2017 koosolekul vastu võetud otsused tühised. Kohtule ei ole esitatud väiteid ega tõendeid, et osanikud oleksid selle otsuse ka mingil hilisemal ajal kehtivalt heaks kiitnud. Kohus leiab, et osanikud saavad vastutada ainult nende poolt otsustamisele võetud küsimustes. Kui osanikud mingi tehingu osas otsust vastu võtnud ei ole, ei saa nad kohtu hinnangul selle eest ka vastutada. Seega ei saa lepingu sõlmimise eest (isegi kui leiaks tuvastamist, et see tõi ITAN-ile või hagejale kaasa kahju) vastutada osanikud (kes otsust kehtivalt vastu võtnud ei ole), vaid juhatuse liige, kes tehingu tegi.
45.Pooled ei vaidle selle üle, et ITAN sõlmis laenulepingu Forestiga 14.11.2017. ITAN-i juhatuse liikmeteks olid Forestiga laenulepingu sõlmimise ajal I. R. ja V. V.. Lepingu viimaselt lehelt nähtuvalt sõlmis lepingu ITAN nimel juhatuse liige I. R.. Kuigi ka V. V. oli sel ajal ITAN esindusõiguslikuks juhatuse liikmeks, ei ole tõendatud, et tema oleks sõlminud laenulepingu, mille sõlmimist talle hagis ette heidetakse. Seega ei saa V. V. kui juhatuse liige selle tehingu tegemise eest vastutada. Samuti ei saa V. V. kohtu hinnangul vastutada kostja II rikkumiste eest, isegi kui kohus need tuvastaks. Tõendamata on hageja väited, mille kohaselt kostja II on jätkuvalt endiste osanike A. C. ja N. K.i kontrolli all ning Osaühingu Vallaste ja Partnerid ning V. V. on sisuliselt vaid variisikud, kes hoiavad kostja II osalust A. C. ja N. K.’i nimel ja huvides. Ainuüksi asjaolu, et äriregistri andmetel on A. C. ja N. K. kostja II tegelikud kasusaajad (kd I, tlk 155) seda ei tõenda.
46.Kohtu hinnangul ei ole ühelegi kostjale etteheidetav ka 24.11.2017 ITAN-i poolt Forestile 13 157 000 rubla suuruse ülekande tegemine. Olukorras, kus ITAN oli võtnud endale Foresti ees kehtivalt kohustuse anda laenu, tuli ITAN-il oma kohustusi ka täita ja laen välja maksta. Kohtu hinnangul on vastutuse ja võimaliku kahju osas selles olukorras määrav just laenulepingu sõlmimine kui tehing, mitte aga ülekande tegemine, mis on oma olemuselt toiming. Täiendavalt märgib kohus, et hageja ei ole tõendanud, kes nimeliselt selle ülekande tegi ja seega jääb arusaamatuks, miks peaks pangaülekande tegemine olema etteheidetav just kostjatele – eriti kostjatele I ja II, kes on osanikud – osanikud üldjuhul äriühingu pangakontole ligipääsu ei oma ja seda ei käsuta. Samas, nagu kohus märkis – isegi kui ülekande oleks teinud V. V., ei oleks see talle eraldiseisvana etteheidetav, kuivõrd ta oleks täitnud ITAN-i laenulepingust tulenevaid kohustusi.
47.Kostjatele ei saa olla etteheidetav ka Foresti kaudu kaubaplatvormide Stora Ensole rendile andmine. Kostjad ei saa ITAN-i osanike ja juhatuse liikmena olla vastutavad teise äriühingu poolt tehtud tehingute eest.
48.Hageja on viidanud Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-7-10 (punktid 30, 31) milles Riigikohus on märkinud: Aktsionäride suhte määrab eelkõige TsÜS § 32, millest tulenevalt peavad aktsionärid omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve. /.../ Kolleegiumi arvates on aktsionäridel nii omavahelises suhtes kui ka suhtes aktsiaseltsiga kohustus vastavalt panustada aktsiaseltsi juhtimisse ning mitte kahjustada aktsiaseltsi või teiste aktsionäride õigustatud huve. Selle kohustuse kui seadusjärgsest võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine võib mh kaasa tuua aktsionäri vastutuse VÕS § 115 lg 1 alusel.
49.Kohus selgitab, et käesoleval juhul ei ole tõendamist leidnud, et kostjad I ja II oleksid osanikena tegutsenud ITAN-i või hageja huvide vastaselt või nende huve kahjustanud. Ainuüksi 14.10.2017 koosolekul ja teistel koosolekutel Forestile laenu andmise kui ühe võimaliku alternatiivi arutamist ei saa kvalifitseerida äriühingu või teise osaniku huvide kahjustamisena. Seda enam, et vastavat otsust osanikud kehtivalt vastu ei võtnud ja see jäigi kohtu hinnangul vaid arutelu tasandile. Hageja on viidanud ka Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-72-09, p 13, leides, et isegi kui osanik ei osalenud kahjuliku otsuse vastuvõtmisel, võib ta vastutada mõjutajana. Mõjutamine ei ole aga käesolevas asjas ühegi kostja puhul konkreetsete tegudega sisustamist leidnud ega tõendatud.
50.Hageja esitas alternatiivse nõude TsÜS § 35, VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 alusel. Kohus leiab, et ka sellel alusel nõude esitamise eeldused on täitmata. Puuduvad kostjate teod, mis oleksid saanud kahju kaasa tuua. Hageja on esitanud nõude alternatiivselt ka heade kommete vastase käitumise alusel VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel. Kohus tuvastas eelnevalt, et laenulepingu sõlmis juhatuse liige I. R., mitte kostjad. Seega saaksid kostjad äärmisel juhul vastutada mõjutajatena. Kohutule on esitatud vaid teoreetilisi käsitlusi selle osas, et kostjad tegutsesid mõjutajatena, kuid vastavaid konkreetseid väiteid – millal ja kuidas kostjad mõjutajatena tegutsesid, kohtule esitatud ei ole. Samuti ei ole kohtule esitatud nende asjaolude osas tõendeid. Seega ei saa kohus tuvastada, et keegi oleks kedagi midagi tegema mõjutanud. Kohus ei tuvastanud ka, et I. R. oleks tehingut tehes oma volitusi ületanud või kohustusi rikkunud. Seega ei ole nõude eeldused hagi rahuldamiseks hea usu põhimõtte alusel täidetud.
51.Kuivõrd kohus ei tuvastanud, et kostjad I ja II osanikena või kostja III juhatuse liikmena oleksid enda kohustusi rikkunud või pannud toime muu teo, mis võiks ükskõik millisel õiguslikul alusel kaasa tuua kahju, ei hakka kohus tuvastama, kas kahju tekkis ja millises suuruses. Hageja põhinõue kostjate I, II ja II vastu jääb rahuldamata. Kuivõrd põhinõue jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka viivisenõue. Nõue mõista AN Invest Group OÜ-lt Estmak Capital OÜ kasuks välja põhivõlg summas 28 925 eurot ja viivised (N. K.ile ja A. C.le väljamaksete tegemisega seonduv nõue)
52.Hageja esitas nõude kostja II vastu seoses asjaoluga, et ITAN-i pangakontolt oli pikemat aega tehtud N. K.ile ja A. C.le väljamakseid. Hageja leiab, et tegu oli majandustegevusega mitteseotud väljamaksetega. Hagi kohaselt on perioodil 01.02.2013 – 22.11.2016 saanud kumbki kostja II endine osanik ITAN-ilt ülekannetena 26 500 eurot, s.o kokku 53 000 eurot. Lisaks on N. K. saanud 2017. aastal kuni 05.12.2017 ülekandeid summas 56 293,90 eurot. Kokku on kostja II osanikud saanud hageja hinnangul ITAN-ilt õigusliku aluseta seega 109 293,90 eurot. Ülalmärgitud ülekannete tegemiseks puudus hageja väiteil ka osanike otsus, mis oli vajalik, kuna tegu oli ITANiga seotud isikutega. A. C. ja N. K. on kostja II endised osanikud ja praegused tegelikud kasusaajad, mistõttu on hageja hinnangul ilmne, et A. C.le ja N. K.ile on ülekannete tegemise korraldanud just ITAN-i osanik kostja II.
53.Kohus leiab, et kui A. C. ja N. K. on teinud juhatuse liikmetena õigusliku aluseta väljamakseid või ITAN-i arvel alusetult rikastunud, on hagejal võimalik esitada hagi nende isikute vastu. Hageja on esitanud aga hagi kostja II vastu. Hageja ei ole millegagi põhistanud ega tõendanud, et kostja II oleks nende väljamaksete tegemise korraldanud või maksete tegemisega muul moel seotud (peale selle, et A. C. ja N. K. on kostja II endise osanikud). Viimane ei võimalda aga väita, et ülekannete tegemise või nende aluseks olevate tehingute taga on kostja II.
54.Kostja II kui osanik saaks teoreetiliselt vastutada näiteks siis, kui ilmneks, et maksed on alusetud ja nende tegemiseks on kostja II osanikuna andnud kehtivalt korralduse või heakskiidu. Hageja kinnitab aga ka ise hagis, et sellisteks ülekanneteks ja tehinguteks osanike nõusolek puudus. Hageja ei ole tõendanud, et kostja II oleks A. C.t ja N. K.it ka mingil moel mõjutanud neid ülekandeid tegema. Kuivõrd kohus ei tuvastanud kostja II rikkumist ega isegi otsest seost nende väljamaksetega ja hagi on esitatud AN vastu, ei analüüsi kohus, kas maksed tehti õiguslikul alusel või õigusliku aluseta ja kas need võisid kaasa tuua kahju tekkimise ITAN-ile või hagejale. Puudub kostja II tegu või tegevusetus, mille alusel saaks sellist nõuet esitada. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus nii põhinõude kui viivisenõude hageja vastu rahuldamata. Menetluskulud
55.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
56.Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
57.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus ei pea menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks käesolevas otsuses menetluskulude koosseisu kindlaks määrata. Kohus määrab menetluskulud vastavalt TsMS § 174 lg-le 4 kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
58.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 03.02.2023 kohtuotsusega jäeti Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 18.08.2021 kohtuotsuse lõppjäreldus muutmata, kuid muudeti ja täiendati osaliselt selle põhjendusi.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.