Estmak Capital OÜ hagi Timeless Investments OÜ, AN Invest Group OÜ ja VV vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.08.2021 kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Estmak Capital OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
108 977,40 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja (apellant) Estmak Capital OÜ (registrikood 11559160), esindajad ringkonnakohtus lepingulised esindajad vandeadvokaadid Marika Kütt ja Anton Sigal Kostja I (vastustaja) Timeless Investments OÜ (registrikood 11903998), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Elmer Muna ja Evelin Prunt Kostja II (vastustaja) AN Invest Group OÜ (registrikood 11676048) Kostja III (vastustaja) VV (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate II ja III lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts
Kohtuistungi toimumise aeg
19.09.2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 18.08.2021 kohtuotsus lõppjärelduses muutmata, kuid muuta ja täiendada osaliselt selle põhjendusi.
2.Menetluskulud ringkonnkohtus jätta hageja kanda.
1(18)
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
1.Estmak Capital OÜ (hageja) esitas 09.07.2018 Harju Maakohtule hagi Timeless Investments OÜ (kostja I), AN Invest Group OÜ (kostja II) ja VV (kostja III) vastu kahju hüvitamiseks, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõla 71 980 eurot, viivise põhivõlalt kuni 20.10.2020 11 556 eurot ning edasi VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 21.10.2020 kuni põhivõla täieliku täitmiseni ja kostjalt II põhivõla 28 925 eurot, viivise põhivõlalt 27 323,48 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest (10.07.2018) ja põhivõlalt 1601,52 eurot alates 21.10.2020 kuni põhivõla täieliku täitmiseni.
1.1.Hagiavalduse kohaselt on ITAN Cars OÜ (ITAN) Eestis registreeritud äriühing, mille majandustegevuse sisuks on raudteeplatvormide (vagunid) rendile andmine. ITANi pikaaegseks kliendiks on Stora Enso Oyj Wood Supply Russia (Stora Enso), kellega ITAN sõlmis 14.08.2012 raudteeplatvormide rendilepingu. ITAN-il on kolm osanikku. Hagejale kuulub osa nimiväärtusega 625 eurot, kostjale II osa nimiväärtusega 1250 eurot ning kostjale I osa nimiväärtusega 625 eurot. Hageja osanik ja juhatuse liige on TS. Kostja I osanik ja juhatuse liige on IR. Kostja II juhatuse liige on VV, kes on ka kostja II ainuosaniku Osaühingu Vallaste ja Partnerid juhatuse liige ja osanik, omades 52% suurust osalust. Ajavahemikul 24.07.2012–31.01.2017 olid ITANi juhatuse liikmeteks AC ja Nikolay Konovalov. Nimetatud isikud olid kostja II võrdse osalusega osanikud 16.06.2009–22.12.2016, samuti ka juhatuse liikmed 16.06.2009–28.12.2016. AC ja NK andsid 2016. aasta detsembris samal päeval oma osalused üle Osaühingule Vallaste ja Partnerid. Samuti lahkusid nad pärast osaluse üleandmist kostja II juhatusest. Hageja eeldab, et OÜ Vallaste ja Partnerid hoiab kostja II osalust AC ja NK nimel ja huvides.
1.2.2017. aasta sügisel tekkis ITANi juhatuse liikmete ning osanike vahel erimeelsus küsimuses, kuidas kasutada ITANi majandustegevuses teenitud vaba raha. Kostjad I ja II tahtsid vaba raha eest osta 10 uut vagunit ja registreerida need Vene Föderatsioonis. Hageja leidis, et vaba raha tuleks kasutada äriühingu võlakoormuse vähendamiseks. Hageja ei olnud samas vastu uute vagunite soetamisele, et saavutada Stora Ensoga senise lepingu pikendamine. Hageja tegi erinevaid ettepanekuid, kuidas vagunite ostmist korraldada, kuid kostjad ei olnud nendega nõus.
2(18)
Hageja avastas 2017. aasta novembris, et ITANi sisuliselt kogu vaba raha oli üle kantud Venemaal registreeritud äriühingule Forest Logistics OOO (Forest). Ülekanne oli tehtud hageja teadmata ja ITANi osanike otsuseta. Forest kuulub AC-le ja NK-le. Hageja avastas, et ITANi pangakontolt oli pikemat aega tehtud AC-le ja NK-le väljamakseid. Hageja vastavasisulise päringu peale kutsusid kostjad I ja II hageja esindaja TS ITANi juhatusest tagasi. Kohtu kaudu sai hageja ITANi ja Foresti vahel 14.11.2017 sõlmitud laenulepingu koopia ning 14.11.2017 Foresti poolt ITANile esitatud arve viitega laenulepingule. Laenuleping on tõenäoliselt vormistatud tagantjärele. Selgus, et Forest oli Stora Ensoga sõlminud rendilepingu, mille alusel Stora Enso asus rentima ITANi raha eest ostetud vaguneid Forestilt.
1.3.Kostjad on tekitanud hagejale kahju. Kostjad I ja II hääletasid ITANi 24.10.2017 osanike koosolekul Forestile laenu andmise poolt. Sellega korraldasid mõlemad osanikud Foresti kaudu vagunite soetamist ja nende rendile andmist Stora Ensole. Hagejat ei teavitatud koosoleku toimumisest ning hageja sellel ei osalenud. Kostja III korraldas hagejale teadaolevalt ühiselt kostjatega I ja II 14.11.2017 laenulepingu sõlmimise ning laenusumma ülekandmise. Eelduslikult osales kostja III ka Foresti ning Stora Enso vahel rendilepingu sõlmimise korraldamisel. Foresti kaasamiseks ei olnud majanduslikku vajadust, selle eesmärgiks oli rahavoogude ja renditulu suunamine kostja II tegelike kasusaajate AC ja NK kontrolli alla.
1.4.Menetluse ajal võeti 2020. aastal vastu otsus ITAN likvideerida. 17.06.2020 koostati ITANi lõppbilanss, mille alusel jagati ITANi vara kolme osaniku vahel vastavalt nende osalustele. Kui kostjad ei oleks teinud eelmärgitud tehingute kogumit, oleks ITANil lõppbilansi koostamise hetkel olnud rohkem vara ning hageja oleks saanud suurema jaotise. Hageja selgitab oma kahjunõude täpsustatud summa kujunemist. Võttes aluseks ITANi omakapitali varasema keskmise tootluse, järeldub, et ITAN oleks teeninud ilma Foresti tehinguteta Forestisse viidud raha arvelt viie aastaga kasumit 306 295,88 eurot (Forestisse viidud 13 157 000 rubla ehk 178 079 eurot × 0,344 × 5). Saamata jäänud tulu arvutamisel on lähtutud 5-aastasest rendiperioodist, kuivõrd just sellise kestusega oli varasem ITANi ja Stora Enso lepingujärgne rendiperiood. Saamata jäänud tulust tuleks lahutada Foresti laenu netotulu 18 377 eurot. Vahe ehk kahju on 287 918,88 eurot ning sellest hagejale langev 25% suurune osa kahjust on 71 980 eurot. Alternatiivselt saab kahju suuruse tuvastada turu keskmiste rendihindade alusel ning sellisel juhul oleks ITANi saamata jäänud ärikasumiks kõnealusel perioodil 76 653 eurot. ITAN sai tehingute tulemusel majanduslikku kahju vähemalt summas 58 226 eurot. Hagejale kuuluva 25% suuruse osaluse bilansiline väärtus on kostjate tegevuse tulemusel vähenenud vähemalt 14 557 eurot.
1.5.Täiendavalt on hagejale kahju tekitanud kostja II seoses asjaoluga, et ITANi pangakontolt oli pikemat aega tehtud kostja II lõplikele kasusaatjatele AC-le ja NK-le majandustegevusega mitteseotud väljamakseid kokku summas 115 701 eurot. Väljamaksetega tekitatud kahju suuruse saab samuti tuvastada bilansilise kahju ehk omakapitali suuruse vähenemise kaudu. Väljamaksete tulemusena on ITANi omakapital 115 701 euro võrra väiksem võrreldes olukorraga, kus väljamaksed oleks jäetud tegemata. Hageja osaluse väärtus on väljamaksete tõttu vähenenud.
3(18)
Arvestades hageja 25% suurust osalust, on hageja osaluse väärtus kõnealuste väljamaksete tõttu vähenenud vähemalt 28 925 eurot (115 701 × 0,25). Kuna AC ja NK on kostja II endised osanikud ja praegused tegelikud kasusaajad, on ilmne, et ülekannete tegemisest oli huvitatud just ITANi osanik kostja II, kes ka ülekannete tegemise korraldas. Kostjate vastuväited
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu ning palusid jätta see rahuldamata.
2.1.17.07.2012 sõlmisid hageja ja kostjad I ning II asutamislepingu vagunite rentimisega tegeleva ITANi asutamiseks. 2012. aasta septembris võtsid osanikud vastu otsuse ITANile laenu andmiseks 330 000 euro ulatuses, et finantseerida 30% ulatuses 50 vaguni ostmist. 16.10.2012 sõlmisid ITAN ning Luminor Liising AS (Luminor) liisingulepingu ning müügilepingu, millega Luminor kohustus omandama ja andma ITANi kasutusse 50 vagunit. 14.08.2012 lepinguga andis ITAN kõik 50 vagunit viieks aastaks rendile Stora Ensole metsamaterjali vedamiseks Soome ja Venemaa vahel. 2016. aastal muutus Venemaa tolliregulatsioon viisil, et välistati vagunite, millel puudus Venemaa või Soome registreering, kurseerimine Soome ja Venemaa vahelisel Svetogorski piiriületuspunktil alustele. 24.10.2017 toimus ITANi ja Stora Enso nõupidamine, mille käigus arutati vagunite rendilepingu pikendamise võimalust. Stora Enso nõudis ITANilt vagunite Venemaale ümberregistreerimist. Samal päeval toimunud ITANi osanike üldkoosolekul otsustasid osanikud, et ITAN sõlmib laenulepingu Venemaal registreeritud Forestiga, kes omandab laenusumma eest kümme vagunit ning kannab need vastavasse Venemaa registrisse; Forest annab kümme Venemaal registreeritud vagunit rendile Stora Ensole; Stora Enso ning ITAN sõlmivad kokkuleppe olemasoleva rendilepingu pikendamiseks. Kostjad teavitasid hagejat 24.10.2017 toimuvatest koosolekutest, kuid hageja keeldus nendel osalemast väitega, et teda ei huvita Stora Ensoga seonduv. Hageja väited, et ta ei ole koosoleku toimumise teadet kätte saanud, on pahatahtlikud. 09.11.2017 pikendasid Stora Enso ja ITAN 50 vaguni rendilepingut kuni 31.12.2019. 14.11.2017 andis ITAN Forestile laenu 181 367,04 eurot (13 157 000 rubla).
2.2.23.11.2017 toimus ITANi osanike koosolek, kus kostja II esindaja andis ülevaate Stora Enso tingimustest edasise koostöö jätkumiseks, mille kohaselt oli Stora Enso valmis rentima ainult Venemaa registreeringuga vaguneid. Hageja oli vastu ITANi tütarfirma asutamisele Vene Föderatsioonis, mis oleks võimaldanud registreerida vagunid Venemaa registrisse ning jätkata koostööd Stora Ensoga. Hageja tegi ettepaneku, et ITAN lubab Stora Ensole tarnida Venemaa registreeringuga vagunid, kuid tegelikkuses vaguneid ei hangi. Hageja ettepanek hääletati maha kui ebamoraalne.
4(18)
Hageja tegi ettepaneku, et hageja lahkub ITANi omanike ringist, võttes kaasa 25% teenitud tulust, 25% vagunitest, kusjuures liisingu kohustus jääb ITANile. Teised osanikud pidasid ettepanekut ebaõiglaseks ja sellega ei nõustunud. Hageja tegi ettepaneku, et tekkinud probleemi tolliregulatsioonidega võiks lahendada selliselt, et uute vagunite ostu finantseerivad osanikest ainult kostjad I ja II. Teised osanikud antud ebaõiglase ettepanekuga ei nõustunud. Hageja tegi ettepaneku, et hageja lahkub ITANi omanike ringist ning uued vagunid soetatakse osanike nimel ja finantsvahendite arvel. Teised osanikud ettepanekuga ei nõustunud.
2.3.Kostja I ei ole osaniku kohustusi ITANi ees rikkunud ega hagejale kahju tekitanud. Kümne vaguni Stora Ensole rendile andmine Foresti vahendusel on olnud ainus mõistlik võimalus, et tagada olemasoleva rendilepingu tähtaja pikendamine ning ITANi majandustegevuse jätkumine. Kostja I on 24.10.2017 ITANi osanike üldkoosoleku otsuse poolt hääletamisega tegutsenud vastavalt ITANi üldistele huvidele. 2017. aasta oktoobri lõpuks oli ITANi arvelduskontole kogunenud 295 580,16 eurot, kuid kohustused ulatusid samal ajal 1 544 765,31 euroni. Vagunite ostmine ITANi vahendite eest oleks viinud firma pankrotti.
2.4.Kostjad II ja III ei ole tegutsenud õigusvastaselt. Laenulepingu sõlmimiseks ei olnud vajalik osanike nõusolek ning antud tehing on kehtiv. Kostjad ei ole rikkunud ka lojaalsuskohustust, kuivõrd tehing Forestiga tehti igapäevases majandustegevuses turuhinna alusel. Kostja III ei ole õigusvastaselt käitunud muuhulgas ka seetõttu, et laenulepingut ei sõlminud kostja III. Kostja III ei pidanud hoolsus- ja lojaalsuskohustuse raames takistama laenulepingu sõlmimist. ITANile ja hagejale ei ole kahju tekkinud, sest laenulepinguga teenis ITAN tulu. ITANi poolt vagunite soetamine ja nende Stora Ensole rendile andmine ei oleks andnud rahavoogude seisukohalt paremat tulemust võrreldes laenu andmisega Forestile. Järeldust ei muuda see, kas ITAN oleks vagunid soetanud omavahendite arvel või liisingufirma abiga.
2.5.Hagejal puudub nõue kostja II vastu seoses väljamaksetega AC-le ja NK-le. Kostja II juriidilise isikuna ei saa mõjutada füüsilist isikut. Hageja on jätnud sisustamata, millised kostja II käitumisaktid on käsitatavad kostja III mõjutamisena. Ka hageja seaduslik esindaja oli ITANi juhatuse liige, mistõttu pidanuks ka hageja täitma oma juhatuse liikme hoolsuskohustust ning takistama põhjendamatute ülekannete tegemist. Hageja juhatuse liige ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et ta tundis mis tahes hetkel huvi AC-le ja NK-le tehtud ülekannete vastu. Seevastu tõendavad ITANi raamatupidamise aastaaruanded, et hageja oli juba alates 2013. aastast teadlik nimetatud ülekannetest ja nende ülekannete aluseks olevatest asjaoludest. Kõnealuseid makseid kajastavad muuhulgas hageja enda seadusliku esindaja poolt allkirjastatud ITANi 2013–2015. aasta majandusaasta aruanded. ITANi osanikel oli kokkulepe AC-le ja NK-le juhatuse liikme tasude maksmiseks ja tasude maksmine ei ole vähendanud ITANi osanikele kuuluvate osaluste väärtust. NK-le maksti lisaks tasu vastavalt tema ja ITANi vahelisele remonttööde korraldamise lepingule. Hageja nõuded kostja II vastu seoses juhatuse liikme tasude maksmisega on osaliselt ka aegunud. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 18.08.2021 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
5(18)
3.1.Maakohus leidis, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - ITAN on Eestis registreeritud äriühing, mille majandustegevuseks on vagunite rendile andmine; - hagejale kuulub ITANi osa nimiväärtusega 625 eurot, kostjale II osa nimiväärtusega 1250 eurot ning kostjale I osa nimiväärtusega 625 eurot; - Kostja II osanikud AC ja NK võõrandasid enda osaluse kostjas II detsembris 2016 Osaühingule Vallaste ja Partnerid, mille juhatuse liige ja 52% osanik on VV; - ITANi juhatuse liikmeks on alates 24.07.2012 IR ning alates 23.05.2017 lisaks temale ka VV; - AC ja NK olid ITANi juhatuse liikmed 24.07.2012–31.01.2017 ja TS 24.07.2012–23.03.2018; - ITANi pikaaegseks kliendiks on Stora Enso, kes rendib ITANilt vaguneid puidu transpordiks; - 14.11.2017 sõlmis ITAN laenulepingu, mille alusel laenas Forestile 26 miljonit vene rubla; - 24.11.2017 kandis ITAN laenulepingu alusel Forestile üle 13 157 000 rubla; - Forest soetas laenatud raha eest 5 vagunit, mille andis rendile Stora Ensole; - Forest tagastas laenu koos intressidega ITANile ennetähtaegselt novembris 2019.
3.2.Pooled vaidlevad selle üle, kas 24.10.2017 osanike üldkoosolek kutsuti kokku vastavalt ÄS §-s 172 sätestatud nõuetele ja sellel vastu võetud otsused olid kehtivad või mitte. Kostja I märkis, et hagejat teavitati koosoleku toimumisest suuliselt. Tõenditest nähtuvalt on poolte hilisemas kirjavahetuses (28.11.2017 ja 29.03.2018) kaudselt viidatud Forestile laenu andmisega seotud varasematele kohtumistele. Ainuüksi see, et hageja oli hiljem koosolekust teadlik, ei ole samastatav kokkukutsumise korra järgimisega. Kohus järeldas, et 24.10.2017 ITANi osanike koosolekut ei kutsutud kokku nõuetekohaselt. Tõendamist ei leidnud, et 23.11.2017 koosolekul või hiljem kiideti laenu andmine heaks. Seetõttu olid 24.10.2017 koosolekul vastu võetud otsused ÄS § 1721 alusel tühised. Osanikud saavad vastutada ainult nende poolt otsustamisele võetud küsimustes. Kui osanikud mingi tehingu osas otsust vastu võtnud ei ole, ei saa nad selle eest ka vastutada. Vastutab juhatuse liige, kes tehingu tegi.
3.3.14.11.2017 laenulepingu sõlmimise ajal olid ITANi juhatuse liikmeteks IR ja VV. Lepingu viimaselt lehelt nähtuvalt sõlmis lepingu ITANi nimel juhatuse liige IR. Kuigi ka VV oli sel ajal ITANi esindusõiguslikuks juhatuse liikmeks, ei leidnud tõendamist, et ka tema oleks laenulepingu sõlminud. Seega ei saa VV kui juhatuse liige selle tehingu tegemise eest vastutada. Samuti ei saa VV vastutada kostja II rikkumiste eest, isegi kui kohus need tuvastaks. Tõendamata on hageja väited, mille kohaselt on kostja II jätkuvalt endiste osanike AC ja NK kontrolli all ning Osaühing Vallaste ja Partnerid ning VV on sisuliselt vaid variisikud, kes hoiavad kostja II osalust endiste osanike nimel ja huvides. Ainuüksi asjaolu, et äriregistri andmetel on AC ja NK kostja II tegelikud kasusaajad, seda ei tõenda. Kostjatele ei ole etteheidetav ka 24.11.2017 ITANi poolt Forestile 13 157 000 rubla suuruse ülekande tegemine. Olukorras, kus ITAN oli võtnud endale Foresti ees kehtivalt kohustuse anda laenu, tuli ITANil oma kohustusi täita ja laen välja maksta. Vastutuse ja võimaliku kahju osas on selles olukorras määrav just laenulepingu sõlmimine kui tehing, mitte aga ülekande tegemine, mis on oma olemuselt toiming. Hageja ei ole tõendanud, kes nimeliselt selle ülekande tegi. Seega jääb arusaamatuks, miks peaks pangaülekande tegemine olema etteheidetav just kostjatele – eriti kostjatele I ja II, kes on osanikud, kuna osanikud üldjuhul äriühingu pangakontole ligipääsu ei oma ja seda ei käsuta.
6(18)
Isegi kui ülekande oleks teinud VV, ei oleks see talle eraldiseisvana etteheidetav, kuivõrd ta oleks täitnud ITANi laenulepingust tulenevaid kohustusi. Kostjatele ei saa olla etteheidetav ka Foresti kaudu kaubaplatvormide Stora Ensole rendile andmine. Kostjad ei saa ITANi osanike ja juhatuse liikmena olla vastutavad teise äriühingu poolt tehtud tehingute eest.
3.4.Tõendamist ei leidnud, et kostjad I ja II oleksid osanikena tegutsenud ITANi või hageja huvide vastaselt või nende huve kahjustanud. Ainuüksi 14.10.2017 koosolekul ja teistel koosolekutel Forestile laenu andmise kui ühe võimaliku alternatiivi arutamist ei saa kvalifitseerida äriühingu või teise osaniku huvide kahjustamisena. Seda enam, et vastavat otsust osanikud kehtivalt vastu ei võtnud ja see jäigi kohtu hinnangul vaid arutelu tasandile. Mõjutamine ei ole samuti ühegi kostja puhul konkreetsete tegudega sisustamist leidnud ega tõendatud.
3.5.Hageja TsÜS § 35, VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 alusel esitatud alternatiivse nõude eeldused on täitmata. Puuduvad kostjate teod, mis oleksid saanud kahju kaasa tuua. Hageja on esitanud nõude alternatiivselt heade kommete vastase käitumise alusel VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel. Kohus tuvastas, et laenulepingu sõlmis juhatuse liige IR, mitte kostjad. Seega saaksid kostjad äärmisel juhul vastutada mõjutajatena. Kohtule on esitatud vaid teoreetilisi käsitlusi selle osas, et kostjad tegutsesid mõjutajatena, kuid vastavaid konkreetseid väiteid – millal ja kuidas kostjad mõjutajatena tegutsesid, esitatud ei ole. Samuti ei ole kohtule esitatud nende asjaolude osas tõendeid. Seega ei saa kohus tuvastada, et keegi oleks kedagi midagi tegema mõjutanud. Kohus ei tuvastanud ka, et IR oleks tehingut tehes oma volitusi ületanud või kohustusi rikkunud. Seega ei ole nõude eeldused hagi rahuldamiseks hea usu põhimõtte alusel täidetud.
3.6.Kuivõrd kohus ei tuvastanud, et kostjad I ja II osanikena või kostja III juhatuse liikmena oleksid enda kohustusi rikkunud või pannud toime muu teo, mis võiks ükskõik millisel õiguslikul alusel kaasa tuua kahju, ei hakka kohus tuvastama, kas kahju tekkis ja millises suuruses. Hageja põhinõue kostjate I, II ja III vastu jääb rahuldamata. Kuivõrd põhinõue jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka viivisenõue.
3.7.Hageja esitas nõude kostja II vastu seoses asjaoluga, et ITANi pangakontolt oli pikemat aega tehtud NK-le ja AC-le väljamakseid. Kui AC ja NK on teinud juhatuse liikmetena õigusliku aluseta väljamakseid või ITANi arvel alusetult rikastunud, on hagejal võimalik esitada hagi nende isikute vastu. Hageja on esitanud aga hagi kostja II vastu. Hageja ei ole millegagi põhistanud ega tõendanud, et kostja II oleks nende väljamaksete tegemise korraldanud või maksete tegemisega muul moel seotud (peale selle, et AC ja NK on kostja II endised osanikud). Viimane ei võimalda aga väita, et ülekannete tegemise või nende aluseks olevate tehingute taga on kostja II. Kostja II kui osanik saaks teoreetiliselt vastutada näiteks siis, kui ilmneks, et maksed on alusetud ja nende tegemiseks on kostja II osanikuna andnud kehtivalt korralduse või heakskiidu. Hageja kinnitab aga ka ise hagis, et sellisteks ülekanneteks ja tehinguteks osanike nõusolek puudus. Hageja ei ole tõendanud, et kostja II oleks AC ja NK ka mingil moel mõjutanud neid ülekandeid tegema. Kuivõrd kohus ei tuvastanud kostja II rikkumist ega isegi otsest seost nende väljamaksetega, ja hagi on esitatud kostja II vastu, ei analüüsi kohus, kas maksed tehti õiguslikul alusel või õigusliku aluseta ja kas need võisid kaasa tuua kahju tekkimise ITANile või hagejale. Puudub kostja II tegu või tegevusetus, mille alusel saaks sellist nõuet esitada. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus nii põhinõude kui viivisenõude hageja vastu rahuldamata.
7(18)
Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega rahuldada 26.03.2021 hagi terviktekstis esitatud nõuded.
4.1.Vastupidiselt maakohtu seisukohale ei piirdu osaniku vastutus üksnes olukordadega, kus osanik on hääletanud osaühingule kahjuliku (ja seejuures juriidiliselt kehtiva) otsuse poolt. Maakohus analüüsis kitsalt üksnes seda, kas 24.10.2017 osanike koosolekul tehtud otsus laenu andmise kohta on kehtiv, ja jättis tervikuna käsitlemata hageja väited, et kahju tekitati kostjate poolt erinevate tehingute ja toimingute kogumis, mille tulemusel suunati osa ITANi majandustegevusest kostja II kontrolli alla. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et Foresti toimingud ja tehingud (ITANi raha eest uute vagunite ostmine ja Stora Ensole rendile andmine) kui kolmanda isiku tehingud ei mängi rolli. Seetõttu jättis maakohus käsitlemata enamiku tõenditest, millest nähtuvalt oli kostjate eesmärk viia osa ITANi majandustegevusest ettevõtte kontrolli alt välja. Oluline oli tuvastada, kas Foresti tehingutega tekkis ITANile (ja seeläbi hagejale) kahju ning kas kostjad panustasid kahju tekitamise skeemi realiseerimisse (RKTKo nr 3-2-1-7-10 ning RKTKo nr 3-2-1-72-09 p 13).
4.2.Maakohus leidis õigesti, et ITANi osanike 24.10.2017 otsus Forestile laenu andmise kohta ei ole kehtiv, sest hagejat ei kutsutud koosolekule. Väär oli aga maakohtu järeldus, et kuna otsus on tühine, siis kostjad ei vastuta tehinguga tekitatud kahju eest. 24.10.2017 õigusvastane otsus laenu andmise kohta täideti ning Forestile kanti laen üle. Kui tühist otsust ei oleks vastu võetud, ei oleks juhatus seda täitma asunud. Hageja koosolekule kutsumata jätmine kinnitab, et Forestit sooviti algusest peale kasutada õigusvastase eesmärgi realiseerimiseks. Ka Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-7-10 oli tegemist olukorraga, kus aktsionärist hagejat ei olnud teavitatud ühinemise läbiviimisest.
4.3.Maakohus välistas kostja III vastutuse põhjusel, et 14.11.2017 laenulepingu allkirjastas teine juhatuse liige IR. Kohus märkis, et laenusumma ülekandmine kostja III poolt ei ole tõendatud ning see ei olevat ka oluline. Maakohus hindas kostja III vastutust valesti. Kahju tekitamise skeemi osaks oli lisaks laenulepingu allkirjastamisele ka Forestile ITANi pangakontolt reaalse ülekande tegemine. Just ülekande tegemine on otseses põhjuslikus seoses sellega, et uued vagunid ostis Forest (st kostjad Foresti kaudu), mitte ITAN. Kui ülekannet ei oleks tehtud, oleks ITAN saanud osta uued vagunid ise. Seega oleks ülekande reaalne tegija tulnud välja selgitada ning rahuldada vastav hageja tõendite kogumise taotlus. Maakohtu poolt oli kohatu heita otsuses ette ülekande tegija tõendamata jätmist olukorras, kus hageja oli taotlenud ülekande tegija väljaselgitamiseks tõendite kogumist, ent maakohus taotlust ei rahuldanud.
4.4.Kostja II vastutab nn juhatuse liikme tasude alusetu ülekandmise eest. Kohus on otsuses ekslikult märkinud, justkui kõik ülekanded oleksid tehtud NC ja AK poolt ajal, mil nad olid ITAN Cars OÜ juhatuse liikmed. Tegelikkuses jättis kohus välja selgitamata, kes konkreetselt ülekanded tegi, sest hageja vastav tõendite kogumise taotlus jäeti rahuldamata. Ülekanded tehti perioodil 01.02.2013 kuni 22.11.2016. Vastaval perioodil oli ITANI juhatuse liikmeks ka IR.
8(18)
Puudub vaidlus, et ITANi osanikud ei võtnud vastu otsust, millega oleks ette nähtud NC-le ja AKle juhatuse liikme tasude maksmine (ÄS § 1801 lg 1). Samuti ei sõlmitud nendega juhatuse liikme lepinguid. Ühelegi teisele juhatuse liikmele tasusid ei makstud. Seega on nende väljamaksete tegemine toimunud õigusliku aluseta. Kostja II vastutab "remonttööde korraldamise" tasude ülekandmise eest. Kohus jättis arvestamata hageja väitega, et NC ja AK võisid omada pärast ITANi juhatusest lahkumist ettevõtte pangakontodele juurdepääsu. Selline võimalus on loogiline, arvestades, et NC ja AK jätkasid pärast juhatusest lahkumist ITANi aktiivset juhtimist ehk faktilist käitumist juhatuse liikmetena, pidades ITANi nimel Stora Ensoga läbirääkimisi ning korraldades Stora Enso seatud tingimuste täitmist. Kui osaniku esindajad teevad ise äriühingu kontolt endale väljamakseid, on tegemist tegevusega, mille eest osanik vastutab. Maakohus oleks pidanud kontrollima, kes konkreetselt NK-le väljamakseid tegi, ning rahuldama hageja taotluse tõendite kogumiseks. Maakohus ei analüüsinud otsuses, kas NK-le ülekannete tegemine toimus õiguslikul alusel. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada selle põhjendusi.
7.Maakohus tuvastas praeguse otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja arutamisel. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha kahju hüvitamise nõudes kostjate I-III vastu, analüüsides kahju tekkimise õiguslikku alust (I), vaidlusaluste tehingute eesmärki (II), võimaliku kahju tekkimist ja suurust (III), seejärel seoses AC-le ja NK-le tehtud ülekannetega kostja II vastu esitatud kahju hüvitise nõude võimalikku rahuldamist (IV) ja teeb menetluslikud otsustused (V). I
8.Hageja nõuab kostjatelt I ja II kui kaasosanikelt ja kostjalt III kui ITANi juhatuse liikmelt ITANile ja seeläbi hagejale tekkinud kahju hüvitamist.
8.1.Kostjate õigustrikkuv tegevus seisneb hageja väitel ITANile kahjulike tehingute kogumis tegemises, s.o Forestile laenu andmises ja selle ülekandmises, Foresti kaudu vagunite rendile andmise korraldamises Stora Ensole (selle asemel, et ITAN oleks ise vagunid ostnud, need Venemaa registris registreerinud ja rendilepingu Stora Ensoga sõlminud). Kostjate ühise tegevuse tulemusena viidi renditulu saamise võimalus nende kontrolli all olevasse Forestisse. Kostja III korraldas kahju tekitanud tehingute sõlmimise ITANi juhatuse liikmena ja vastutab kõrvuti osanikega. Kostjate tegude kogumi kaudu jäi tegemata tehing, mis oleks olnud ITANile kasumlikum, st ise vagunite rendile andmine.
8.2.TsÜS §-st 32 tuleneb osanike, aga ka äriühingu juhtorgani liikmete, üldine kohustus järgida omavahelistes suhetes teiste osanikega hea usu põhimõtet ja arvestada üksteise õigustatud huve, mida kostjad on hageja väitel rikkunud on. Hageja kui ITANi osaniku nõude aluseks teiste ITANi osanike vastu saab olla VÕS § 115 lg 1, erinormina ÄS § 188 lg 1, aga ka VÕS § 1043 koostoimes
9(18)
§ 1045 lg 1 p-dega 7 või 8. ÄS § 188 lg 1 järgi võib osanik vastutada osanikuna osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 sätestavad koostoimes kahjutekitaja vastutuse seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju eest ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 koostoimes kahjutekitaja vastutuse tahtliku heade kommete vastase käitumisega tekitatud kahju eest (vt RKTKm nr 2-16-18531 p 10). Ka kostjale III tuleneb tema käsundilaadsest suhtest ITANiga kohustus olla ühingule lojaalne (TsÜS § 35, VÕS § 620). Nõude aluseks kostja III vastu saab olla TsÜS § 32, VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7, samuti VÕS § 115. Osaühingu puhul kohalduvad samad põhimõtted, mida Riigikohus on analüüsinud seoses aktsiaseltsiga. Vähemusaktsionäril ja osanikul on õigus kasumiosale (ÄS § 276 lg 2 ja § 157 lg 2) ning kasumi jaotamisest pahatahtliku hoidumise korral (kasumi ärajuhtimine vms) võib ta nõuda suuraktsionärilt või osanikult kahju hüvitamist (ÄS § 289 lg 1 ja § 188 lg 1). Vastutuse kohaldamiseks tuleb tuvastada kasumi jaotamata jätmise pahatahtlik eesmärk ja kasumi muul viisil otse enamusaktsionäri käsutusse suunamise eesmärk (RKTKm nr 2-16-18531 p 11 ja seal viidatud varasem praktika). II
9.Praeguse vaidluse eripäraks on asjaolu, et ükski ITANi aktsionäridest ei ole enamusaktsionär ja neil ei ole ITANis valitsevat mõju. Kostjale II kuulub 50% osadest, hagejale ja kostjale I kummalegi võrdselt 25%. Hageja leiab, et kostjad on ühiselt tegutsedes tehingute ja toimingute kogumiga tekitanud kahju. Vaidluse lahendamiseks tuleb tuvastada tehingute ja toimingute eesmärk. Maakohus leidis põhjendatult, et 24.10.2017 osanike koosoleku, kus otsustati laenu andmine Forestile, otsused on tühised koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Maakohus tuvastas, et otsust ei ole hiljem heaks kiidetud. Põhjendamatu on aga maakohtu seisukoht, et kuna osanikud ei ole kehtivalt laenu andmise otsust vastu võtnud, ei saa nad selle eest vastutada. Kolleegium nõustub hageja seisukohaga, et kostjate I ja II vastuvõetud otsuse kehtivus ei ole asja lahendamisel määrava tähendusega, sest laenuleping sõlmiti ja see lõppes täitmisega.
10.Pooled vaidlevad, kas vagunite Foresti vahendusel Stora Ensole rendile andmine oli ainus võimalus, et tagada olemasoleva rendilepingu tähtaja pikendamine ning ITANi majandustegevuse jätkamine. Maakohus ei ole nendele poolte väidetele tähelepanu pööranud ja on otsuses analüüsinud üksikute tehingute ja toimingute õiguspärasust (maakohtu otsuse p-d 45–47). Nimetatud menetlusliku minetuse saab ringkonnakohus kõrvaldada.
10.1.Maakohus tuvastas, et ITANi majandustegevuse sisuks oli vagunite rendile andmine ja ITANi pikaaegseks kliendiks on Stora Enso, kes rentis ITANilt vaguneid puidu transpordiks. ITANi ja Stora Enso 14.08.2012 rendilepingust (I kd, tl 8–11, tõlge I kd tl 122–125) nähtub, et ITAN andis Stora Ensole viieks aastaks rendile 50 vagunit, rentniku kohustus oli tasuda selle eest renti ning lepingu p 7.1 alusel oli lepingut võimalik pikendada viie aasta möödumisel iga vagunipartii osas veel kolmeks aastaks. Kostja I on esile toonud, et need olid ainukesed ITANile kuuluvad vagunid, ja hageja ei ole sellele vastu vaielnud. Pooled ei vaidle selle üle, et Stora Enso kasutas vaguneid oma Imatra tehasesse Venemaalt toorme vedamiseks ning ületas seetõttu Soome ja Venemaa vahelist piiri Svetogorsk/Imatra piiripunkti
10(18)
kaudu, mis oli tehasele kõige lähemal. Samuti puudub vaidlus selles, et ITANi kui Eestis registreeritud ettevõtte vagunitel puudus vastav registreering Soome või Venemaa registris. 11.05.2016 Venemaa raudtee telegrammist (II kd, tl 46, tõlge II kd, tl 45) nähtub, et kolmandates riikides registreeritud vaguneid, mis saabusid Svetogorski raudtee-kontrollpunkti Soomest, ei lubatud enam Venemaa territooriumile ja vastupidi. Pooled ei vaidle, et varasemalt oli ajutise loa alusel piiriületus kolmandate riikide vagunitele ilma vastava registreeringuta lubatud, kuid 2017. aastal see enam seoses loa tühistamisega võimalik ei olnud. Seega oli ITANile majandustegevuse jätkamiseks vajalik Stora Ensoga rendilepingu pikendamine või uue rentniku leidmine.
10.2.24.10.2017 kohtumise protokollist (II kd, tl 48, tõlge II kd, tl 47) nähtub, et Stora Enso ja ITANi esindajad kohtusid Peterburis, et arutada vagunite rendilepingu tingimusi. Stora Enso esindajad teatasid, et seoses muutustega raudteeveo turul on muutunud ettevõtte poliitika vagunite rentimise osas. Võttes arvesse pikaajalist koostööd kostjaga II, nõustus Stora Enso rendilepingut pikendama ühe aasta võrra koos edasise pikendamise võimalusega tingimusel, et neile renditakse 2017–2018 talviseks metsaraie perioodiks 10 uut Venemaal registreeritud vagunit.
10.3.Samal päeval toimunud osanike koosoleku protokollist (I kd, tl 33–34, tõlge I kd, tl 35) nähtub, et: - arutati Stora Enso eelnimetatud tingimust rendilepingu jätkamiseks; - NK teatas, et on võimalik osta 10 uut sama mudeli vagunit samalt tootjalt nagu ITANil, hinnaga 2 230 000 rubla + käibemaks, kuid tegemist on lühiajalise pakkumisega, kuna vagunite hinnad tõusevad pidevalt; - IR kostja I esindajana pani ette arutada ka alternatiivseid, ITANi vagunite kasutamist mittepeatavaid variante: osta olemasolevad vagunid liisingufirmalt välja, luua Venemaal tütarfirma ja registreerida vagunid selle nimele; kaasata liisinguvahendid 10 uue vaguni ostmiseks, mis registreeritakse Venemaal; osta 10 uut vagunit ITANi asutajate vahendite või ITANi äritegevusest kogunenud vahendite eest; leida uus rentnik; leida ja kaasata Venemaal registreeritud vaguneid kolmandatelt isikutelt ning rentida need vagunit Stora Ensole; - pakutud variante kaaludes peeti majanduslikult kõige otstarbekamaks: a) osta 10 uut vagunit ITANi vahendite arvelt; b) seoses vajadusega sõlmida tootjatehasega kiiresti leping, anda laenu Forestile, kes sõlmib lepingu vagunite ostmiseks ja registreerimiseks enda nimele; c) registreerida ITANi tütarettevõte Venemaal ja registreerida vagunid selle firma nimele ümber. Eelkirjeldatud 24.10.2017 osanike koosoleku protokollist koosmõjus AO UBT-Uralvagonzavod 20.02.2018 hinnapakkumisega (I kd, tl 104, tõlge I kd, tl 133) nähtub, et vagunite hinnapakkumised tõusid ajavahemikul 24.10.2017–20.02.2018 2 230 000 rublalt 2 450 000 rublani (käibemaksuta arvestatuna). Hageja leiab õigesti, et tõendist ei ole võimalik teha järeldust, et konkreetne hinnatõus oli teada 24.10.2017 osanike koosoleku ajal. Samas nähtub tõendist, et osanikele oli teada üldine hinnatõus kui selline. Kuigi 24.10.2017 osanike otsused investeerida ITANi kogutud vahendid 10 uue platvormi ostmiseks laenuandmise teel ning järgnevalt registreerida ITANi tütarettevõte ja kanda platvormid sellesse üle, on tühised, on osanike protokollist võimalik teha järeldusi kostjate I ja II eesmärkide ja kavatsuste kohta.
11(18)
10.4.23.11.2017 toimunud ITANi osanike koosoleku protokollist (I kd, tl 22, tõlge I kd, tl 126) nähtub, et sellel osalesid hageja ja kostja II esindajad. Koosolekul anti ülevaade Stora Enso tingimustest rendilepingu pikendamiseks ja vastuvõetud otsustest selle eesmärgi saavutamiseks. Hageja esindaja avaldas vastuseisu tütarfirma asutamisele Venemaal ja tegi järgmised ettepanekud, kuidas ITAN võiks edasi oma tegevust jätkata: 1) lubada Stora Ensole, et vagunid soetatakse, kuid mitte neid omandada; 2) võimaldada hagejal lahkuda osanike ringist koos 12–13 vaguni liisingu ümberregistreerimisega hagejale (kostjate 22.03.2019 menetlusdokumendi p-s 2.6 ekslikult „ITANile“); 3) kostjad I ja II soetavad 10 uut platvormi enda vahendite eest; 4) kostjad I ja II soetavad ITANile 7 uut vagunit, hageja aga annab 3 uut vagunit, mis on Venemaa registris, rendile Stora Ensole. Kostjad I ja II hääletasid hageja ettepanekutele vastu, kuna variandid 1, 2 ja 4 ei olnud teistele osanikele vastuvõetavad ja kolmanda variandi osas ei määratlenud hageja konkreetseid tähtaegasid ega selgitanud, millisel viisil see toimuda saab. Ringkonnakohus nõustub kostjate I ja II seisukohaga, et variant 1 oleks olnud lepingupartneri petmine; variandid 3 ja 4 oleksid olnud kostjate I ja II suhtes ebaõiglased, jättes nendele suured investeerimiskohustused, hagejale aga võimaluse saada tulu oma osaluselt ITANis (variant 3) või hageja poolt Stora Ensole renditavate vagunite eest (variant 4). Variant 2 tähendanuks vagunite koos liisingukohustusega ITANist väljaviimist, mis eeldatavasti poleks ITANi tegevuse lõpetamist ära hoidnud. Tõendi põhjal on võimalik järeldada, et hageja sai aru ITANi raskest majanduslikust olukorrast muutunud oludes ja soovis osanike ringist kasumlikult väljuda. Ka need tõendid kinnitavad hageja väiteid, et hageja ja kostjate I ning II kui ITANi osanike vahel tekkis 2017. aasta sügisel konflikt, kuidas kasutada majandustegevuses teenitud raha. Hageja on tuginenud asjaolule, et hageja soovis ITANi laenukoormuse vähendamist, kuid ei olnud samas vastu 10 uue vaguni soetamisele, et saavutada rendilepingu pikendamine Stora Ensoga (hageja 07.04.2020 menetlusdokumendi p 5). Kui hageja pakutud laenukoormuse vähendamise viis oli 23.11.2017 osanike koosolekul pakutud variant 2, siis ei ole hageja selles osas põhistanud, kuidas saanuks liisingukohustuse koos vagunitega ITANIst väljaviimine viimasele kasulik olla, kui ITANi põhitegevus seisnes vagunite rendile andmises.
10.5.Kostjate II ja III väited, et välisriigis registreeritud ühing ei saa Venemaal oma vaguneid registreerida (kostjate 22.03.2019 menetlusdokumendi p 2.3.1), on ümber lükatud hageja esitatud järgmiste tõenditega. Venemaa ja Soome õigusnõustajate vastustega hageja esindaja e-kirjadele (II kd, tl 157, 159–160 ja 162, tõlge II kd, tl 158, 161, 163) on tõendatud, et Venemaalt pärit vagunid võib registreerida juriidilise isiku nimele, kes on registreeritud Vene Föderatsioonis, või välismaisele asutusele, kellel on Venemaal esindus või filiaal; filiaali saab Venemaal registreerida 1,5–2 kuuga 4000 euro eest ning uued vagunid on võimalik registreerida ka Soomes. Samas ei ole teada, kas kostjatel I ja II oli selline teadmine vaidlusaluste otsuste vastuvõtmise ja tehingute tegemise ajal. Tõenditest ei nähtu ja hageja ei ole ka sellele tuginenud, et ta oleks teinud sellekohaseid ettepanekuid kostjatele. Ka ITANi hilisemast, 29.03.2018 kirjast hagejale (II kd, tl 116, tõlge II kd, tl 117), nähtub, et hagejal paluti teha ettepanekuid vagunite võimalikuks kasutamiseks Stora Ensoga koostöö lõppemisel.
12(18)
Hageja ei ole põhistanud, kuidas oleks ITAN saanud Eestis registreeritud vagunitega edasi tegutseda ja oma majandustegevust jätkata olukorras, kus Stora Enso oli lepingu pikendamise seadnud sõltuvusse 10 uue vaguni registreerimisest Venemaal. Eelduslikult oleks ITAN pidanud leidma uue rentniku. Tõenditest ei nähtu ka seda, et hageja oleks pakkunud Stora Enso asemel välja uue rentniku. Kolleegium nõustub kostja I seisukohaga, et ITANi osanikele ei saa olla etteheidetav see, et nad ei kaalunud sellise juhtimisotsuse vastuvõtmist, mille võimalikkusele hageja ei viidanud.
10.6.ITANi arvelduskonto väljavõttelt (II kd, tl 177) nähtub, et 31.10.2017 seisuga oli ITANi arvelduskontol 295 580,16 eurot. ITANi liisingulepingust tulenev kohustus oli 01.11.2017 seisuga maksegraafiku (III kd, tl 194) kohaselt 787 843,31 eurot, ITANI 2016. aasta majandusaasta aruande jao „Laenukohustused“ kohaselt (I kd, tl 65 pöördel) oli ITANil laenulepingutest tulenev võlgnevus nii hageja kui kostja I ees 197 955 eurot ja kostja II ees 361 012 eurot. AO UBTUralvagonzavod 20.02.2018 hinnapakkumises toodud hind 2 450 000 rubla oleks detsembri lõpu 2017 Euroopa keskpanga kursi järgi 35 306 eurot (https://valuutakursid-euro.ee/kurssidearhiiv/2017-12-29/). Seega on põhjendatud kostja I seisukoht, et ITAN oleks teoreetiliselt saanud soetada 8 vagunit, kuid tal poleks olnud enam võimalik tasuda teistele võlausaldajatele. Samuti ei oleks 8 uue vaguni ostmine Stora Enso nõudmisi täitnud.
10.7.29.10.2018 protokollist (II kd, tl 63, tõlge II kd tl 62) nähtub, et 29.10.2018 kohtusid Stora Enso ja ITANi esindajad, et arutada mh rendilepinguga seonduvat ning koostööplaane 2019–2020 aastaks; sedastati, et Svetogorski piiriületuspunkt ei ole omandanud rahvusvahelise piiriületuspunkti staatust ning Stora Enso jaoks on Eesti vagunite kasutamisel põhiline piiriületuspunkt Värtsilä; Stora Enso keeldus uute vagunite kasutamisest, kuid pooled kinnitasid rendilepingu lisa nr 3 täitmist; Stora Enso kinnitas 10 vaguni Forestilt saamist oma tütarettevõtte Stura Transport tarbeks; lepiti kokku lepingu pikendamises ühe aasta võrra, koos rendihinna arutamisega tulevikus, s.o 2018. aasta novembris.
10.8.Eeltoodud tõenditest kogumis saab teha järelduse, et vagunite ostmiseks Forestile laenu andmine oli tingitud tollieeskirjade muutumise tõttu majandusliku olukorra muutumisest ja vajadusest leida kiire lahendus seoses vagunite hinnatõusuga. Kuigi esialgselt sooviti uued vagunid soetada ITANi antud laenurahaga Forestile, oli pikemas perspektiivis ette nähtud, et registreeritakse ITANi tütarettevõte Venemaal ja registreeritakse vagunid selle firma nimele ümber. ITANi majandustegevus ei saanud senisel viisil jätkuda, kuna Stora Enso ei olnud ilma 10 Venemaa registreeringuga vagunita huvitatud Eesti registreeringutega vagunite kasutamisest.
11.Hageja tugineb sellele, et hageja soovis majandustegevuses teenitud vahendite arvelt ITANi laenukohustuste tasumist ja oli vastu uute vagunite ostmisele. Konto väljavõttest (I kd, tl 99) ja Luminor panga e-kirjast (II kd, tl 113, tõlge II kd, tl 112) nähtub, et hageja esindaja TS tegi 06.12.2017 ITANi arvelduskontolt hageja arvelduskontole 86 724 euro suuruse ülekande, märkides ülekande selgituseks „intressi tagasimakse lepingu alusel“. Pooled ei vaidle ja see nähtub ka äriregistri B-osa väljavõtetest (I kd, tl 12–14), et ülekanne kattis lisaks intressimaksele ka osaniku laenumakset. ITANi 26.02.2018 kirjast hagejale (II kd, tl 56–57, tõlge II kd, tl 54-55) nähtub, et ITAN taotles hagejalt 86 724 euro tagastamist, et kasutada seda raha uute vagunite ostmiseks, ITANi ja hageja vahelise laenulepingu pikendamist ja rahastamisallikate kindlaksmääramist Stora Ensoga sõlmitud lepingu pikendamiseks. ITAN juhtis samas kirjas hageja tähelepanu asjaolule, et ITANil oli
13(18)
võimalus osta 2017. aasta detsembris vaguneid madalama hinnaga, kuid kuna TS kandis ITANi kontolt vaba raha ära, ei saanud seda teha ja vagunite hinnad on seisuga 20.02.2018 tõusnud. Hageja 07.03.2018 vastuskirjast ITANile (I kd, tl 60–61, tõlge I kd 58–59) nähtub, et hageja leidis, et ettevõtte juhatusel ei ole õigust investeerida ettevõtte kontol olevaid vabu vahendeid uutesse projektidesse või olemasolevate pikendamisse olukorras, kus ettevõttel on täitmata ja oluliselt tähtaega ületanud kohustusi kolmandate isikute ees (isegi kui nendeks on ettevõtte osanikud). Eeltoodud tõenditest saab kokkuvõttes teha järelduse, et hageja soovis osanikulaenu tagastamist ega soovinud mistahes uute kohustuste võtmist ITANile. Samas ei ole hageja selgitanud, kuidas oleks osanikulaenu tagastamine aidanud kaasa ITANi majandustegevuse jätkumisele kujunenud olukorras. Eelduslikult oleks see muutnud ITANi olukorra veelgi raskemaks. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks hinnata, milline oli ITANi laenukohustuse suurus hageja ees ja kas hageja poolt tehtud ülekanne oli vastuolus ITANi ja Luminori vahel sõlmitud lepinguga, kuna see ei oma asja lahendamisel määravat tähendust. Seetõttu ei analüüsi ringkonnakohus rendi raamlepingut (II kd, tl 49), liisingulepingut (II kd, tl 52), ITANi pearaamatu väljavõtet (II kd, tl 53).
12.Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohtade kohaselt tuleb osanike vastandlike huvide korral eelistada osaühingu huve. Osaühingu üldiseks huviks on olukord, mille korral ühing jääb tegutsema (RKTKo 2-17-9986 p 20).
12.1.Kokkuvõttes saab asjas tuvastatud asjaoludest järeldada, et kostjate I ja II tegevus ei olnud suunatud ITANi tegevuse lõpetamisele ja tulu suunamisele Forestisse. Tõenditest ei nähtu, et kostjatel I ja II oleks olnud tahtlus ITANi tegevust lõpetada, ITANit ja seeläbi ka kostjat kui vähemusosanikku kahjustada. Seega ei rikkunud kostjad I ja II oma tegevusega seadusest tulenevat osanike kohustust (TsÜS § 32) ja nende käitumist ei ole alust lugeda õigusvastaseks ka VÕS § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 alusel, sest nende käitumine ei ole käsitatav heade kommete vastasena. Kolleegium nõustub kostja I seisukohaga, et hageja väited ei ole eluliselt usutavad, kuna hageja loogika kohaselt oleks kostja I sellisel juhul ka endale kahju tekitanud.
12.2.Kuivõrd kostjad I ja II ei rikkunud osanike kohustusi, ei saanud oma kohustusi rikkuda ka kostja III kostjate I ja II otsuste elluviimisel ITANi juhatuse liikmena. Kostjal III ei olnud alust kahelda ka osanike, kelle osalus moodustas kokku 75%, antud juhiste majanduslikus otstarbekuses. Seetõttu ei analüüsi ringkonnakohus hageja väiteid selle kohta, kas kostja II endiste osanike ja tegelike kasusaajate ja kostja III vahel võis olla käsundisuhe kostja II osade hoidmiseks ja kostjat II juhivad tegelikult AC ja NK, mõjutades ühtlasi kostjat III tegutsema. Põhjendatud on maakohtu otsuse p-s 50 väljendatud seisukoht, et hageja käsitlus kostja III mõjutamisest kostjate I ja II poolt jääb teoreetiliseks ja spekulatiivseks, sest hageja ei toonud esile konkreetseid asjaolusid, millal ja kuidas kostjad I ja II mõjutajatena tegutsesid. Isegi kui kostja III tegutseb ITANi juhatuse liikmena variisikuna, täites talle kuuluva osaühingu kaudu NC ja AK käsundit ITANi osa hoides, tuleb teda mõjutavad teod asjas tuvastada ja neid ei saa tuletada kostja III ning NC ja AK võimalikust käsundussuhtest. III
13.Kuigi ringkonnakohus leidis eelnevalt, et kostjad ei rikkunud oma kohustusi viisil, mis tooks kaasa nende vastutuse hageja ees, ei ole tõendatud ka tehingute kogumiga ITANile kahju tekitamine.
14(18)
Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Saamata jäänud tulu on VÕS § 128 lg 4 järgi kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.
13.1.Hageja leiab, et lähtuda tuli konkreetsest tehingust, mis jäi ITANil sõlmimata. Kuigi ringkonnakohus rahuldas hageja taotluse Stora Enso ja Foresti vahelise lepingu väljanõudmiseks, seda kohtule ei esitatud. Seetõttu ei ole kahju võimalikku suurust nimetatud lepingu alusel võimalik tuvastada.
13.2.Hageja esitas kahjuarvestuse omakapitali tootluse alusel ja leidis, et kahju suuruse saab kindlaks määrata kohus VÕS § 127 lg 6 või TsMS § 233 alusel. Ringkonnakohus leiab, et hageja arvestus lähtub valest eeldusest, st 5-aastasest rendiperioodist. Stora Enso teatega ITANile (III kd, tl 133, tõlge III kd, tl 134) on tõendatud, et Stora Enso ei pikendanud ITANiga rendilepingut enam 2020. aastaks. ITANi 2019. aasta pakkumised kahele erinevale äriühingule vagunite rendilepingu sõlmimiseks jäid tulemuseta, kuna potentsiaalsed rentnikud vagunite rentimise vastu huvi ei tundnud (III kd, tl 135–138). Kostjad II ja III on selgitanud, et võimatus renditulu teenida viiski ITANi likvideerimisotsuse vastuvõtmiseni 12.02.2020.
13.3.Kahju suuruse tuvastamiseks keskmise turuhinna alusel esitas hageja MN ja AA asjatundja arvamuse kahju suuruse kohta (III kd, tl 77–80). Arvamus põhineb omakorda asjatundja arvamusel ühe vaguni keskmise renditulu kohta (III kd, tl 81–85, tõlge III kd, tl 86–90) perioodil 2017–2019, milleks on 20,4 kuni 25 eurot ööpäevas. Ka nimetatud arvamus lähtub valest eeldusest, et ITAN oleks renditulu saanud kuni enda likvideerimisotsuse vastuvõtmiseni 12.02.2020. Nagu ringkonnakohus eelnevalt tuvastas, ei pikendanud Stora Enso lepingut 2020. aastaks. Samuti ei arvesta arvamus asjaoluga, et selliste vagunite üleandmine ei olnud võimalik või oli seotud täiendavate registreerimiskuludega Venemaal, ning Stora Enso ja ITANi vahelise rendilepingu pikendamise kokkuleppe järgsete rendihindadega, mis olid madalamad kui arvamuses märgitud keskmised rendihinnad.
13.4.Kostjad II ja III esitasid asja tundva isiku UV arvamuse (III kd, tl 119–124) selle kohta, kas ITAN sai kahju seeläbi, et andis Stora Enso poolt nõutud vagunite (algselt 10 tk, tegelikult 5 tk) endale soetamise asemel laenu Forestile, kes soetas omakorda täiendavad vagunid ja andis need ise rendile. Kolleegium peab põhjendatuks lähtuda hagejale võimaliku kahju tekkimise hindamisel UV arvamusest, kuna see lähtub konkreetsest hageja poolt kostjatele süüks pandud tehingute kogumist ja on antud kahe stsenaariumi võrdlemise põhjal. Esimese stsenaariumi puhul on arvesse võetud ITANi poolt Forestile laenu andmine koos intressitulu saamisega ja viimase poolt täiendavate vagunite soetamine ja teise puhul on lähtutud stsenaariumist, mille kohaselt oleks ITAN vagunid soetanud ise, teeninud nende rendile andmisest tulu ning rentnikuga koostöö lõppedes vagunid võõrandanud. Asjatundja on leidnud, et esimese stsenaariumi puhul oleks ITANi kogutuluks, ka rubla valuutakursi muutust arvestades, olnud 24 422 eurot. Kui ITAN oleks soetanud vagunid ise liisingufirma teenust kasutades, teeninuks ITAN 9894,66 eurot. Kui ITAN oleks hüpoteetilise stsenaariumi kohaselt soetanud vagunid omavahenditest ja andnud need Stora Ensole rendile, teeninuks ITAN tulu 17 952,50 eurot. Ekspert pidas teist stsenaariumi hüpoteetiliseks, arvestades,
15(18)
et Imatra piiripunkti said vastavalt tolliregulatsioonidele ületada vagunid, mis olid registreeritud kas Venemaal või Soomes. Liisinguandja ei oleks lubanud endale kuuluvaid vaguneid registreerida kolmandatesse riikidesse. Asja tundev isik leidis, et ITANi poolt 5 vaguni soetamine ja nende Stora Ensole rendile andmine ei oleks andnud rahavoogude seisukohalt paremat tulemust, võrreldes laenu andmisega Stora Ensole, ja seetõttu ei saanud laenu andmise tehing vähendada ITANi osanikele kuuluvate osaluste (osade) väärtust.
13.5.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnkohus kokkuvõttes, et kahju tekkimine ITANile ei ole tõendatud. IV
14.Seoses kostja II vastu esitatud kahjunõudega vaidlevad pooled, kas hageja muutis 07.10.2019 avalduses oma nõuet, kui suurendas kostja II vastu suunatud nõuet ka NK-le menetluse ajal tehtud maksete tõttu 29 700 euro võrra. Tegemist ei ole hagi muutmisega, vaid hageja põhinõude suurendamisega (TsMS § 376 lg 4 p 2 mõttes). Seega leidis maakohus nimetatud nõude osas ebaõigesti, et tegemist on hagi muutmisega. Samas on kostja II ringkonnakohtu menetluses saanud esitada oma seisukohad nimetatud nõude osas ja ringkonnakohus saab nõude lahendada.
15.Nõude esitamisel kostja II vastu tugineb hageja asjaolule, et ITANi kontolt on alates 2013. aasta veebruarist tehtud põhjendamatuid juhatuse liikme tasude ja remonttööde korraldamise ülekandeid AC ja NK kontodele 115 701 euro ulatuses. Maakohus leidis, et puudub kostja II aktiivne tegu või tegevusetus, mida saaks kostjale II ette heita. Kolleegium peab vajalikuks selles osas maakohtu otsuse põhjendusi täiendada. Kostja II vastu esitatava nõude aluseks saab olla TsÜS § 32 ja VÕS § 115, TsÜS § 35 ja VÕS § 1045 lg 1 p-d 7 ja 8. Nagu ringkonnakohus eelnevalt leidis, ei ole hageja tõendanud kostja II poolt ITANi juhatuse liikmete mõjutamist. Kolleegium nõustub kostjaga II, et juhul kui hageja tugineb asjaolule, et kostja II mõjutas ITANi juhatust ITANi kahjuks tegutsema, saab ITAN nõuda sellega tekkinud kahju endale (ÄS 1671 lg 1). Luminor Bank AS 11.10.2022 vastusest ringkonnakohtule nähtub, et ajavahemikul 01.02.2013– 26.02.2020 oli pangaülekannete tegemise õigus ITANis TS-l, AC-l ja NK-l. Hageja on seisukohal, et TS ülekandeid ei teinud, seega said neid teha ainult AC-l ja NK.
16.AC ja NK kui ITANi juhatuse liikmete ja ITANi vahel on käsundussuhe (VÕS § 619), mis eeldab tasu maksmist juhul, kui pooled on selles kokku leppinud. Arvestades, et AC ja NK juhatuse liikmetena ei ole ITANi osanikud (nn võõrorgani põhimõte), eeldatakse, et nende leping on tasuline (VÕS § 28 lg 1). Õiguskirjanduses on leitud, et kui pooled ei ole tasu suuruses kokku leppinud, on võõrorgani põhimõttel tegutseva osaühingu juhatuse liikmel eelduslikult õigus saada oma ülesannete täitmise eest osaühingult tasu. Kui pooled ei ole tasu suuruses eraldi kokku leppinud, on juhatuse liikmel õigus saada mõistlikku tasu (VÕS 28 lg 2) (Saare, K. jt, Ühinguõigus, Juura 2015, lk 131).
16.1.Hageja väidab, et AC-le ja NK-le kui ITANi juhatuse liikmetele tasu maksmiseks puudus osanike otsus (ÄS § 1801 lg mõttes). Kostjad I ja II, kes on ITANi osanikud, on kinnitanud sellise osanike ja juhatuse liikmete tasukokkuleppe olemasolu, kuid kirjalikku kokkulepet ei ole kohtule esitatud. Käsundusleping ja sellega kaasnev tasukokkulepe võib olla ka suuline, sest seaduses ei 16(18)
ole selle kirjalikku vorminõuet. Kostjad I ja II võisid vastava kokkuleppe ka tagantjärele heaks kiita ja sisuliselt on nad seda oma vastusega praeguses kohtuasjas teinud.
16.2.ITANi 2013.–2015. aasta majandusaasta aruanded (I kd, tl 37–67), mille on allkirjastanud hageja juhatuse liige IS, kajastavad juhatusele makstud hüvitisi vastavalt 2013. aastal 28 620 eurot, 2014. aastal 20 181 eurot, 2015. ja 2016. aastal 19 950 eurot. Hageja oli oma seadusliku esindaja IS kaudu juba vähemalt alates 2013. aastast teadlik, et ITANi juhatuse liikmetele makstakse tasu. Kuigi majandusaasta aruandeid ei ole kinnitanud osanikud, kinnitavad need kaudselt osanike kokkulepet tasu maksmiseks.
16.3.Juhatuse liikme mõistlikuks tasuks saab lugeda tasu, mille suurus vastab ametisuhtest tulenevate kohustuste täitmise kohas sarnaste ülesannete täitmise eest tavaliselt makstavale tasule, arvestades seejuures konkreetse osaühingu majanduslikku olukorda. Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et arvestades ITANi majanduslikku olukorda läbi aastate, ei oleks tohtinud juhatuse liikmetele antud ulatuses tasu maksta. Asjatundja UV arvamusest nähtub, et saadud tasu on tavapärane võrdluses teiste samal tegevusalal (s.o raudteeveeremi rentimine) tegutsevate äriühingutega. Seega, isegi kui tasu on juhatuse liikmetele makstud ila sellekohase osanike otsuseta, ei ole sellega ITANile ega seeläbi hagejale kahju tekkinud.
16.4.Isegi kui juhatuse liikmetele oleks makstud tasu alusetult, ei saa ühingule seeläbi tekkinud kahju nõuda hageja osanikuna endale, vaid tasu tagastamise nõue võiks olla ITANil. Seda põhjusel, et kui ka juhatuse liikmed on raha ITANilt varastanud, ei ole praeguse vaidluse asjaolude valguses võimalik väita, et nende tahtlus oli seejuures suunatud ITANi tegevuse lõpetamisele või hageja kahjustamisele.
17.ITANi ja NK vahel 01.06.2017 sõlmitud lepingust (I kd, tl 8–11, tõlge I kd, tl 131–133) nähtub, et ITAN volitas NK korraldama enda raudteevagunite korralist ja jooksvat remonti. 01.01.2018 sõlmisid samad pooled lepingu (III kd, tl 141–143, tõlge III kd, tl 144–147), millega ITAN volitas NK korraldama ja kontrollima vagunite „peatusteta“ liikumist. Lepingu lisast 1 nähtuvalt oli NK kuutasuks 1650 eurot. Kostjad II ja III on selgitanud, et lepingu eesmärk oli tagada, et vagunitel ei esineks mistahes tehnilisi vms probleeme, mis takistaks nende kasutamist rentniku poolt. NK organiseeris vagunitele jooksva remondi jaamades konkreetse jaama remontija poolt. Sellega välditi vagunite remonte depoodes ja seeläbi seisakuid. Sama lepingu alusel korraldas NK vagunite registreerimist ja kindlustamist. 01.01.2018 kokkuleppest (III kd, tl 148, tõlge III kd tl 149) nähtuvalt pikendati eelmainitud kokkulepet aasta võrra. Teostatud tööde aktidest (III kd, tl 150-161, tõlge III kd, tl 162-173) nähtub, et NK esitas ITANile igakuiselt aktid teenuse osutamise eest. Vagunitel esinenud puuduste tõendamiseks esitasid kostjad näiteid renditasu arvestusest maist, juulist, septembrist ja novembrist 2017 (III kd tl 174-183), selgitamaks, milliseid konkreetseid puudusi pidi NK kõrvaldama. Tõenditest saab järeldada, et ka remonttööde tegemise eest tasumiseks esines vähemalt aastatel 2018–2019 õiguslik alus. Samas ka selles osas kehtib sama põhimõte, mis juhatuse liikmetele tehtud väljamaksetega. Hageja ei saa nõudaväidetavalt alusetult tehtud väljamakseid kostjalt II endale, kuna tõendatud ei ole, et kostja II tahtlus NK-le maksete tegemisel oli suunatud ITANi tegevuse lõpetamisele või hageja kahjustamisele. Asjas esitatud asjaolud ei viita ka sellele, et AC ja NK käitusid ITANi juhatuse liikmetena kostja II nimel. ITANi arvelt kanti raha AC-le ja NK-le, mitte kostjale II. Seetõttu ei
17(18)
oma asja lahendamisel määravat tähendust, kes kolmest isikust hagis märgitud väljamaksed ACle ja NK-le tegi. Kokkuvõttes jättis maakohus põhjendatult hagi rahuldamata. IV
18.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
19.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
18(18)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.