lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-10928/25

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 18.08.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-10928/25
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
18.08.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1357
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 18. august 2021. a, Tallinn Kohtuasja number

2-20-10928

Kohtuasi

XX pankrotiavaldus ja kohustustest vabastamise avaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 4. novembri 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX 16. novembri 2020. a määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja) XX

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Ajutine haldur Svetlana Pilden

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 4. novembri 2020. a määrus ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Rahuldada määruskaebus osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1.XX (võlgnik) esitas 29. juulil 2020 Harju Maakohtule avalduse (täiendatud 25. augustil 2020), milles palus kuulutada välja enda pankroti ja alustada kohustustest vabastamise menetlust.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
2.
Harju Maakohus võttis 28. septembri 2020. a määrusega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja määras ajutise halduri.

2-20-10928

3.Ajutine haldur esitas 19. oktoobril 2020 kohtule aruande, milles palus teha võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda kohtu deposiiti 1500 eurot pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks. Deposiidi tasumise korral palus ajutine haldur kuulutada välja võlgniku pankroti. Deposiidi tasumata jätmise palus haldur lõpetada võlgniku pankrotiavalduse menetlemine raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Aruande kohaselt on võlgnikule määratud vangistus 1 aasta 11 kuud ja 8 päeva ning ta viibib Tallinna Vanglas. Võlgnikul ei ole realiseeritavat vara ega sissetulekut, kuid tal on kokku kohustusi 4130 euro 91 sendi ulatuses. Võlgnik on Eesti Vabariigile Maksu- ja Tolliameti kaudu võlgu 2083 eurot 20 senti (kriminaalasjades nr 1-19-4733 ja nr 1-18-8732 väljamõistetud menetluskulude hüvitis), Eesti Vabariigile Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu 1323 eurot 40 senti (kriminaalasjas nr 1-13-3702 väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisitasu) ning OMEGA INVEST OÜ-le 724 eurot 31 senti (tsiviilasjas nr 2-17-105011 väljamõistetud võlg). Võlgniku suhtes on 2007. aastal algatatud täitemenetlused, mis on peatatud. Täitemenetluses ei ole viimase kümne aasta jooksul nõudeid rahuldatud. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on süstemaatiliselt toime pandud kuriteod ja väärteod ning kriminaalmenetluse raames välja mõistetud rahalised karistused ning menetluskulude hüvitised, mis moodustavad ligikaudu 85% võlgniku kohustustest. Kuigi võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, ei ole kohustustest vabastamine perspektiivne. Võlgniku maksejõuetuse olukord on kestnud juba vähemalt kümme aastat ning kuna võlgnik viibib vanglas, ei ole tal vahendeid võlausaldajate nõuete arvestatavas ulatuses täitmiseks järgmise viia aasta jooksul. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus lõpetas 4. novembri 2020. a määrusega raugemise tõttu pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, vabastas ajutise halduri tema kohustustest, määras ajutise halduri tasu ja kulud ning mõistis need välja. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb pankrotimenetlus PankrS § 29 lg-te 1–3 alusel raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata lõpetada. Arvestades ajutise halduri aruannet, on võlgnik püsivalt maksejõuetu – võlgnikul ei ole vara ja tal on kohustusi 4130 euro 91 sendi ulatuses. Kuna pankrotimenetluse kulude deposiiti ei ole makstud, on alus lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Kuigi võlgnik esitas ka kohustustest vabastamise avalduse, ei ole pankroti väljakuulutamiseks alust ka PankrS § 171 lg 11 alusel, sest võlgnikul ei ole avaldusega võimalik soovitud eesmärki saavutada. Tuginedes analoogia korras TsMS § 371 lg 2 p-le 2 ning võttes aluseks PankrS § 2 ning PankrS § 176 lg 2, tuleb võlgniku pankrot jätta välja kuulutamata ning lõpetada menetlus raugemisega. Ajutise halduri aruande kohaselt ei ole hetkel võlgniku kohustustest vabastamine perspektiivne. Suurem osa võlgniku kohustustest on kriminaalasjadega seotud kulud (3406 eurot 60 senti kohustuste kogusummast 4130 eurot 91 senti), millest PankrS § 176 lg 2 kohaselt võlgnik ei vabane. Võlgnikul puudub igasugune vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning suuremas osas kohustustest võlgnik ei vabane.

2-20-10928 Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

5.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ning teha uue määruse, millega kuulutada välja võlgniku pankrot, algatada tema suhtes kohustustest vabastamise menetlus ja määrata võlgnik täitma enda usaldusisiku kohustusi. Määruskaebuse väidete kohaselt kohaldas maakohus vääralt PankrS § 176 lg-t 2 ja leidis ekslikult, et enamus võlgniku kohustusi on sellised, millest võlgnik ei vabane. Võlgnik on pankrotiavalduses kinnitanud, et tema suhtes sissenõutavaks muutunud nõuded ei ole õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõuded. Ka ajutise halduri aruandest nähtub, et enamus sissenõutavaks muutunud nõuded on menetluskulude hüvitised, sundraha, kaitsja tasu ja ekspertiisitasu, mis ei kuulu tahtlikult õigusvastaselt tekitatud kahjunõude alla.
6.Pankrotihaldur palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluse edasine käik
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel osaliselt rahuldada, maakohtu määrus tuleb tühistada ning asi tuleb saata samale maakohtule võlgniku pankrotiavalduse uueks läbivaatamiseks.
9.Maakohus asus ekslikult seisukohale, et praegusel juhul on võlgniku kohustused suures osas sellised, millest võlgnik ei saaks PankrS § 176 lg 2 alusel vabaneda, mistõttu oleks kohustustest vabastamise menetlus perspektiivitu. Ringkonnakohus selgitab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel tuleb arvestada PankrS § 2 teises lauses sätestatud eesmärki anda füüsilisele isikule võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Riigikohus on selgitanud, et selle eesmärgi saavutamise üle otsustamiseks on mh põhjendatud hinnata võlgniku kohustuste struktuuri (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-15, p 9). Mh saab kohustustest vabastamise menetluse algatamisel arvestada asjaolu, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõppe PankrS § 176 lg 2 õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Seega ei lõppeks võlgniku kohustustest vabastamise korral tema vastu kannatanu esitatud tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõuded võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja 1045 tähenduses koosmõjus VÕS § 104 lg-ga 5 ning juhul, kui võlgniku kohustused ei saaks lõppeda kohustustest vabastamise menetluse läbi, oleks võlgniku kohustustest vabastamise avaldus perspektiivitu. Praegusel juhul nähtub ajutise halduri aruandest, et võlgnikul on kohustus hüvitada Eesti Vabariigile Maksu- ja Tolliameti kaudu 2083 eurot 20 senti (kriminaalasjades nr 1-19-4733 ja nr 1-18-8732 väljamõistetud menetluskulude hüvitis), Eesti Vabariigile Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu 1323 eurot 40 senti (kriminaalasjas nr 1-13-3702 väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisitasu) ning OMEGA INVEST OÜ-le 724 eurot 31 senti (tsiviilasjas nr 2-17-105011 väljamõistetud võlg). Ükski neist ei ole käsitatav tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustusena PankrS § 176 lg 2 tähenduses. Seega ei ole ühelgi juhul tegemist

2-20-10928 PankrS § 176 lg-s 2 nimetatud kohustusega, millest võlgnik ei saaks kohustustest vabastamise menetluse läbi vabaneda. Seetõttu ei saa pidada võlgniku kohustustest vabastamise avaldust PankrS § 176 lg 2 alusel perspektiivituks.

10.Võlgniku kohustustest vabastamise avaldust ei saa pidada perspektiivituks ka seetõttu, et võlgnikul ei ole praegu vara ega sissetulekut, mille arvel kohustustest vabastamise menetluse ajal võlausaldajatele võlgu tasuda. Kolleegium märgib, et juhul, kui pankrotimenetlus tuleks PankrS § 29 lg-te 1 ja 2 alusel raugemise tõttu lõpetada pankrotti välja kuulutamata, sest võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, kuid võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus PankrS § 171 lg 11 järgi pankroti välja. Sellisel juhul võib kohus jätta pankroti välja kuulutamata üksnes juhul, kui esinevad PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud alused. Praegusel juhul ei ole maakohus tuvastanud, et pankroti saaks jätta välja kuulutamata mõnel PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud alusel ning asjaolu, et võlgnikul ei ole hetkel vara ega sissetulekut, mille arvel kohustusi täita, ei anna kohtule alust jätta võlgniku pankrot välja kuulutamata, kui võlgnik on ühes pankrotiavaldusega esitanud ka enda kohustustest vabastamise avalduse. Ringkonnakohus mõistab, et olukorras, kus võlgnik viibib vangistuses, ei pruugi ta kohustustest vabastamise menetluse ajal suuta olulises osas täita võlausaldajate nõudeid, kuid tema avalduse menetlusse võtmise etapis ei saa seda eeldada. Seda, kas võlgnik rikkus PankrS § 175 lg 2 p 2 ja § 173 lg 1 järgi süüliselt oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, saab kohus hinnata siis, kui otsustab võlgniku kohustustest vabastamise üle. Pankrotiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel ei ole kohtul võimalik teha järeldust ka selle kohta, kas võlgnik rikub süüliselt oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega (vt ka Riigikohtu
27.veebruari 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-13, p 10). Lisaks märgib kolleegium, et praegusel juhul nähtub ajutise halduri aruandest, et võlgnikule on määratud alates 10. juunist 2019 vanglakaristus kestusega 1 aasta 11 kuud 8 päeva, mistõttu on võlgnikul võimalus vanglast vabanemise järel asuda tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega.
11.Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu määrus tühistada ning asi saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Gea Lepik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja