Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus



Võlausaldaja xxx teatas, et xxx on enda nõude võlgniku vastu loovutanud xxx-le. Võlausaldaja leiab, et võlgnik suhtub täiesti ükskõikselt oma kohustustesse antud menetluses. Võlgnikult ei ole võlausaldajale makseid laekunud. Võlgnik ei tee piisavaid pingutusi oma kohustuste täitmiseks. Pigem võimaldavad asjaolud järeldada, et võlgnik hoidub oma kohustuste täitmisest. Võlgnik rikub oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses ning võlgniku kohustustest vabastamine oleks põhjendatud vaid juhul, kui võlgnik oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses teeb kõik endast oleneva võimalikult suures ulatuses võlgade tasumiseks. Võlausaldaja palub jätta võlgnik kohustustest vabastamata.



Võlausaldaja xxx teatas, et tema nõude katteks pole kohustustest vabastamise menetluses ühtegi tagasimakset tehtud. Võlausaldaja on seisukohal, et kui ühtegi väljamakset pole võlgnik suutnud käesoleva menetluse jooksul võlausaldaja nõude katteks teha, ei saa ka järeldada, et võlgnik on tegelnud mõistliku tulutoova tegevuse otsimisega PankrS § 173 lg 1 mõistes. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata.



Võlausaldaja xxx ei ole kohtule omapoolset seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas esitanud.

18.05.2021 toimus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas võlgniku A S ärakuulamine kohustustest vabastamise menetluses. Ärakuulamisele ilmus võlgnik, võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et ta töötas xxx ettevõttes, kuid ei saanud seal jätkata, kuna töö läks kahte vahetusse ja tal on väike laps. Seejärel läks ta xxx tööle. Töötasu on umbes 700 eurot kuus. Tegemist on tükitööga, mida rohkem tööd ta teeb, seda rohkem on tal võimalik teenida. Enne seda töötas ta mõned kuud xxx. Võlgniku laps sündis augustis xxx. 18.05.2021 andis võlgnik kohtule PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande. Kohus andis võlgnikule võlausaldajatega läbirääkimiste pidamiseks aega kuni 10.06.2021. 09.06.2021 edastas võlgnik kohtule e-kirja, mille kohaselt sai vastuse vaid ühelt võlausaldajalt – xxx. Võlausaldaja väitel on võlgniku andmed andmebaasist kustutatud, mistõttu puudub info tema võlgnevuse kohta. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku A S kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku A S pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS § 175 lg-le 1. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Kohus kuulas 18.05.2021 ära võlgniku. Võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. 18.05.2021 andis võlgnik A S kohtule PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult

teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 sätestab, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, A S pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud kohustust, jättes täitmata kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Võlgniku teatel sündis tal xxx. aasta augustis laps, misjärel oli ta emaduspuhkusel. Pärast seda töötas võlgnik xxx ja xxx ettevõttes ning käesolevalt töötab ta xxx töötasuga umbes 700 eurot kuus. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Kuigi igakuise töötasu suurus ei sõltu üksnes võlgnikust, vaid ka tööandjast ning sellest, palju tööandja on valmis pakutava töö eest maksma, ei saa käesolevat kohtu hinnangul mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemiseks nimetada. Üksnes töökoha olemasolu, sellel makstavat töötasu suurust arvestamata, ei saa käsitleda mõistlikult tulutoova tegevusena. Lisaks ei ole võlgnik esitanud ühtegi tõendit selle kohta, mida ta on teinud tasuvama töökoha otsimiseks. PankrS § 173 mõtte kohaselt peab võlgnik ise olema aktiivne ning otsima tööd, mille eest saadav sissetulek võimaldaks lisaks enda igapäevavajaduste katmise ka tasuda võlausaldajate nõudeid. Kohus on seisukohal, et kui võlgnik oleks aktiivselt tasuvama töö või lisatöö võimalust otsinud, oleks see tal ka õnnestunud. Võlgniku pahatahtlikkust võlausaldajate nõuete rahuldamisel näitab ka asjaolu, et võlgnik ei ole võlausaldajatele hea tahte märgiks kogu kohustustest vabastamise menetluse, s.o 5 aasta, jooksul teinud ühtegi makset võlgnevuste katteks. Kuivõrd PankrS 175 lg 2 p-i 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, analüüsib kohus järgnevalt võlgniku süülisust eelpool viidatud kohustuste rikkumisel. Vastavalt VÕS § 104 lg-le 2 on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 3). Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 4). Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (VÕS 104 lg 5). Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-19-16 selgitanud, et füüsilisest isikust võlgniku saab kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta, kui tema käitumises on PankrS § 175 lg 2 p-des 1 või 2 või lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid. Seega on Riigikohus täpsustanud, et pelgalt hooletust käitumisest ei piisa ja võlgniku kohustuste rikkumine peab olema toimunud vähemalt raskelt hooletult. Kohtu hinnangul on võlgnik oma eelpool viidatud kohustuste rikkumisel käitunud süüliselt. Võlgnik ei ole usutavalt põhistanud oma kohustuste rikkumise vabandatavust ning asjas tõendamist leidnud asjaoludest nähtuvalt on võlgnik oma pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmisel tegutsenud vähemalt raske hooletusega. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on kohus seisukohal, et A S ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata, kahjustades sellega võlausaldajate huve. Kohus on tuvastanud, et võlgniku käitumine on käsitletav võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Võlgnik on tahtlikult rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi, mistõttu esineb alus võlgniku A S pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamisest keeldumiseks PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kuivõrd A S ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata kahjustades sellega võlausaldajate huve, tuleb A S kohustustest vabastamise

menetlus lõpetada. Kohus keeldub võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Lähtudes eelnevast, tuleb vastavalt PankrS § 175 lg 2 p-le 2 keelduda füüsilisest isikust võlgnikku A S tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, kuna võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate A S (pankrotis) kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.