Themis Õigusbüroo OÜ avaldus XX pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 30. juuni 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Themis Õigusbüroo OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Avaldaja (võlausaldaja) Themis Õigusbüroo OÜ esindajad ringkonnakohtus (registrikood 12803543), lepinguline esindaja Tanel Riivits Puudutud isik (võlgnik) XX (isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 30. juuni 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-7023 ja saata asi samale maakohtule ajutise halduri nimetamise uueks otsustamiseks.
2.Rahuldada Themis Õigusbüroo OÜ määruskaebus osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Themis Õigusbüroo OÜ (avaldaja, võlausaldaja) esitas 4. mail 2021 Pärnu Maakohtule avalduse XX (puudutatud isik, võlgnik) pankroti välja kuulutamiseks. Avalduse ja selle täienduste kohaselt rahuldati Pärnu Maakohtu 30. juuni 2011. a tagaseljaotsusega (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 2-10-9854 OÜ Kagu Invest hagi ning mõisteti solidaarselt võlgnikult ja QQ-lt välja põhivõlgnevus 4464,48 eurot, intress 649,86 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1875,08 eurot ja viivis määras 4% kuus põhinõudelt alates 8. oktoobrist 2010 kuni põhinõude täitmiseni. Samuti mõisteti välja menetluskulude hüvitis 549,64 eurot ja seadusjärgses määras viivis sellelt alates tagaseljaotsuse jõustumisest (9. september 2011. a) kuni täitmiseni. OÜ Kagu Invest loovutas nõude 29. oktoobril 2012 Krediidimenetluse Keskus OÜ-le, kes loovutas omakorda nõude 30. oktoobril 2019 avaldajale. Nõude loovutamisest on võlgnikku teavitatud. Ka 2019. a prooviti võlgnikku teavitada nõude loovutamisest, kuid kohtutäituri poolt avaldajale edastatud e-posti aadress oli mittetoimiv. Võlgniku suhtes alustati täitemenetlust 30. septembril 2013. Eelmine võlausaldaja lähtus sellest, et maksimaalne lubatud nõue on 9478,60 eurot, et tagaseljaotsusega välja mõistetud kõrvalnõuded kogumis ei ületaks põhinõuet. Eelmistele võlausaldajatele laekus nõude katteks perioodil 19. aprill 2011. a kuni 30. oktoober 2019. a
kokku 7039,23 eurot. Nõude loovutamisel ei võtnud Krediidimenetluse Keskus OÜ arvesse tagaseljaotsusega väljamõistetud viivist menetluskuludelt. 30. oktoober 2019. a lepingu p 2.1 kohaselt on aga avaldaja omandanud nõuded koos kõrvalnõuetega. Eelmise võlausaldaja arvestuse kohaselt said menetluskulud tasutud 15. mail 2014. Viivis menetluskulude hüvitiselt perioodi 9. september 2011. a kuni 15. mai 2014. a eest on 120,74 eurot. Kuivõrd alates
30.oktoobrist 2019 kuni 3. maini 2021 on avaldajale laekunud kohtutäituri vahendusel 117,68 eurot ja avalduse esitamise järgselt on solidaarvõlgnik tasunud täiendavalt 368,83 eurot, siis on avaldaja kehtiv nõude jääk võlgniku vastu 2073,60 eurot.
2.Võlgnik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
29.oktoobri 2012. a lepingust nähtub, et OÜ Kagu Invest on 21. septembril ja 8. oktoobril 2012 müünud Kompromiss Inkasso OÜ-le laenulepingutest tulenevad nõuded, mh on märgitud tagaseljaotsus, kuid võlgnikuks, kelle vastu suunatud nõue müüdi, on NN. Tagaseljaotsuse kohaselt olid kostjateks võlgnik ja QQ, kelle nõudeid ei ole müüdud. Kompromiss Inkasso OÜ müüs tagaseljaotsusest tulenevad nõuded Krediidimenetluse Keskus OÜ-le, aga nõuet võlgniku vastu seal samuti ei olnud. 30. oktoobri 2019. a lepinguga loovutas Krediidimenetluse Keskus OÜ avaldajale tagaseljaotsusest tulenevad nõuded võlgniku ja QQ vastu, mida aga tema omandis ei olnud, seega ei ole avaldaja neid nõudeid omandanud. Samuti teavitas avaldaja nõude loovutamisest alles 19. aprillil 2021 ning keeldus nõude loovutamise lepingu edastamisest. Avaldaja nõude suurus on ebaselge. 30. oktoobri 2019. a lepingus lepiti kokku, et loovutatakse tagaseljaotsusest tulenev nõue, kuid vaid summas 2439,37 eurot. Ebaselge on, millised tagaseljaotsuse resolutsioonis nimetatud nõuetest avaldajale loovutati. Avaldaja arvestab nõude sisse viivise menetluskulude hüvitiselt, mida ei ole avaldajale loovutatud. Lisaks on võlgniku maksejõuetus ajutine. Võlgnikul on elatise võlgnevus tsiviilasjas nr 2-17-107214 tehtud Pärnu Maakohtu 12. septembri 2017. a otsuse ja tsiviilasjas nr 2-17-18112 tehtud Pärnu Maakohtu
31.jaanuari 2018. a otsuse alusel. Kohustuse jääk on vastavalt 546,19 eurot ja 1642,83 eurot. Politsei- ja Piirivalveameti trahvinõuet avalduse esitamise seisuga ei olnud. Võlgniku töötasu on 1400 eurot kuus, millest ta tasub elatise võlgnevust ligikaudu 224 eurot kuus ja jooksvat elatist kahele lapsele 584 eurot kuus. Elatise võlgnevus saab lähemal ajal tasutud. Esimese astme kohtu määrus
3.Pärnu Maakohus jättis 30. juuni 2021. a määrusega (vaidlustatud määrus) ajutise halduri nimetamata ja lõpetas menetluse ning jättis menetluskulud avaldaja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt loovutas Krediidimenetluse Keskus OÜ 30. oktoobri 2019. a nõuete loovutamise lepingu p 1.24 kohaselt avaldajale tagaseljaotsusest tuleneva nõude QQ ja võlgniku vastu. 29. oktoobri 2012. a lepingu kohaselt müüs Kompromiss Inkasso OÜ Krediidimenetluse Keskus OÜ-le OÜ Kagu Invest poolt omandatud nõuded, kusjuures müüdavaks nõudeks oli mh nõue võlgniku vastu, mis tuleneb laenulepingust nr 3008022100. Tagaseljaotsuse kohaselt sõlmiti laenuleping nr 30080221000 OÜ Kagu Invest ja QQ vahel ning võlgnikuga sõlmiti käendusleping nr 20080326/6. Kuivõrd võlgnik ei olnud nimetatud laenulepingu pooleks, siis ei saanud OÜ Kagu Invest võõrandada laenulepingust tulenevat nõuet võlgniku vastu. Seega ei ole avaldaja omandanud nõudeid võlgniku vastu, mistõttu tuleb ajutine haldur jätta nimetamata pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 3 p 4 alusel. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
4.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja ennistada pankrotimenetluse. Määruskaebuse kohaselt on maakohus lõpetanud pankrotimenetluse ennatlikult, andmata avaldajale võimalust esitada täiendavaid selgitusi ja tõendeid. Samuti hindas kohus tõendeid ebaõigesti. Kohus kujundas seisukoha pelgalt laenu- ja käenduslepingu numbrite erinevuse 2 (5)
põhjal, kuid ei arvestanud nõuete müügilepingu eset, milleks on 29. oktoobril 2012 sõlmitud lepingu puhul nõudeõigused, mis tulenevad OÜ Kagu Invest laenusaajatega/klientidega sõlmitud laenulepingutest ning kõikidest antud laenulepingute lisadest tulenevad nõudeõigused, millised on fikseeritud lisades nr 1–3. Lisa nr 1 järgi on loovutatud mh nõue võlgniku vastu. Käendusleping on laenulepingu lahutamatu lisa. Seejuures loovutatakse nõude loovutamisega automaatselt ka nõudega seotud tagatised. Nõuet ei ole loovutatud osaliselt.
5.Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Võlgniku arvates on alusetu avaldaja väide, et maakohus ei ole andnud võimalust esitada täiendavaid selgitusi. 29. oktoobri 2012. a nõuete müügilepingu lisas 1 ei ole viidatud tagaseljaotsusele, millele tugineb avaldaja. Lisas 2 on tagaseljaotsus märgitud, kuid võlgnikuks, kelle vastu suunatud nõue müüdi, on NN. Laenuleping ja käendus on iseseisvad õigussuhted. Lisaks tuleb menetlus lõpetada, sest nõude suurus on ebaselge, nõude loovutamisest ei ole võlgnikku teavitatud, nõue võlgniku vastu ei ole sissenõutavaks muutunud enne menetluse alustamist, kus võlgnik sai tutvuda dokumentidega nõude loovutamise kohta ning võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu.
6.Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Maakohtul tuleb anda uus hinnang sellele, kas esineb alus ajutise halduri nimetamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
8.PankrS § 15 lg 3 p 4 järgi jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud. Maakohus jättis ajutise haldur nimetamata, sest leidis, et avaldaja ei ole tõendanud nõude omandamist võlgniku vastu. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et maakohus on selle seisukohani jõudmisel rikkunud õigusnormi, mis viis ennatliku järelduseni, et PankrS § 15 lg 3 p 4 alusel tuleb jätta ajutine haldur nimetamata.
8.1.29. oktoobril 2012 sõlmitud notariaalselt tõestatud nõuete müügilepingu esemeks on Kompromiss Inkasso OÜ-le OÜ Kagu Invest poolt müüdud nõuded, mis tulenevad OÜ Kagu Invest laenusaajatega/klientidega sõlmitud laenulepingutest ja nende lisadest, mis on fikseeritud lepingu lisas 1, kusjuures lisas 2 on märgitud, milliste osas on kehtiv täitedokument (tl 62). Lisa 1 järgi on müüdavaks nõudeks mh laenulepingust nr 3008022100 tulenev nõue võlgniku vastu (tl 65 pöördel). Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, kui leidis, et ainuüksi seetõttu, et võlgnik ei olnud nimetatud laenulepingu pooleks, ei ole loovutatud nõuet võlgniku vastu.
8.2.Kolleegium nõustub iseenesest võlgnikuga, et avaldaja käsitlus, mille kohaselt saab käenduslepingut igal juhul pidada laenulepingu lahutamatuks lisaks, on ebaõige. Samas on avaldaja põhjendatult juhtinud tähelepanu võlaõigusseaduse (VÕS) § 167 lg-le 1, mille kohaselt lähevad nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused üldjuhul nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale. Kolleegium selgitab, et nõudega seotud tagatiseks on ka käendus. Nõudega seotud tagatised lähevad nõude loovutamisel automaatselt üle uuele võlausaldajale ning pärast nõude loovutamist saab uus võlausaldaja nõudele vastava kohustuse rikkumise korral kasutada talle üle läinud tagatist nõude rahuldamiseks. Põhikohustuse täitmisele suunatud nõude loovutamisel loetakse loovutatuks ka sellega seotud kõrvalkohustused, sh kõrvalkohustused, mille täitmise tähtaeg on saabunud enne nõude loovutamist (vt ka Riigikohtu 9. jaanuari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-124-07, p 14). 3 (5)
8.3.Võlgnik on toonud esile, et avaldaja tugineb pankrotiavalduses Pärnu Maakohtu 30. juuni 2011. a tagaseljaotsusele, millega rahuldati nõue võlgniku ja QQ vastu, aga 29. oktoobri 2012. a nõuete müügilepingu lisas 1 ei ole sellele viidatud ning lisas 2 on küll märgitud tsiviilasi, milles tehti tagaseljaotsus, kuid võlgnikuna on kirjas NN. Kolleegium selgitab, et VÕS § 167 lg 4 järgi läheb nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka õigus teostada nõude suhtes olemasolevast täitedokumendist tulenevaid õigusi. TsMS §-st 460 tulenevalt kehtib jõustunud kohtotsus ka õigusjärglase suhtes. Täitemenetluse seadustiku § 18 kohaselt on täitedokumendi üleandmiseks loovutamise teel nõude omandanud isikule vajalik õigusjärgluse tõendamine notariaalselt tõestatud lepingu abil. Seega VÕS § 167 lg-s 4 sätestatud võimaluse realiseerimiseks piisab, kui nõude loovutamise leping on notariaalselt tõestatud.
8.4.Kolleegium selgitab, et vaidluse korral lepingu tõlgendamise üle, samuti juhul, kui lepingutingimuste vahel esineb vasturääkivusi või vastuolu lepingu kui terviku olemusega, tuleb lepingut tõlgendada. Tõlgendamist võib vajada ka notariaalselt tõestatud leping. Lepingu tõlgendamise reeglid on sätestatud VÕS §-s 29. VÕS § 29 lg-tes 1–3 on sätestatud tõlgendamisreeglid, mille eesmärk on tagada lepingu tõlgendamine poolte tegelikust tahtest lähtudes. Kui nimetatud reeglid ei võimalda lepingupoolte ühist tahet kindlaks teha, siis tuleb lepingut tõlgendada VÕS § 29 lg 4 kohaselt nii, nagu lepingupooltega sarnane isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mh lepingu olemust ja eesmärki (p 4). Riigikohus on leidnud, et nõude loovutamine võib olla tuvastatud ka lepingu tõlgendamise kaudu, arvestades lepingu olemust ja eesmärki (Riigikohtu
16.novembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-11, p 15). Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka VÕS § 29 lg-t 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Lepingutingimuse tõlgendamisel ei tohi seda lugeda kontekstiväliselt ja iseseisvalt, vaid arvestada tuleb ka teistes lepingutingimustes sisalduvat (vt ka Riigikohtu 18. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-14, p 13; 13. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-10, p 11).
8.5.Krediidimenetluse Keskus OÜ loovutas notariaalselt tõestatud 30. oktoobri 2019. a nõude loovutamise lepingu p 1.24 kohaselt avaldajale solidaarse nõude QQ ja võlgniku vastu, mis tuleneb Pärnu Maakohtu 30. juuni 2011. a tagaseljaotsusest ning mis on OÜ Kagu Invest poolt müüdud 29. oktoobri 2012. a lepingu alusel (tl 11). Võlgniku hinnangul ei selgu 30. oktoobri 2019. a nõude loovutamise lepingust, millised tagaseljaotsuse resolutsioonis nimetatud nõuetest avaldajale loovutati. Kolleegium selgitab, et nõude loovutamise puhul kehtib nn spetsialiteedipõhimõte, mis tähendab, et käsutus on kehtiv üksnes juhul, kui käsutuse esemeks olevad õigused on piisavalt määratletavad. Seadus ei näe sissenõutavaks muutunud nõude loovutamise kehtivuse eeldusena ette loovutamise lepingus nõude õigusliku aluse sätestamist, nõude jagamist täpsete osade kaupa ega konkreetsete summade väljatoomist. Siinjuures märgib kolleegium sedagi, et loovutatavate nõuete piisav määratletus on loovutamislepingus saavutatav ka loovutatavate nõuete üldise määratlemise abil ilma üksikuid loovutatavaid nõudeid individuaalselt loetlemata, eeldusel, et vastava üldise määratluse põhjal on üheselt selge, millised nõuded on loovutatud. Piisava määratletuse nõude täitmiseks on sellisel juhul tavaliselt vajalik määratleda loovutatavad nõuded teatava liigitunnuse abil koos kokkuleppega, et loovutatakse kõik sellisele liigitunnusele vastavad nõuded, nt kõik loovutaja ja tema klientide vahel sõlmitud laenu- ja krediidilepingutest tulenevad nõuded (vt Käerdi, M. VÕS § 164, komm 4.2.1. – Varul, P. jt (koost). Võlaõigusseadus I, Üldosa (§§ 1-207). Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2016).
8.6.Võlgnik tugineb ka sellele, et nõude loovutamist ei ole toimunud seetõttu, et nõude loovutamisest ei ole võlgnikku teavitatud. Kolleegium selgitab, et nõude loovutamise kehtivus ei sõltu võlgniku nõusolekust ega ka nõude loovutamisest võlgnikule teatamisest (VÕS § 164 lg 1). Senine ja uus võlausaldaja võivad, aga ei pea nõude loovutamisest võlgnikule teatama 4 (5)
8.7.Maakohus jättis ebaõigesti eelnimetatud õigusnormid kohaldamata, kuigi neid oleks pidanud asjaoludest tulenevalt kohaldama ning sellest võis praegusel juhul sõltuda asja lahendus. Seetõttu jättis maakohus ka ekslikult hinnangu andmata, kas ülejäänud ajutise halduri nimetamise eeldused on täidetud. Maakohtul tuleb seetõttu neid õigusnorme kohaldades uuesti hinnata, kas nõue võlgniku vastu on loovutatud või mitte.
9.Kui maakohus tuvastab, et avaldajal on nõue võlgniku vastu, siis tuleb maakohtul võtta põhjendatud seisukoht nõude selguse ja võlgniku vastuväidete kohta. PankrS § 15 lg 3 p 1 järgi jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kolleegium selgitab, et PankrS § 15 lg 3 p 1 kohaldamiseks peab kohus kontrollima võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olevale nõudele esitatud võlgniku vastuväidete põhjendatust. Nõuet ei saa lugeda selgeks siis, kui võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest (vt nt Riigikohtu 6. märtsi 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-02, p 10).
10.Lisaks tuleb maakohtul hinnata, kas võlgniku maksejõuetus on piisavalt põhistatud. Kolleegium selgitab, et praegusel juhul on vaidluse all ajutise halduri nimetamise küsimus ning sel juhul ei pea võlausaldaja tõendama võlgniku maksejõuetust, vaid seda põhistama ja tegema usutavaks, et võlgnik võib olla maksejõuetu (PankrS § 10 lg 1). PankrS § 10 lg 2 sätestab mitteammendava loetelu eeldustest, mille esinemine viitab võlgniku maksejõuetusele. Avaldaja on tuginenud võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks PankrS § 10 lg 2 p-le 2, mistõttu tuleb maakohtul asjas esile toodut arvestades hinnata, kas täidetud on tingimus, mille kohaselt ei ole võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või on täitemenetluses ilmnenud, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks.
11.Eelnevat arvestades tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ning saadab asja samale maakohtule ajutise halduri nimetamise uueks otsustamiseks. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata ajutise halduri nimetamise eeldusi, arvestades käesoleva määruse seisukohtadega.
12.Määruse peale ei saa PankrS § 15 lg 5 järgi koosmõjus PankrS § 5 lg-ga 2 määruskaebust esitada.
13.TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi määrab maakohus menetluskulude jaotuse asja uuel lahendamisel. Avaldaja on palunud määruskaebuse rahuldamise korral tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv. TsMS § 150 lg 1 p 5 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Ringkonnakohus selgitab, et ei saa riigilõivu tagastada, sest menetlus jätkub. (allkirjastatud digitaalselt)
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.