lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-4644/35

Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 09.08.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-4644/35
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
09.08.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2497
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Määruse tegemise aeg ja koht

09. august 2021, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-4644

Tsiviilasi

G A pankrotimenetlus

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine raugemisega ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

VÕLGNIK G A /pankrotis/, ik xxxx HALDUR Peep Lillemäe

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada võlgniku G A/pankrotis/ pankrotimenetlus raugemisega.
2.Kinnitada haldur Peep Lillemäe tasuna 1089 eurot. Halduri tasu määrata hüvitamiseks pankrotivara arvel, ülekandmisega Lillemäe Õigusbüroo OÜ-le, kontole EE17700771001862408, LHV.
3.Kinnitada iga võlausaldaja tunnustatud nõue osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: I järk- nõuded puuduvad. II järk: Võlausaldaja

Välja maksmata nõude suurus EUR

Järk II

32,557

OK Incure OÜ

1804,38

II

58,745

EV Maksu- ja Tolliameti kaudu

267,13

II

8,697

MK

Jaotis %

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

KOKKU II järgu välja maksmata nõudeid 3071,51 eurot. III järk- nõuded puuduvad.

Pankrotivarasse laekunud 2100 eurost tuleb pärast halduri tasu mahaarvamist alles jääv summa halduril jagada väljamaksetena võlausaldajatele ning teatada iga võlausaldaja osas veel tasumata jäänud nõude ulatus nii kohtule kui võlgnikule.

4.Vabastada Peep Lillemäe pankrotihalduri kohustustest G Ai pankrotimenetluses käesoleva määruse jõustumisel.
5.Dokumentide hoidjaks nimetada G A.
6.Algatada füüsilisest isikust võlgniku G A kohustustest vabastamise menetlus. --Usaldusisiku kohustusi täidab G A. --Usaldusisik on kohustatud esitama Viru Maakohtule 1 kord aastas andmed oma kohustuste täitmise kohta ja ülevaate võlgniku tegevusest. Esimene aruanne tuleb esitada 01.09.2022.
7.PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel, millisteks on: (1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. (2) Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. (5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Usaldusisik peab Pankr S § 172 kohaselt võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule lõpparuande. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates samale maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Asjaolud 11.07.2021, täiendatult halduri tasu osas 27.07.2021, esitas haldur PankrS §-le 158 tuginedes kohtule allpool esitatud menetluse raugemise taotluse koos taotlusega aruande kinnitamiseks, menetluse lõpetamiseks, halduri tasu kinnitamiseks, halduri vabastamiseks, usaldusisiku nimetamiseks:
1.Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded (PankrS § 119, § 123, § 146 lg 1 p 1) - puuduvad.
2.Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis (PankrS § 146 lg 1 p2, § 147) - puudub.
3.Massikohustused (PankrS § 146 lg 1 p 3, § 148) - puuduvad.
4.Pankrotimenetluse kulud (PankrS § 146 lg 1 p 4, § 150) - kohtukulud puuduvad. Ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot on kinnitatud 25.04.2018. kohtumäärusega ning hüvitatud riigi vahenditest. Pankrotihalduri tasu 2200 eurot.
5.Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (PankrS § 162 lg 2 p 1) 5.1. 1/4 suurune mõtteline osa pärandaja K R (isikukood xxxx, surnud xxxx) pärandvara ühisusest. Haldurile teadaolevalt kuulus pärandvara ühisuse hulka 50% kinnistust, reg.nr xxxx, xxxx, pindala 1,99 ha. Muud andmed pärandaja varade ja kohustuste kohta puudusid. Et tegemist ei olnud tavapärase pankrotivaraga, oli haldur dilemma ees, kuidas vara võõrandada, alternatiivseid variante oli kaks: Seadus näeb ette enampakkumise mida ka korraldati. Ostueesõiguse kasutamine V-A R ehk surnud K R abikaasa puhul enampakkumist läbi viimata oli siiski välistatud, sest ligilähedaseltki polnud teada antud vara väärtus. 50 % kinnistust ning kogu ülejäänud osa pärandvara ühisusest kuulus V-A R. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja elektroonilises oksjonikeskkonnas toimus 8 enampakkumist: Alghind 8 000.00 – nurjus Alghind 7 000.00 – nurjus Alghind 5 500.00 – nurjus Alghind 4 200.00 – nurjus Alghind 3 200.00 – nurjus Alghind 2 400.00 – nurjus Alghind 1 800.00 – nurjus Alghind 1 500.00 Viimasel enampakkumisel oli 2 osalejat – K R ja Osaühing xxxx juhatuse liige I A. Enampakkumise võitis Osaühing xxxx kõrgeima pakkumisega 2 100 eurot. Edastasin vara kordusenampakkumise akti ja pärimistunnistuse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Kinnistusosakonna resolutsioon: Esitada kinnistusosakonnale korrektne kinnistamisavaldus pärijate kinnistu ühisomanikena kinnistusraamatusse kandmiseks ja vormikohane pärimistunnistus ning 10.07.2018 sõlmitud leping. Sellise kinnistamisavalduse esitamine osutus võimatuks ja võlausaldajate üldkoosolek otsustas kuulutada antud enampakkumine nurjunuks ning võõrandada osa pärandvara ühisusest sama hinnaga ehk 2 100 eurot V-A R.
5.2.Pensioni II samba kohustusliku pensionifondi osakud: SEB Energiline pensionifond, konto xxxx, osaku puhasväärtus 1.14675, osakute arv 621.649, summa 712.88 eurot. Pensionikeskuse hinnangul ei saa pankrotihaldur nõuda võlgnikult II sambast väljamakse avalduse esitamist või ise sellist avaldust võlgniku eest esitada, sest Investeerimisfondide seaduse § 64 lg 11-13 sellist võimalust ette ei näe. Küll aga saab osakuomanik ise ja vabatahtlikult II sambast raha väljavõtmise avalduse esitada ja kui osakuomanik on pankrotis, siis peaks ta lisaks raha väljavõtmise avaldusele esitama ka pankrotihalduri nõusolek sellise tehingu tegemiseks.
6.Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (PankrS § 162 lg 2 p 3)- Jaotiste alusel ei ole väljamakseid tehtud, kuna puudub raha, mida jagada.
7.Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (PankrS § 162 lg 2 p 4) - panditud vara puudub.
8.Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (PankrS § 162 lg 2 p 5)- müümata pankrotivara puudub ja puudub ka teistelt isikutelt saadaolev vara.
9.Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (PankrS § 162 lg 2 p 6, § 124, § 128)- pankrotivara valitsemiseks polnud vajadust.
10.Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (PankrS § 162 lg 2 p 7): II rahuldamisjärk:

OK Incure OÜ 1 804,38 MK 1 000,00 Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 267,13 Tunnustatud nõuded kokku 3 071,51

11.Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (PankrS § 162 lg 2 p 8)- Hagisid ei ole esitatud ja pole ka planeeritud hagisid esitada.
12.Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud (PankrS § 162 lg 3) - võlgniku toetused. Pangaarvele laekuvad igakuiselt vaid töötutoetus ja sotsiaaltoetus, milliseid vastavalt seadusele on õigus kasutada võlgnikul, sest tal on 2 last. Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni 20 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulekust. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri. 2021. aastal on kuupalga alammäär kuus 584 eurot, toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 150 eurot kuus ning 120 eurot pere teisele ja igale järgmisele liikmele, toimetulekupiir perekonna igale alaealisele liikmele 180 eurot kuus. G A seega - 150 + 180 + 180 = 510 eurot Maksejõuetuse põhjused Füüsilise isiku maksejõuetuse põhjused saab reeglina välja tuua isik ise, millisteks ta peab ükskõiksust, minnalaskmismeeleolusid, ebasobivaid sõpru, nooruslikku uljust jne. Maksejõuetuse põhjusena ei ole tuvastatud võlgniku poolt kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetuse põhjuseks on seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Tulenevalt esitatud aruandest ja juhindudes PankrS § 158, § 171 ja § 172 haldur palub:
1.Lõpetada G A (pankrotis) pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist.
2.Vabastada Peep Lillemäe pankrotihalduri kohustustest.
3.Jätta G A (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada G Ai (pankrotis) ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
4.Kinnitada pankrotihalduri tasu 2 200 eurot ja määrata see Lillemäe Õigusbüroo OÜ-le (RK 11558053, ei ole käibemaksukohustuslane). Õiguslik põhjendus PankrS § 158 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, teatab haldur sellest kohtule viivitamatult, esitades kohtule aruande. PankrS § 158 lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus pankrotimenetluse raugemise tõttu. Kohus ei pea antud asjas menetlusökonoomiselt perspektiivikaks väljaandes Ametlikud Teadaanded teadet menetluskulude katteks deposiitkontole makse tegemise osas. On äärmiselt ebatõenäoline, et ükski kolmest võlausaldajast, kelle nõuded on 1804 eurot, 1000 eurot ja 267 eurot, oleks valmis finantseerima menetlust üksnes selleks, et tagada võimalus eelkõige halduri tasu hüvitamiseks. Puudub mõistlik alus eeldada, et võlgnik ise või kolmandad isikud on antud menetluse finantseerimisest huvitatud. Kohus, nõustudes aruandes esitatuga, kinnitab aruande, va halduri tasu osas, esitatud kujul. Tähtaegselt vastuväiteid esitatud ei ole.

Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks vastavalt PankrS § 169 jj. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel, kuulates ära võlgniku ja halduri arvamuse. Kooskõlas PankrS § 172 tuleb kohtul võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul nimetada usaldusisik, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg-s 3 ja 6 nimetatud makseid. Usaldusisikuks olemise nõusoleku on andnud võlgnik ise. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel, millisteks on: (1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. (2) Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. (5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 175 lõike 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PankrS § 175 lg 11 võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestavas ulatuses. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 51 sätete järgi, kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Pankr § 177 sätete kohaselt võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.

PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 kohaselt tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord on määratud PankrS § 651. Haldur on esialgset taotlust kohtu nõudekirja kohaselt täpsustanud/muutnud, kuid summa, mida haldur soovib- 2200 eurot- on jäänud samaks. Kohus leiab, et vaatamata kohtu 22.07.2021 nõudekirjale ei ole haldur esitanud oma tasu kujunemist jälgitavalt. Jätkuvalt puudub selgitus, miks ei ole tasu arvestuse aluseks olnud pankrotivara suurus. Samuti ei ole haldur täitnud kohtu nõuet esitada eraldi arvestus 2018-2021 muutunud kuupalga alammäära alusel, ehk näidanud, milline alammäär mingi toimingu tegemise ajal kehtis. Kohus leiab, et halduri tegevus selles menetluses ei ole olnud tavatult eripärane ja mahukas ja võtab seetõtu aluseks halduri enda poolt menetluse kestel nimetatud erinevates tunnihindadest (66, 88, 96, 100) madalaima määrana 66 eurot/tund. Edasi hindab-analüüsib kohus ajakulu erinevusi eri aegadel esitatud dokumentides. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks halduri poolt koostatud varade ja võlgade ülevaatest ei nähtu, et haldur oleks fikseerinud kõigi võlausaldajate andmeid (nimed, aadressid, kontaktid, konto numbrid jms), kuivõrd kajastatud on üksnes erinevate võlausaldajate alusdokumentide loetelu. Samal kujul oli loetelu olemas juba ka võlgniku pankrotiavalduses, mistõttu seda ei saa seostada halduri tegevuse ajakuluga (tasu taotluse selgituse p.1). Isegi kui haldur võlausaldajate andmeid välja selgitas ja neid teavitas, siis samal kujul on võlausaldajad kajastatud juba ka ajutise halduri aruandes ja selle toimingu ajakulu on juba ajutise halduri tasu kaudu hüvitatud. Olukorras, kus I VÜK-le on endast teada andnud vaid üks võlausaldaja, kes pole ka kohale ilmunud, ei kulu koosoleku läbiviimisele ja küllalt standardiseerunult väljakujunenud protokolli vormistamisele (p.2) rohkem kui 0,5 h. Kuna I VÜK ajaks oli esitatud vaid üks nõudeavaldus, ei kulu (p.3) nõudeavalduse kontrollimiseks ja analüüsiks taotletud 2 h ja seda ka siis, kui jaotusettepanekust nähtuvalt jäi hilisemalt lõplikuks nõudeavalduste arvuks 3. Kohus arvestab ajakuluna 0,5 h kuivõrd tegemist on märkimisväärselt väikse mahuga menetlusega. Arvestades ka seda, et kolmest võlausaldajast kaks on kogemustega võlausaldajad, ei kulu neile seaduse sätete selgitamiseks märgitud aega. Kohtu hinnangul on tähelepanuväärne, et esmakordselt 31.12.2019 pankrotimenetluse raugemisega esitatud aruandele lisatud tasu taotluses (tlk 131) on märgitud samad toimingud, mis on nimetatud 27.07.2021 selgituse p 2, kuid oluliselt erineb nüüd ajakulu. I VÜK ajakuluks oli siis märgitud 0,5 h, ehk ajamäär, mida ka kohus on käesolevalt põhjendatuks pidanud. On arusaamatu ja kohut eksitav, et miks soovib haldur nüüd sama toimingu ajakulu kahekordistada. Samamoodi oli 31.12.2019 nõuete kaitsmise koosoleku ajakuluks märgitud 0,5h, nüüd on selleks 2 h, jaotusettepaneku koostamise ajakulu oli 2019 taotletud 1 h, nüüd on selleks 2 h. Vaid raugemise aruande ajakulu on varasema taotlusega võrreldes vähenenud 2 tunnilt ühele tunnile. 31.12.2019 tasu taotluses on tunnihinnaks märgitud 66,20 eurot. Kohus leidis, et raugemise taotlus oli esitatud põhjendamatult (tegeletud ei oldud pärandvaraga) seega tegeliku ajakulu ja töö kvaliteedi mõttes tuleb kuni raugemise taotluse esitamiseni toimunud ajakulusse suhtuda kriitiliselt. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-12-16 kohaselt kohtu pädevus määrata halduri tasu, sisaldab ka kohtu õigust hinnata tasu määramise aluseks olevaid asjaolusid ja vajadusel tuleb taotletavat tasu vähendada. Kohus ei pea nõuetekohaseks halduri tööks seda kui kohus peab haldurile meelde tuletama aruande ja menetluses toimuva kohta ülevaate andmise kohustust (07.04.2021) ja kui kohus peab

haldurile selgitama, et menetluses on potentsiaalne vara, millega pole raugemise taotluse esitamisele eelnevalt tegeletud. Kogumis eeltoodut arvestades hindab kohus põhjendatud ajakuluks 16,5 tundi. Tunnihinnaks määrab kohus, arvestades nii menetluse väikest mastaapi, halduri tegevuse kvaliteedi problemaatikat kui ka halduri enda poolt 31.12.2019 dokumendis märgitut, 66 eurot. See teeb halduri tasuks 1089 eurot. Asjaolu, et haldur taotletava tasu suurusega on nõustunud võlausaldajate üldkoosolek, ei vabasta kohut kohustusest halduri tasu arvestada kookõlas menetluse tegeliku mahu ja tasu piirmääradega. Tasu kuulub hüvitamisele pankrotivara arvelt. Pankrotivarasse laekunud 2100 eurost tuleb pärast halduri tasu mahaarvamist alles jääv summa halduril jagada väljamaksetena võlausaldajatele ning teatada iga võlausaldaja osas veel tasumata jäänud nõude ulatus nii kohtule kui võlgnikule. Dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgnik G A. PankrS § 164 lg 1 kohaselt määruse peale, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, võib võlgnik esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja