Tühistada Viru Maakohtu 8. aprilli 2022. a otsus täies ulatuses ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.
Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
1(11)
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Osaühing S.A.CITO (hageja) esitas 31. detsembril 2021 Viru Maakohtule hagi V.R. (kostja) ja G.P. i vastu pärandvara ühisuse lõpetamiseks. Hageja palus lõpetada hagejale, G.P. ile ja kostjale kuuluv K.R. pärandvara ühisus selliselt, et müüa pärandvaraks olev kinnistu, registriosa nr XXXXXXX, XXXXXXX (edaspidi kinnisasi) avalikul enampakkumisel. Hageja palus jagada kinnisasja müügist saadud raha järgmiselt: hageja saab 1/8, kostja 3/4 ja G.P. 1/8. Hageja palus nõuda kostjalt, G.P. ilt ja notar Toomas Saaverilt välja andmed K.R. pärandvara ühisusse kuuluva vara kohta. Hageja palus jagada pärandvara ühisusse kuuluv muu vara pärandvara ühisuse omanike vahel vastavalt nende osade suurusele ja jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Hageja loobus 22. veebruari 2022. a avalduses G.P. i vastu esitatud hagist. Hageja palus lõpetada hagejale ja kostjale kuuluv K.R. pärandvara ühisus selliselt, et müüa pärandvaraks olev kinnisasi avalikul enampakkumisel ning jagada kinnisasja müügist saadud raha nii, et hagejale jääb 1/8 ja kostjale 7/8. Hageja palus nõuda kostjalt ja notar Toomas Saaverilt välja andmed K.R. pärandvara ühisusse kuuluva vara kohta. Hageja palus jagada pärandvara ühisusse kuuluv muu vara pärandvara ühisuse omanike vahel vastavalt nende osade suurusele ja jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus võttis 10. märtsi 2022. a määrusega hagist loobumise vastu ja lõpetas G.P. i vastu esitatud hagi osas menetluse. Määrus jõustus 29. märtsil 2022. Hageja märkis, et K.R. suri XXXX. Rakvere notar Toomas Saaveri XXXX tõestatud pärimistunnistuse kohaselt olid K.R. pärijad 1⁄2 suuruses mõttelises osas kostja, 1⁄4 suuruses mõttelises osas G.P. ja 1⁄4 suuruses mõttelises osas G.A.. Hageja sai hagi vastusest teada, et G.P. loovutas enda pärandvara osa kostjale. Hageja loobus sellest tulenevalt G.P. i vastu esitatud hagist. Hageja omandas 9. novembril 2020 G.A. pankrotihalduri Peep Lillemäe (edaspidi pankrotihaldur) korraldatud enampakkumisel G.A.le kuulunud 1⁄4 suuruse mõttelise osa K.R. pärandvara ühisusest. K.R. pärandvarasse kuulub kinnisasi. Kinnisasi oli pärandi avamisel K.R. ja kostja ühisomandis. Hagi esitamise seisuga kuulus K.R. pärandvarasse kinnisasja 1⁄2 suurune kaasomandi osa. Hagejale läksid pärandvara osa omandamisega üle kõik sellega seotud õigused ja kohustused. Hageja sai kinnistusraamatu väliselt kinnisasja ühisomanikuks. Kinnistusraamatu kanne ei ole õige.
2(11)
Vara enampakkumise akt tõendab, et hageja omandas G.A. pankrotimenetluses K.R. pärandvara ühisuse mõttelise osa. Vara enampakkumise akt koostatakse täitemenetluse seadustikus (TMS) ette nähtud korras. Pankrotimenetluses toimunud enampakkumist saab vaidlustada TMS § 223 ette nähtud korras hagi esitamisega enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Hagi tuleb esitada 30 päeva jooksul alates akti kättetoimetamisest. Enampakkumist ei vaidlustanud. Enampakkumine on seega kehtiv. Enampakkumise saab kehtetuks tunnistada ainult kohus vastava hagi rahuldamisega. Muu isik ei saa enampakkumist pärast selle lõppemist kehtetuks tunnistada ega tühistada. Kui mõni isik on võtnud pärast enampakkumise lõppemist vastu otsuse enampakkumise tühistamiseks, ei muuda see enampakkumist kehtetuks. G.A. pankrotihalduri korraldatud enampakkumine on lõppenud. Kui G.A. võlausaldajate üldkoosolek tunnistas enampakkumise pärast selle toimumist nurjunuks, ei ole sellisel otsusel enampakkumise tulemuse osas õiguslikku kehtivust. Võlausaldajate poolt sellise otsuse vastu võtmine ei ole tõendatud. Kostja oli pärast enampakkumise lõppemist teadlik, et hageja omandas enampakkumisel pärandvara ühisuse osa. Hageja saatis 15. novembril 2020 ja 8. jaanuaril 2021 kostjale selle kohta teated. Hageja tellis kinnisasja hindamiseks eksperthinnangu. Ekspert vaatas kinnisasja 12. detsembril 2020 üle. Kostja tutvustas eksperdile kinnisasja. Kostja ei saanud omandada G.A.le kuuluvat K.R. pärandvara ühisuse osa seega heauskselt. Kostja ei saanud olla kinnisasja omandamise osas heauskne. Kostja ei saanud K.R. pärandvara ainuomanikuks. Pärandvara ühisust ei ole lõpetatud. Hageja üritas pidada kostjaga läbirääkimisi. Kokkulepet ei saavutatud. Hageja ei saa kinnisasja kasutada. Hagejal ei ole huvi jätkata pärandvara ühisuse omanikuna. Hageja soovib pärandvara ühisuse lõpetada.
2.Kostja palus jätta hagi läbivaatamata või alternatiivselt rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. K.R. pärandvara ühisus lõpetati kinnistusraamatust nähtuvalt enne hagi esitamist. Hagiga taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Hagi tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolud ei vasta tegelikkusele. Hageja nõuded on paljasõnalised ja tõendamata. K.R. pärijaks olnud G.P. võõrandas pärimistunnistuse väljastamise päeval temale kuuluva 1⁄4 suuruse mõttelise osa K.R. pärandvara ühisusest kostjale. Seda kinnitab Rakvere notar Toomas Saaveri poolt XXXX koostatud ja tõestatud pärandvara ühisuse osa tasu eest loovutamise leping ja asjaõigusleping. Kostja sai G.P. ile kuulunud pärandvara ühisuse mõttelise osa omanikuks lepingu notariaalse tõestamise hetkest. Kostja omandas 2. juulil 2021 G.A.le kuulunud 1⁄4 suuruse mõttelise osa K.R. pärandvara ühisusest. Seda kinnitab kostja ja G.A. pankrotihalduri vahel 2. juulil 2021 sõlmitud notariaalne pärandvara ühisuse osa tasu eest loovutamise leping ja asjaõigusleping. Kostjale läks G.A.le kuulunud pärandvara ühisuse osa omandiõigus üle lepingu notariaalse tõestamise hetkest. Kuna K.R. pärijad võõrandasid endi osad pärandvara ühisuses kostjale, lakkas pärandvara ühisus olemast. K.R. pärandvara ühisusse kuulus üksnes kinnisasja 1⁄2 mõtteline osa. Nimetatud lepingute alusel tehti kinnistusraamatusse kanne, mille kohaselt on kostja kinnisasja ainuomanik. Kostja oli hagi esitamise ajal kinnisasja ainuomanik. 3(11)
Haldur müüb pankrotiseaduse (PankrS) § 135 lõike 1 kohaselt pankrotivara täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, arvestades pankrotiseaduses ettenähtud erisusi. Pankrotivara müük toimub PankrS § 136 lg 1 järgi enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Kuna enampakkumine toimub täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, tuleb omandi üleminekule kohaldada täitemenetluse seadustiku sätteid. Vara enampakkumise akt kinnitab, et hageja osutus G.A. pankrotimenetluses vallasvara enampakkumisel ülepakkujaks. See ei tõenda, et hagejale läks enampakkumisel müüdud asjale omandiõigus üle. Enapakkumisel müüdi vallasasjana 1⁄4 suurust mõttelist osa K.R. pärandvara ühisusest. Kuna hageja poolt enampakkumisel omandatud K.R. pärandvara ühisuse koosseisu kuulus vaid kinnisasja mõtteline osa, ei piisanud hagejale omandi üleminekuks üksnes enampakkumise aktist, vaid kinnistusraamatusse oleks tulnud teha vastav kanne. Kinnistusraamatusse ei tehtud kannet, mis kinnitaks, et G.A. asemel on kinnisasja ühisomanikuks hageja. Võlausaldajate üldkoosolek tunnistas pärast enampakkumise toimumist enampakkumise nurjunuks. G.A. esindajana tegutsenud pankrotihaldur märkis 2. juuli 2021. a lepingu punktis 2.2.2, et loovutaja ei ole võõrandanud temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest, sh ei ole lepingu eset võõrandatud pankrotivarana ning pankrotimenetluses (tsiviilasi nr 2-18-4644) 9. novembril 2020 toimunud enampakkumise, mille läbiviimise aluseks olid PankrS § 136 ja TMS § 881, alusel ei ole lepingu ese (selle omandiõigus) üle läinud kolmandatele isikutele ja keegi ei saa esitada eelnimetatud asjaolude suhtes nõudeid ega tehingu suhtes vastuväiteid. Kostja ei tea, kas hageja vaidlustas enampakkumise nurjunuks tunnistamise seaduses sätestatud tähtaja jooksul. G.A. pankrotihaldur tagastas hagejale hageja poolt K.R. pärandvara osa omandamise eest tasutud ostuhinna 2100 eurot. Kostja omandas kaaspärijatele kuuluvad K.R. pärandvara ühisuse mõttelised osad notariaalsete tehingute alusel heauskselt. Kostja tugines lepingute sõlmimisel loovutajate kinnitustele. Kostja sai hageja saadetud kirjad kätte. Kirjadest ei nähtu, et hageja omandas enampakkumisel K.R. pärandvara ühisuse osa. Hageja teavitas kostjat, et hageja soetas enampakkumisel G.A.le kuulunud ühisomandi osa kinnisasjast. Kuna kostja ei näinud kinnistusraamatus vastavat kannet, jättis kostja kirjale reageerimata.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus jättis 8. aprillil 2022 hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 914 eurot 76 senti. Pooled ei vaidle, et K.R. suri XXXX. K.R. pärijateks olid 1⁄2 suuruses mõttelises osas kostja, 1⁄4 suuruses mõttelises osas G.P. ja 1⁄4 suuruses mõttelises osas G.A.. G.P. loovutas 1⁄4 suuruse mõttelise osa K.R. pärandvara ühisusest kostjale. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja omandas G.A. 1⁄4 mõttelise osa pärandvara ühisuses ja kas pärandvara ühisus lõpetati enne hagi esitamist. Hageja esitatud 9. novembri 2020. a vara kordusenampakkumise aktist nähtub, et hageja tegi suurima pakkumise pankrotivõlgnikule G.A.le kuuluva vara (1⁄4 suurune mõtteline osa K.R. pärandvara ühisusest) osas. Pankrotihaldur allkirjastas akti 9. novembril 2020. Kostja esitatud notar Toomas Saaveri poolt 2. juulil 2021 koostatud ja tõestatud pärandvara ühisuse osa tasu eest loovutamise lepingu ja asjaõiguslepingu kohaselt loovutas G.A. 1⁄4 suuruse mõttelise osa K.R. pärandvara ühisusest kostjale. 4(11)
Pankrotihalduri poolt tsiviilasja nr 2-18-4644 järelevalvemenetluses 12. aprillil 2021 kohtule esitatud ettekandest nähtub, et haldur kinnitas, et enampakkumise võitis hageja. Haldur kinnitas, et edastas vara kordusenampakkumise akti ja pärimistunnistuse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale ning kordusenampakkumise akti notar Toomas Saaverile. Pankrotihaldur teavitas 10. juunil 2021 järelevalvekohtunikku, et G.A. pankrotiasjas toimus 22. aprillil 2021 võlausaldajate üldkoosolek. Võlausaldajate üldkoosolekul otsustati võõrandada G.A.le kuuluv 1⁄4 suurune mõtteline osa K.R. pärandvara ühisusest kostjale 2100 euro eest. Pärandvara ühisuse hulka kuulub 50% kinnisasjast. Ülejäänud kinnisasja omanik on kostja, kes oli pärandaja abikaasa. Vara müügitehingu tõestas notar Toomas Saaver 2. juulil 2021. Pankrotihaldur esitas 11. juulil 2021 järelevalvekohtunikule aruande, mille kohaselt osales G.A. pankrotiasjas viimasel enampakkumisel kaks isikut: A.A. ja hageja. Enampakkumise võitis hageja. Pankrotihaldur edastas vara kordusenampakkumise akti ja pärimistunnistuse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Kinnistusosakonna resolutsioon oli järgmine: esitada kinnistusosakonnale korrektne kinnistamisavaldus pärijate kinnisasja ühisomanikena kinnistusraamatusse kandmiseks ja vormikohane pärimistunnistus ning XXXX sõlmitud leping. Sellise kinnistamisavalduse esitamine osutus võimatuks. Võlausaldajate üldkoosolek otsustas kuulutada enampakkumine nurjunuks ning võõrandada pärandvara ühisuse osa sama hinnaga ehk 2100 euro eest kostjale. Järelevalvekohtunikule esitati üldkoosoleku otsuse protokoll. Maakohus tuvastas, et 9. novembril 2020 toimunud enampakkumine nurjus. Hageja ei omandanud G.A. osa pärandvara ühisusest. Maakohtule 12. oktoobril 2021 tsiviilasjas nr 2-18-4644 esitatud kaebusest nähtub, et hageja teadis enne käesolevas tsiviilasjas hagi esitamist, et hageja ei olnud seoses enampakkumise nurjumisega pärandvara osa omanik ning et alates 7. juulist 2021 oli kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna kantud kostja. Kuna hageja ei omandanud G.A.le kuulunud 1⁄4 mõttelist osa pärandvara ühisust, ei ole hagejal kaaspärija õigusi ega kohustusi pärimisseaduse (PärS) § 148 lg 2 mõttes.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja palub maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja teha uus otsus, millega lõpetada hagejale ja kostjale kuuluv K.R. pärandvara ühisus selliselt, et müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel ning jagada kinnisasja müügist saadud raha nii, et hageja saab 1/8 ja kostja 7/8. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja omandas G.A. pankrotimenetluses enampakkumisel K.R. pärandvara ühisuse mõttelise osa ning saab seetõttu nõuda pärandvara ühisuse lõpetamist. Kinnisasi kuulub K.R. pärandvarasse. Hageja saab nõuda selle osas pärandvara jagamist. Seda, et hageja omandas G.A. pankrotimenetluses toimunud enampakkumisel K.R. pärandvara ühisuse osa, tõendab enampakkumise akt ning asjaolu, et hageja tasus enampakkumise ostuhinna. Pärandvara ühisuse omandamist tõendab, et pankrotihaldur esitas Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale avalduse hageja kinnisasja ühe omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks. Pankrotihaldur sai aru, et pärandvara ühisuse osa müüdi hagejale ja hageja oli selleks kõik tingimused täitnud. Pärandvara ühisuse osa omandamise seisukohalt ei ole oluline, kas pärandvara ühisuse koosseisu kuuluva kinnisasja osas tehakse kinnistustraamatus omanikukande muudatus. 5(11)
Pärandvara ühisuse osa omandamisel on tegemist vallavara omandamisega ja omandamine toimub vallasja omandamise sätete järgi. Pankrotimenetluses ei ole võimalik toimunud vallasasja enampakkumist nurjunuks kuulutada, kui enampakkumise akt on koostatud ja ostuhind on tasutud. Pankrotiseadus ei näe ette eraldi aluseid enampakkumise nurjunuks tunnistamiseks ja seetõttu peaks see toimuma täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel. Täitemenetluse seadustikus ette nähtud aluseid enampakkumise nurjunuks tunnistamiseks ei ole tuvastatud. Võlausaldajad ei ole pädevad enampakkumist nurjunuks tunnistama. Kui üldse eeldada, et võlausaldajatel on pädevus juba toimunud enampakkumisse sekkuda, saaksid võlausaldajad teha haldurile ettekirjutuse, kuid enampakkumise peaks nurjunuks tunnistama pankrotihaldur (pädev isik tehinguks on pankrotihaldur, mitte võlausaldajate üldkoosolek). Pankrotihaldur ei ole enampakkumist nurjunuks kuulutanud. Maakohus mõistis hageja poolt 12. oktoobril 2021 tsiviilasjas nr 2-18-4644 esitatud kaebust valesti. Kaebusest ei nähtu, et hageja teadis enne hagi esitamist, et hageja ei olnud enampakkumise nurjumise tõttu pärandvara osa omanik. Hageja on kaebuses seisukohal, et ta on pärandvara ühisuse omanik, kuid pankrotihaldur on selle teistkordselt võõrandanud olukorras, kus pärandvara ühisuse osa omanik on hageja. Asjaolu, et kinnistusraamatusse tehti kanne, mille kohaselt on kostja kinnisasja ainuomanik, ei tähenda, et hageja ei ole pärandvara ühisuse osa omanik. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi, kui põhjendas otsust teise tsiviilasja toimikus oleva teabe ja tõenditega. Hagejal ei ole nimetatud teabele ega tõenditele juurdepääsu. Hageja ei saa neid kontrollida. Pooled ei taotlenud nende tõendite kogumist. Kohus kogus teabe omal algatusel. Hagejal ei olnud vastuväidete esitamise võimalust.
5.Kostja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, millist õigusnormi maakohus otsuse tegemisel rikkus või missuguse asjaolu ebaõigesti tuvastas. Hageja poolt kohtule esitatud vara enampakkumise akt tõendab, et hageja osutus enampakkumisel ülepakkujaks ehk enampakkumise võitjaks. Enampakkumisele järgnevad toimingud kinnitavad, et enampakkumine tunnistati hiljem nurjunuks ning G.A.le kuulunud 1⁄4 suurune mõtteline osa K.R. pärandvara ühisusest loovutati notariaalse lepingu alusel kostjale. Hageja poolt enampakkumisel tasutud ostuhind 2100 eurot tagastati hagejale. Hageja ei saa olla enampakkumise võitja ja pärandvara ühisuse mõttelise osa omanik, kui ta ei ole selle eest midagi tasunud. Hagi esitamise ajaks olid kõik K.R. pärijad oma osad pärandvara ühisusest võõrandanud (loovutanud) ning pärandvara ühisus lakkas olemast. Kostja on kinnistusraamatuse 6. juulil 2021 tehtud kande kohaselt kinnisasja ainuomanik. Hageja ei lükanud seda tõenditega ümber. Pärandvara ühisuse osa omandamisel on registrikandel tähendus. TMS § 96 lg 3 sätestab, et kui asi tuleb registris vormistada ostja nimele, toimub see enampakkumise akti ärakirja alusel. Hageja kui enampakkumisel pärandvara ühisuse mõttelise osa omandaja pidanuks seega nähtuma pärimisregistrist, kuhu teda ei ole kunagi kantud. Hageja oli enne käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse esitamist teadlik, et ta ei olnud enampakkumise nurjumise tõttu pärandvara osa omanik ning et alates 7. juulist 2021 oli kinnisturaamatusse kinnisasja omanikuna kantud üksnes kostja. Hageja esitas enne hagi esitamist pankrotihalduri tegevuse peale kaebuse Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 6(11)
aukohtule. Isegi, kui hageja ei saanud oma õiguslikust staatusest aru, sai sellest aru teda nõustanud vandeadvokaat, kellel lasus kohustus oma kliendile selgitusi jagada. See, et maakohus viitas otsuses pankrotihalduri aruandele, kuigi menetlusosalised selle tõendi kogumist ei taotlenud, ei ole maakohtu otsuse tühistamise alus. Hageja ei saa väita, et maakohus kogus omaalgatuslikult teavet, mille osas hagejal puudus kontroll ja vastuväidete esitamise võimalus. Kostja esitatud tõenditest nähtub, et kostja viitas tsiviilasja nr 2-18-4644 raames toimunud enampakkumisele ning pankrotihalduri poolt 2. juuli 2021. a lepingu punktis 2.2.2 esitatud kinnitusele. Hagejal oli võimalus taotleda kohtult kostja viidatud tsiviilasja materjalide asja juurde võtmist või kohtu kaasabi tõendite kogumisel. Hageja ei teinud seda. Maakohus ei esitanud otsuse põhjendustes andmeid, mida hageja ei teadnud. Hageja oli samal alusel esitanud 2021. a lõpus mitmeid kaebusi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normide väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada täies ulatuses. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
7.Pärandvara jagamist võib PärS § 152 lg-te 1 ja 4 järgi nõuda iga kaaspärija. Kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat, kuulub pärandvara neile ühiselt ja moodustub pärandvara ühisus (PärS § 147). Kaaspärijad on pärandvaras olevate üksikute asjade ühisomanikud, mistõttu kuuluvad need kaaspärijatele üheaegselt kindlaks määramata osades ajaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 4 mõttes. Üks kaaspärijatest ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid üksikuid esemeid (PärS § 148 lg 1), kuid osas, milles kaaspärijate õigussuhete kohta ei ole pärimisseaduses sätestatud erisusi, kohaldub kaaspärijate vahelistele suhetele PärS § 147 kohaselt kaasomandi regulatsioon. Samal ajal kuulub igale kaaspärijale mõtteline osa pärandvara ühisusest, mille valitsemisele kohalduvad kaasomandi sätted. Iga kaaspärija võib käsutada iseseisvalt endale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest käsutada (PärS § 148 lg 1) (vt Riigikohtu 24. märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-18277/79, p 17.1; 5. juuni 2019. a otsus tsiviilasjas nr 217-4276/69, p 14; 4. detsembri 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-18529/24, p 16). Kui üks kaaspärijatest võõrandab talle kuuluva pärandvara ühisuse mõttelise osa, ei ole sellise lepingu esemeks konkreetsed pärandvarasse kuuluvad esemed. Pärandvara ühisuse osa omandaja (omandaja) saab endale osa võõrandanud kaaspärija varalised õigused ja kohustused PärS § 148 lg 2 mõttes. Omandajale ei lähe üle pärija staatus ega sellega seotud õigused ja kohustused, kuid talle lähevad üle kaaspärija varalised õigused, mis väljenduvad PärS § 148 lg 2 järgi eelkõige õiguses nõuda seda osa pärandvarast, mille oleks pärandvara jagamisel saanud talle osa võõrandanud kaaspärija (vt Riigikohtu 5. juuni 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-4276/69, p 15). Pärandvara jagamist saab lisaks kaaspärijale nõuda seega ka isik, kes on teiselt kaaspärijalt kehtivalt omandanud talle kuulunud pärandvara ühisuse osa.
8.Kuna pärandvara ühisuse võõrandamisel antakse üle pärija varalised õigused ja kohustused, mitte pärandvarasse kuuluvad konkreetsed asjad, õigused ja kohustused (vt Riigikohtu 8. juuni 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-1754/11, p-d 9–10), eeldab 7(11)
pärandvara ühisuse osa kehtiv omandamine, et oleks täidetud pärandvara ühisuse osa kui õiguse omandamise eeldused. Pärandvara hulka kuuluvate üksikute asjade, sh kinnisasjade, õiguste ja kohustuste omandamise eelduste täidetus ei ole oluline, kuivõrd need kuuluvad pärandvara ühisuse osa omandajale ja teistele kaaspärijatele PärS §-st 147 ja § 152 lg 1 teisest lausest tulenevalt ühiselt (vt Riigikohtu 16. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-4817/35, p 17).
8.1.Pankrotimenetluses müüb haldur pankrotivara enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, arvestades pankrotiseaduses ettenähtud erisusi (PankrS § 135 lg 1 ja § 136 lg 1). Pankrotimenetluses pärandvara ühisuse osa kui õiguse müümisele kohaldatakse TMS § 110 järgi seega vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid. Omand enampakkumisel müüdud asjale tekib TMS § 98 järgi asja üleandmisega enampakkumise akti alusel. Omandi tekkimiseks ei pea TMS § 98 lg 3 järgi olema täidetud asjaõigusseaduses sätestatud eeldused, eelkõige ei pea tegelikult olemas olema täitedokumendis kajastatud nõuet, samuti ei pea enampakkumisel müüdud ese kuuluma võlgnikule. Pankrotimenetluses pärandvara ühisuse osa kui õiguse müümisel tekib omand seega enampakkumise akti alusel (vt Riigikohtu 8. juuni 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-1754/11, p 11), mitte pärandvara hulka kuuluva kinnisasja kohta kinnistusraamatusse omanikukande tegemisega. Kuivõrd pankrotiseadus sätestab pankrotivara enampakkumisel müümisel erireeglid, s.o tegemist ei ole tehingu alusel omandamisega, ei kehti pankrotimenetluses pärandvara ühisuse osa enampakkumisel müümisel PärS § 148 lõikes 4 sätestatud vorminõue.
8.2.PankrS § 96 lg 3 näeb ette, et kui asi tuleb registris vormistada ostja nimele, toimub see enampakkumise akti ärakirja alusel. Nimetatud säte ei näe täitemenetluses enampakkumisel õiguse müümisel omandiõiguse tekkimise eeldusena ette registrikande tegemist, vaid võimaldab olukorras, kus omandiõiguse kohta tehakse registrisse kanne, teha kanne enampakkumise akti alusel. Pärimisregistrisse kantud andmetel on PärS § 1761 lg 1 teise lause järgi informatiivne tähendus. Pankrotimenetluses pärandvara ühisuse osa enampakkumisel omandamise eelduseks ei ole seega pärimisregistris kande tegemine.
8.3.Võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses on PankrS § 77 p 5 järgi mh pankrotivara müügiga seonduva otsustamine seaduses sätestatud ulatuses. Pankrotiseadusest ega täitemenetluse seadustikust ei tulene aga, et võlausaldajate üldkoosolek saaks pärast pankrotimenetluses pärandvara ühisuse osa enampakkumisel müümist ja enampakkumise akti koostamist otsustada, et pärandvara ühisuse osa ei läinud enampakkumise akti alusel üle. Enampakkumise nurjunuks kuulutamine on PankrS § 135 lg 1, § 136 lg 1 ja TMS § 99 järgi pankrotihalduri, mitte võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses. Enampakkumise nurjumise aluseks ei ole TMS § 99 järgi ka asjaolu, et enampakkumise akti alusel ei õnnestunud kinnistusraamatusse kannet teha. Pärandvara ühisuse osa omandiõigus ei teki enampakkumise akti alusel TMS § 98 lg 2 järgi siiski ennekõike juhul, kui on rikutud enampakkumise olulisi tingimusi ja kohus on tunnistanud enampakkumise kehtetuks. Kohus tunnistab enampakkumise kehtetuks TMS § 223 lg-s 1 nimetatud hagi esitamise korral, mitte omal algatusel.
8.4.Olukorras, kus pankrotimenetluses enampakkumisel parima pakkumuse teinud isik maksis ostuhinna ja tal tekkis müüdud esemele enampakkumise akti alusel omandiõigus, ei saa see hiljem ära langeda põhjusel, et haldur kandis talle 8(11)
tasutud ostuhinna tagasi. Kui haldur on kandnud enampakkumise akti alusel eseme omandanud isikule alusetult raha, saab haldur selle VÕS § 1028 lg 1 alusel tagasi nõuda.
8.5.Pankrotimenetluses pärandvara ühisuse osa müümisel läheb pärandvara ühisuse osa selle omandanud isikule üle seega enampakkumise akti alusel, v.a juhul, kui kohus on tunnistanud või tunnistab enampakkumise TMS § 223 lg-s 1 nimetatud hagi alusel kehtetuks.
9.Pankrotihalduril on PankrS § 36 lg 1 järgi pankrotivara valitsemise ja käsutamise õigus. Pankrotihaldur võib PankrS § 137 lg 1 ja 2 järgi müüa pankrotivara enampakkumiseta, s.o vastavasisulise kohustus- ja käsutustehingu alusel. Pankrotihaldur saab siiski käsutada neid esemeid, mis kuuluvad pankrotivarasse, s.o mida pankrotihaldur ei ole juba võõrandanud ja millele omanik ei ole kolmas isik. Kui pankrotihaldur käsutab esemeid, mis ei kuulu enam pankrotivarasse, on tegemist õigustamatu isiku käsutusega. Õigustamatu isiku käsutus on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 114 lg 1 järgi kehtiv, kui selleks oli õigustatud isiku eelnev nõusolek. Kui õigustamata isikul ei olnud eseme käsutamiseks õigustatud isiku eelnevat nõusolekut, muutub eseme käsutamine TsÜS § 114 lg 2 järgi kehtivaks, kui õigustatud isik kiidab käsutuse heaks. Kui eseme käsutamiseks ei ole õigustatud isiku nõusolekut ega heakskiitu, saaks tehingu teine pool eseme omandada heauskse omandamise võimalikkuse korral. Heauskne omandamine on aga AÕS § 95 järgi üldjuhul võimalik ainult kehaliste esemete (asjade (TsÜS § 49 lg 1)) puhul. Pärandvara ühisuse osa kui mittekehalist eset ei saa heauskselt omandada, kuna heauskse omandamise puhul põhiliselt kaitstav asjaolu, s.o valduse saamine, ei tule pärandvara ühisuse omandamisel kõne alla. Seadus ei sätesta pärandvara ühisuse heauskse omandamise võimalust ka erinormina (VÕS-KommI/Käerdi (2016), § 164, p 4.2.2, lk-d 837–838). Pärandvara ühisuse osa teistkordse käsutamise puhul saab käsutamiseks õigustatud isiku nõusoleku ja heakskiidu puudumisel lähtuda VÕS § 164 lgst 3 ja lugeda, et pärandvara ühisuse osa kuulub isikule, kes selle esimesel korral kehtivalt omandas.
10.Olukorras, kus kolmas isik omandas ühe pärija osa pärandvara ühisusest pankrotimenetluses enampakkumise akti alusel, ei saa teine pärija pärandvara hulka kuuluvaid esemeid PärS § 148 lg 1 järgi üksi käsutada. Selline käsutus on TsÜS § 87 alusel tühine, kuivõrd see välistab PärS § 152 lg-test 1 ja 4 tuleneva pärandvarasse kuuluvate esemete selleks õigustatud isikute kokkuleppel jagamise. Tühisel käsutustehingul ei ole TsÜS § 84 lg 1 järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise käsutustehingu alusel tehtud kinnistusraamatu kanne kuulub AÕS § 65 lg 1 alusel parandamisele. AÕS § 65 lgs 1 nimetatud nõuet ei saa esitada üksnes kolmanda heauskse isiku poolt omandatud asjaõiguste suhtes, mis on kinnistusraamatusse kantud (AÕS § 65 lg 3). Ühe pärija avalduse alusel pärandvarasse kuuluva kinnisasja suhtes kinnistusraamatusse tehtud ainuomanikukanne ei tähenda seega, et pärandvara oleks selle kinnisasja osas jagatud ja et kinnistusraamatusse kantud pärija oleks saanud teise vastavasusulise tahteavalduseta kinnisasja ainuomanikuks. Kinnistusraamatusse kantud pärija võib olla saanud kinnisasja ainuomanikuks, kui ta oli kinnisasja ainuomandi tekkimise suhtes heauskne, s.o ta ei teadnud ega pidanudki teadma kaaspärija ega tema eriõigusjärglase olemasolust. Olukorras, kus kinnistusraamatusse kinnisasja ainuomanikuna kantud pärija teab kaaspärijast ning asjaolust, et kaaspärija võõrandas oma osa kolmandale isikule, kuid on kaaspärja osa kolmanda isiku poolt omandamisele kohalduva õigusliku regulatsiooni
9(11)
osas eksimuses, ei saa pidada pärijat heaukseks ega lugeda, et ta ei pidanudki kaaspärijast ega tema eriõigusjärglasest teadma.
11.Maakohus tuvastas, et K.R. suri XXXX. Tema pärijateks olid kostja (1/2 osas), G.P. (1/4 osas) ja G.A. (1/4 osas). Maakohus märkis, et 9. novembri 2020. a vara kordusenampakkumise aktist nähtub, et hageja tegi G.A. pankrotivarasse kuuluva K.R. pärandvara ühisuse 1/4 suuruse osa kohta parima pakkumise. Maakohus leidis sellele vaatamata, et kuivõrd G.A. võlausaldajate üldkoosolek kuulutas enampakkumise nurjunuks, ei saanud hageja K.R. pärandvara ühisuse 1/4 suuruse osa omanikuks. Maakohtu järeldus ei ole ülalkirjeldatud menetlus- ja materiaalõiguse normidega kooskõlas (vt otsuse p-d 7–10). Maakohus rikkus sellest tulenevalt ka TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Need rikkumised võisid tuua kaasa ebaõige kohtulahendi kohtuotsuse.
12.Kuna maakohus leidis põhjendamatult, et hageja ei saa olla K.R. pärandvara 1/4 mõttelise osa omanik ega seetõttu nõuda K.R. pärandvara jagamist, ei käsitlenud maakohus hageja pärandvara jagamise nõuet sisuliselt ega viinud selles osas läbi TsMS § 392 lg 1 ja § 351 lg 1 kohast eelmenetlust. Maakohus ei selgitanud TsMS § 392 lg 1 p-dest 2 ja 3 ja § 351 lg-st 1 tulenevalt, et pärandvara jagamisel kohaldatakse PärS § 152 lg 3 ja AÕS § 70 lg 6 järgi kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, s.o ennekõike AÕS § 77 lõiget 2, ning et kohus saab valida üksnes sellise jagamise viisi, mida on hagis või vastuhagis nõutud. Maakohus jättis eelmenetluse ülesanded seega olulises osas täitmata. Apellatsioonimenetluse eesmärk ei ole viia maakohtu eest läbi uut eelmenetlust (vt Riigikohtu 8. detsembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-4181, p 19). Asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
13.Ülalmärgitut arvestades ei ole välistatud, et hageja on 9. novembri 2020. a vara kordusenampakkumise akti alusel saanud K.R. pärandvara 1/4 mõttelise osa omanikuks. Maakohtul tuleb seda asja uuel läbivaatamisel kooskõlas ringkonnakohtu poolt õigusnormide antud tõlgendusega (vt otsuse p-d 7–10) kontrollida. Kui hageja on saanud enampakkumise akti alusel K.R. pärandvara 1/4 mõttelise osa omanikuks, on hagejal PärS § 152 lg-te 1 ja 4 alusel õigus nõuda pärandvara jagamist. Maakohus peab sel juhul hageja pärandvara jagamise nõude sisuliselt läbi vaatama. Maakohtul tuleb kostjale eelmenetluses mh selgitada, et kui kostja soovib pärandvara jagamist muul viisil, kui hageja poolt hagiavalduses välja pakutud viis, peab kostja esitama selleks vastavasisulise vastuhagi.
14.Ringkonnakohus lisab, et pool määrab TsMS § 5 lg 2 järgi ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus saab hagimenetluses TsMS § 5 lg 3 järgi ise asjaolusid välja selgitada ja tõendeid koguda üksnes seaduses ettenähtud juhul. Pärandvara jagamise asjas peavad menetlusosalised TsMS § 230 lg 1 ja 2 järgi ise tõendeid esitama. Kohus saab TsMS § 230 lg 2 järgi teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Kohus ei saa TsMS § 236 lõikes 2 nimetatud taotluseta menetlusosaliste eest tõendeid koguda. Maakohus rikkus hagiasjas ise tõendeid kogudes seega menetlusõigusnorme. Menetlusosalised said maakohtu kogutud tõenditest teada kohtuotsusest. Maakohus rikkus seega ka TsMS § 351 lg-st 2 ja § 436 lg-st 4 tulenevat kohustust mitte teha pooltele üllatuslikku otsust.
15.Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus asja uuel läbivaatamisel.
10(11)
(allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja
(allkirjastatud digitaalselt) Margit Vutt
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.