Aktsiaselts PlusPlus Capitali hagi F Zi vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3761,71 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Aktsiaselts PlusPlus (registrikood esindajad 11919806), lepinguline esindaja C K
Capital
Kostja: F Z (isikukood xxx) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capitali hagi F Zi vastu tagaseljaotsusega.
2.Mõista F Zilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capitali kasuks välja põhivõlg 2291,14 eurot, intress 155,42 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 776,10 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot.
3.Mõista F Zilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capitali kasuks välja viivis põhivõla tasumata osalt alates 26. veebruarist 2021 kuni põhinõude tasumiseni 22% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capitali taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt.
6.Mõista F Zilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capitali kasuks menetluskulude hüvitisena välja 751 eurot (sh riigilõiv 325 eurot, kohtutäituri tasu 48 eurot ja hageja õigusabikulu 378 eurot).
7.Mõista F Zilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capitali kasuks välja viivis välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, välja arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 28.10.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse F Zilt 3125,45 euro saamiseks. Kohus tegi 04.11.2020 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Maksekäsu osakond üritas kostjale dokumente kätte toimetada aadressil xxx, kuid esimesel korral tagastati dokumendid hoiutähtaja möödumisel ja teisel korral tagastati dokumendid märkega „ei ela/asu aadressil“. E-posti aadressile xxx saadetud teavitustele kostja ei vastanud. Avaldaja edastas menetlusdokumendid kohtutäiturile K L, kes tagastas need 05.02.2021 kättetoimetamise võimatuse tõttu. Kohtutäituri aruandest selgub, et aadressidel xxx ja xxx elavad kodanikud kinnitavad, et kostja nimelist isikut nendel aadressitel ei ela.
2.Pärnu Maakohus andis 09.02.2021 nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 25.02.2021 (täiendatud 01.03.2021) hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2291,14 eurot, intressi 155,42 eurot, sissenõudekulu 35 eurot, viivise 776,10 eurot ja viivise põhinõudelt alates 26.02.2021 kuni põhinõude täitmiseni 22% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja riigilõivu 325 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kättetoimetamise kulu 48 eurot ja hageja õigusabikulud 420 eurot. Kohus võttis hagi
05.03.2021 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagile 21 päeva jooksul alates määruse ja hagiavalduse kättesaamisest.
3.Rahvastikuregistri andmetel on alates 15.03.2021 kostja kehtivaks elukohaks märgitud Eesti. Kohus üritas menetlusdokumente kostjale kätte toimetada aadressil xxx, kuid dokumendid tagastati hoiutähtaja möödumise tõttu. Maksu-ja Tolliameti andmetel F Z ei tööta ega saa pensioni, samuti ei viibi ta kinnipidamisasutuses. Politsei- ja Piirivalveametil kui ka Tallinna Linnakantseleil puuduvad andmed F Zi asukoha kohta. Kohtuistungi sekretär helistas 20.05.2021 kostjale telefoninumbritel xxx ja xxx, kuid tulemuseta.
4.Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja elu- või asukoht kohtule teada. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul TsMS sätestatud viisil.
5.Juhindudes TsMS § 317 lg 1 ja 3 toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte avalikult. Teadaanne avaldati 24.05.2021 ja kohus luges dokumendid TsMS § 317 lg 5 alusel kättetoimetatuks 09.06.2021. Tulenevalt menetlusse võtmise määruses kostjale antud tähtajast (21 päeva), tuli vastus hagiavaldusele esitada 30.06.2021. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust esitanud.
6.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.
7.Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja palus määrata menetluskulud kindlaks summas 793 eurot, sh riigilõiv 325 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kättetoimetamise kulu 48 eurot ja hageja õigusabikulu 420 eurot (3 tunni ja 30 minuti eest tunnihinnaga 100 eurot (lisandub käibemaks)).
8.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt ja hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle. Kohus arvestab menetlusosalise lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga.
9.Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja asjaolu, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks vastanud, on hageja õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud 315 euro ulatuses. Kohus arvestab hageja esindaja põhjendatud ühe tööühiku hinnaks 90 eurot, arvestades vaidluse asjaolusid ja hageja esindaja kvalifikatsiooni. Kuna riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2) ja kohtutäituri
tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest on kohtuväline kulu (TsMS § 144 p 51), siis on tegemist põhjendatud kuludega, mis tuleb hagejale hüvitada. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 751 eurot, so riigilõiv 325 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kättetoimetamise kulu 48 eurot ja õigusabikulu 378 eurot (315 × 20%). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
10.Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, milles menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178). Kohtu selgitused Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS § 416). Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse see riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 149). Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2). Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.